ÌìÃÀÓ°ÊÓ

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Avatud akadeemia ja JCI korraldasid ettevõtlikele noortele suunatud konverentsi, kus räägiti mõju teemal läbi kolme vaatenurga – ettevõtluse, juhtimise ja ühiskonna.

Aasta Suhtekorraldaja 2016 ja EST-brändikontseptsiooni autor Peter Kentie selgitas oma ettekandes, miks Eestil on riigina vaja pigem turunduskampaaniat kui brändikontseptsiooni. Eesti on suurepärane uuendusmeelsuse ja innovatiivsuse näide kogu maailmas, me soovime, et meid teatakse kui tugevat e-riiki ja digiteenuste kasutajat. „Ometi jäid mulle aastaid tagasi ÌìÃÀÓ°ÊÓ esmakordsel külastamisel kõrvu kõlama vaid sõnad „keskaegne“, „vana“ ja pigem vanalinnaga seotud emotsioonid,“ rääkis Kentie. Tänaseks on Kentie’st saanud tõeline Eesti fänn, kes soovib kaasa aidata riigi tutvustamisele väljaspool Eestit.

„Te olete väga paljudes asjades ägedad, kuid väljaspool Eestit ei tea sellest keegi midagi,“ selgitas Kentie. Tema arvates on peamine probleem selles, et kommunikatsiooni pole kaasatud kogukonnad ja nii jätab Eesti oma hea potentsiaali enesetutvustamisel kasutamata. Aastal 2017 ei ole ühe riigi laiemale maailmale tutvustamise lahendus mitte disainielementidega tööriistakast või nn rahvuslik logo, vaid pigem kohabränding, mille loomisel saavad inimesed ise kaasa lüüa. Turunduses on palju räägitud lugude jutustamise vajalikkusest ja Kentie hinnangul on Eestil suurepärased lood, mida maailmale pakkuda. Kohabränding kaasab inimesed, kes ise usuvad neisse sõnumitesse, neil on motivatsioon oma sõnumeid levitada ja seeläbi on kampaanial ka suurem mõju.

Võtmeküsimus on selles, kuidas panna omad inimesed uhkust ja kõik teised uudishimu tundma. Kentie sõnul ei ole väikse riigi puhul asi mitte brändis, vaid pigem püsimajäämises.

Swedbank Eesti peadirektor ja juhatuse esimees Robert Kitt selgitas sotsiaalse vastutuse vajalikkusest suurettevõtte seisukohast. Tagasi kooli, Vaata maailma, fundwise, Prototron, Heateo sihtasutus ja Annetame aega on ainult väike valik projektidest, mille kaudu Swedbank panustab inimeste ja ühiskonna arengusse läbi. „Noored, kes kandideerivad meile tööle, küsivad sageli, mida teeb pank ühiskonna heaks ja kuidas tegutseb, et olla sotsiaalselt vastutustundlik ettevõte,“ sõnas Kitt. Töövõtjate suhtumine ettevõtetesse on muutunud palju teadlikumaks, tänapäeva noored soovivad mõjutada maailma positiivselt ja jälgivad väga hoolega, millise ettevõttega nad end seovad ning kas ettevõtte väärtushinnangud ühtivad nende omadega.

Aalto Ülikooli õppejõud Peter Kelly rääkis oma ettekandes, kuidas saavutada mõju ettevõtluses. Turule tulevate ettevõtete ja start-up’ide konkurents on tihe - statistika ütleb, et ainult kuus projekti tuhandest saavad riskikapitali rahastuse ja nendest omakorda 60% lõpetab pankrotiga. Et olla edukamate ellujääjate hulgas, soovitab Kelly noortele ettevõtjatele alustada koos partneritega. „Parim viis on kaastata kohe mõni ettevõte, kellega saab teha prototüübi ja kelle peal saab nö läbi mängida,“ rääkis Kelly. Seejuures on oluline mitte kinni jääda oma esialgsesse ideesse, mis ei pruugi klientide jaoks kõige sobivam olla. Kelly sõnul on ettevõtte vaatenurgast oluline mõju saavutamise faktor, et äri ehitataks üles kliendipõhiselt ja keskenduda tuleb kliendile. Ettevõtlikele noortele jagas Kelly neli näpunäidet: näe võimalust; tunneta kliendi vajadust; usu, et sa suudad seda teha ja tunneta ära õige hetk.

Inbanki asutaja ja nõukogu esimees Priit Põldoja rääkis mõjust juhtimise nurga alt. Juhtimisstiile ja mõju saavutamise viise on erinevaid ning need on ajas muutunud vastavalt, kuidas on arenenud ühiskond. Põldoja sõnul on oluline oma meeskonda koguda parimad inimesed ja lasta neil segamata oma tööd teha. „Ühest küljest annad meeskonnale vabaduse valida tegutsemisviis, teisest küljest võtavad nad siis ka vastutuse oma tegude eest,“ selgitas Põldoja.

JCI Balti Konverents „Mõju“ toimus 7.-9. aprillil ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis. Konverentsi korraldasid JCI Tallinn ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Avatud akadeemia.

Vaata konverentsi fotosid