18. mail toimus ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis rahvusvaheline konverents "Tõlkimine ja tehnoloogia", mille peateema oli keeletehnoloogiline abi ning tehnilised abivahendid tõlkimisel.
Konverentsile registreeris ligi 200 inimest. „Suurt huvi ürituse vastu selgitab ehk see, et tõlkealaseid konverentse ei toimu Eestis kuigi palju,“ ütles üks konverentsi korraldajatest, Jana Laurend Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadist.
„Samuti on konverentsi peateema vägagi aktuaalne, sest nagu muudeski valdkondades, nõuab tehnoloogia areng ka tõlkijatelt pidevat teadmiste ja oskuste täiendamist. Näiteks tuli konverentsil juttu uutest tehnoloogilistest lahendustest tõlkimisel, terminihalduses ja kvaliteedijuhtimises,“ selgitas ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli kirjaliku tõlke õppekava juht Marju Taukar.
„Kindlasti pakub paljudele huvi just masintõlge ja sellega seotud uued töömeetodid, nagu järeltoimetamine. Teema on praegu eriti päevakohane, sest masintõlget on hakatud ka eesti keele puhul arendama täiesti uues suunas ja seda mitte üksnes Eestis (TÜ ja Tilde masintõlkesüsteemid), vaid ka näiteks Euroopa Komisjonis (MT@EC),“ märkis Jana Laurend.
Päeva esimeses pooles esinesid ettekannetega eri tõlkevaldkondades ja keeletehnoloogia alal tegutsevad spetsialistid Kairit Sirts (Tartu Ülikool), Maarit Koponen (Turu Ülikool), Tatjana Gornostaja (Tilde) ja Kirill Soloviev (ContentQuo). Nad tutvustasid uuemaid suundi ja võimalusi masintõlkes ning laiemalt tõlkealal.
Pärastlõunal toimusid töötoad, kus nii algajad kui ka kogenud tõlkijad said hankida uusi teadmisi ja osaleda aruteludes.
Konverentsi korraldasid Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli humanitaarteaduste instituudi kirjaliku tõlke õppekava. Konverentsi kava ja esinejate tutvustused on üleval .
Vaata pilte .
