ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Head kolleegid ülikoolipere liikmed, head ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli vilistlased, head külalised! 
Mul on väga hea meel teid kõiki tänase päeva puhul tervitada!

18. märtsil 2005 jõustus Riigikogu vastu võetud seadusemuudatus, millega pandi alus ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli loomisele. Täna saame täie kindlusega öelda, et see ei olnud halb otsus ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli loomisega ei läinud Eestil halvasti. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli loomine on unikaalne sündmus Eesti kõrgharidusmaastikul, aga ka ühiskonnas laiemalt. Hõlmates 12 erinevat haridus- ja teadusasutust, on see suurim liitumisprojekt Eesti kõrghariduse ajaloos. Akadeemiliste kultuuride ühendamine, parima ühisosa leidmine ja koostööle saamine ongi olnud meie arengu peamiseid sisemisi eesmärke.

Aga tulles tagasi selle juurde miks ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool üldse loodi ja miks seda ülikooli vaja on, võttis toonane Riigikogu vastu ühe väga põhimõttelise kõrghariduspoliitilise seisukoha. Nimelt otsustati, et kõrghariduse ühiskondlik funktsioon peab olema ellu viidud teisiti kui näiteks politsei ühiskondlik funktsioon. Politsei puhul me ei arva, et vajame kahte erinevat, teineteisega konkureerivat politseiametit. Kuid ülikoolide puhul leiame me sarnaselt ajakirjandusega, et vabas ühiskonnas ei proovi me luua ühte väga head meediaväljaannet, mis koondaks kõik ressursid ja parimad inimesed, vaid usume, et kvaliteetne ajakirjandus tekib siis kui meediaväljaandeid on rohkem kui üks, ning riik ei kirjuta ette, kuidas need meediaväljaanded peavad tegelikkust kajastama. Ka kõrghariduse puhul otsustas Riigikogu, et me ei lähe ühe riikliku ülikooli ideed, vaid usaldame ülikoolide autonoomiat ja sellest tekkivat ühiskondlikku väärtust.

On palju ülikoolielu aspekte, mille osas ülikoolid on rahvusvahelises konkurentsis, aga eestikeelse kõrghariduse andmisel, eestikeelse haritlaskonna loomisel, eestikeelsele avalikule debatile eestikeelse teaduspõhise sisendi andmisel ei konkureeriks üks Eesti ülikool mitte kellegagi. Ka selle asjaoluga arvestamises seisnes ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli loomise poliitiline tagamõte.

Täna, Ukraina sõja ja kaitsekulude suurendamise vajaduse kontekstis, küsivad taas paljud sama küsimust nagu 2005. aastal. Äkki pole nii palju kõrgharidust Eestile vaja? Äkki saaks Eesti kõrgharidusmaastiku kuidagi odavamalt korraldada? Oma 20 aastase kogemuse pealt võime neile häältele täie teadmisega vastata, et saaks muidugi, ainult et kokkuhoiu tagajärjeks poleks Eesti jaoks mitte rikkus, vaid vaesus; mitte edasiminek, vaid taandareng. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolil on oma asendamatu koht ja roll Eesti kõrghariduse arengus.

Kõrgharidus on investeering. Just ülikool on olnud koht, mille kaudu teadusliku mõtlemise oskus, selle võimalused ja harjumused ühiskonnas levivad ja kanda kinnitavad. Kuni me taotleme veel nutikamat majandust, veel targemat ühiskonnakorraldust, veel tervemat ühiskonda, veel pikemat ja paremat elu, ning arvame, et selle kõigeni jõudmisel on seos teaduse edenemise ja selle tulemuste rakendamisega, on meil vaja head, kaasaegse ühiskonna ootustele vastavat ülikooliharidust. 

Murega pean märkima, et lääneriikidest kiirema sammuga suurendavad oma ülikoolide finantseerimist sellised riigid nagu Hiina, India, Türgi ja isegi Venemaa, ning Euroopa riikidega võrreldes lähevad kiirema sammuga edasi ka USA, Lõuna-Korea ja Jaapan. Peame endale aru andma, et nende tendentside jätkudes oleme võib-olla liikumas ajastusse, kus Euroopa ei domineeri enam tehnoloogiliselt sõjalises ega muus vallas. Sest kõige paremale teadmisele järgneb tavaliselt mõne aja pärast kõige parem tehnoloogia ning kõige paremale tehnoloogiale omakorda mõne aja pärast majanduslik, poliitiline ja sõjaline võim. Teadmine on võim selle sõna otseses mõttes, lihtsalt viiteajaga.

Kõrgharidus on investeering ka selles mõttes, et see soodustab majanduskasvu. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Tehnikaülikooli professor Kadri Männasoo on välja toonud, et kõrgharidusse investeerimise tulumäär on USA ja OECD riikide näitel riigi, mitte üliõpilase enda jaoks, suurusjärgus 8-10%. Ka Eesti rektorite nõukogu tellitud uuringu järgi toob iga kõrgharidusse investeeritud euro seitse eurot ühiskonnale tagasi. Kui sellele lisaks arvestada kõrghariduse kaudsete tuludega, on kõrgharidusse investeerimise tulumäär veelgi suurem. Nimelt on kõrgharidusel potentsiaal muuta inimest nii, et ta tuleb oma eluga paremini toime, ta elab kauem, tervemalt, muutub seetõttu pensionist sõltuvaks hilisemas eas ja saab tööturul kogu elukaare jooksul paremini hakkama.

Teadusliku mõtlemise mõju inimesele üksikult ja ühiskonnale tervikuna väljendub ka selles, kui kergelt oleme me mõjutatavad populistlikust poliitikast, mis on sageli majanduslikult ebatõhus, ühiskonnale kallis ja selle sidusust lõhestav. Haridus on teadaolevalt parim ravim populistliku poliitika vastu. Uuringud kinnitavad, et populistlike ja vähem populistlike poliitikute toetajate vahel on oluline hariduslik lõhe. Maksumaksjatena peame aduma, et populistide esiletõus ei vii mitte ainult kirevama seltskonnani parlamendis ja valitsuses, vaid ka riigi jaoks kulukamate, ebatõhusamate ja demokraatlikke väärtusruumi kõigutavate poliitiliste otsusteni.

Teadusliku mõtlemise potentsiaal meie elujärge parandada on nimetatud põhjustel palju laiem kui teaduspõhise tootearenduse potentsiaal, millest Eesti vabariigi peaministrid seoses riigi arendus- ja teadustegevusega kord aastas parlamendi ees kõnelevad.

Seoses teaduspõhise elukorralduse levikuga mõistagi kasvab ka ühiskonna ootus ja nõudlikkus ülikoolide suhtes. Enam ei piisa sellest, et ülikoolid toimiksid vastavalt keskaegsele traditsioonile kui õpetlaste tsunftid, mis keskenduvad oma liikmeskonna vajadustele ja endale järelkasvu loomisele. Ülikoolidelt oodatakse reaalset mõju ühiskonna, kultuuri ja majanduse edenemisele. Meie poolt antav haridus peab olema selline, mis tõepoolest tõstab inimeste toimevõimet ja elukvaliteeti. Meist peab lähtuma asjakohane ja kaasaegse teaduse tulemustel põhinev eestikeelne sisend ühiskondlikku debatti; me peame looma teadlaskonna, kes teeb aktiivset koostööd Eesti ettevõtjatega, valitsusasutustega, ühiskondlike organisatsioonide ja avalikkusega; meilt peavad ühiskonda jõudma targad inimesed, kelle õpivõime on kõrge kogu eluea jooksul ja kes suudavad panustada kõrgema lisaväärtusega majanduse väljakujunemisesse; ning me peame tagama selle, et meie riigi kodanikud oskaksid olla nõudlikud poliitiliste otsuste ja ühiskondliku debati kvaliteedi osas.

Ma usun, et ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolil ka oma eriline roll selle ühiskondliku ootuse täitmiseks. Ãœlikoolide hulgas on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool väga noor, kuigi, nagu kuulsite, ulatuvad meie ülikooli osadeks olevate asutuste juured keskaegsesse ÌìÃÀÓ°ÊÓ välja. Ma pean oma ameti tõttu sageli ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli erinevatel foorumitel tutvustama, ning siis kasutan ma fraasi, mida teisedki kuni saja aastased ülikoolid kasutavad: nimelt et „we are young and dynamic university.“ Olles 20 aastane, oleme me eeldatavasti siis veel eriti noored ja eriti dünaamilised.

Me peame muidugi endalt küsima, kas me seda ka tegelikult oleme. Ja kuigi sageli ei ole me muutustele nii altid kui kõige ambitsioonikamad meist sooviksid, oleme me rahvusvahelises ja ka Eestisiseses võrdluses kindlasti eesotsas kolme suundumusega.

1. Meil on tugev potentsiaal ja me oleme päris kaugele jõudnud kõrgetasemelise ja samas eri teadusvaldkondi ühendava teaduse loomise eest, mille abil on võimalik lahendada kaasaegse elu probleeme, mis, nagu teame, jäävad väga harva teaduslike distsipliinide raamesse. Ehk teiste sõnadega, me mõistame, et väga hea teadusdistsipliini tundmine ei anna tingimata head vahendit kaasaegsete probleemide lahendamiseks, sest need probleemid ei ole distsiplinaarsed. 
2. Teiseks, meil on tugev potentsiaal, et kujundada 21. sajandi ootustele vastavat õpet, et luua atraktiivne ja kasulik akadeemiline keskkond meie üliõpilastele ja nende hariduse kaudu Eesti tööandjatele.
3. Ja kolmandaks on meil juba selle lühikese 20 aasta jooksul välja kujunenud oma traditsioon ühiskonnas kaasarääkimise ja oma ideedega julgelt nähtaval olemise osas. Me soovime olla kõigile eeskujuks teadmussiirde erinevate vormide kasutamise osas meie akadeemilise kogukonna poolt. 

    

Ma usun, et need kolm meile iseloomulikku tegevust teevad meist ka tegelikult dünaamilise ja kiiresti areneva ülikooli, mis vastab Eesti vajadustele 21. sajandil. Ja nende kolme eesmärgi täitmisega oleme me tõepoolest targa eluviisi eestvedajad, mis ei ole juhuslikult ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli motoks.

Head ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli loomise aastapäeva!

Vivat academia!