Kuidas v?itluskunstid ?TIsse j?udsid?
?ksteise j?rel on instituudi t??sse panustama hakanud karate, aikido, iaido... Kes selles süüdi on ja mida instituut sest v?idab, küsime asjaosalistelt endilt.

Tiina Pajuste, rahvusvahelise ?iguse ja julgeoleku professor:
Karate on olnud minu elus üle 20 aasta ja kindlasti ?petanud nii eneseületamist, pingetaluvust kui seda, mida teha siis, kui keegi pimedal t?naval ründab. Alustasin karatega 14-aastaselt ning v?istlesin nii kumites (vabav?itlus) kui katas (v?itlus n?htamatu vastasega; blokkide ja rünnakute seeria m?testamine), eriti aktiivselt Inglismaal olles ja Cambridge’i ülikooli esindades. Seal oli muidugi k?ige olulisem m??duv?tt iga-aastane v?istlus Oxfordi karateklubiga ("varsity match"); ?nneks suutsime iga kord v?ita. Musta v?? eksami tegin siis kui ma olin 26 aastane.
ehk 办补谤补迟别-诲ō (jaapani keeles 空手道 s?nadest 空 kara 'tühi', 手 te 'k?si' ja s?naosast 道 诲ō 'kunst, tee') on Okinawa p?ritolu v?itluskunst.
Karate-诲ō tehniliseks p?hiosaks on v?itlus paljaste ehk tühjade k?tega, st relvi kasutamata.
Olen olnud ka üle 15 aasta karatekohtunik ja oman nii Euroopa kui maailma karatekohtuniku litsentsi nii katas kui kumites. Enne Covid-19 pandeemiat reisisin üle maailma, et osaleda karate maailmameistriv?istlustel ning muudel suurtel rahvusvahelistel v?istlustel. Kohtunikut?? on tihti sama pingeline kui v?istleja roll, kuna sina pead mat?i kontrollima – tagama v?istlejate turvalisuse ning selle, et nad reegleid j?rgivad ning ?igetes olukordades ka punkte saavad. Kindlasti j??b karate minu ellu ka tulevikus – karated harrastavad ka pension?rid, lihtsalt tehnikaid mugandatakse vastavalt vanusele ja füüsilisele seisundile.
Kadi Kriit, ?TI turundus- ja kommunikatsioonispetsialist:
Aiki诲ō [aikidoo] (jaapani keeles 合気道; aiki 'energiate koosm?ju' + 诲ō 'tee') on kaasaegne jaapani enesekaitse süsteem ja v?itluskunst, mille l?i Morihei Ueshiba (1883–1969) vanade bu诲ō (武道) koolide p?hjal 20. sajandi alguses.
- 合 ai – 'liitmine, ühendus, koosk?la'
- 気 ki – 'hing, eluenergia, meel, kavatsus'
- 道 诲ō – 'tee, rada, meetod, viis'
Aastal 2007 saatis mu toonane t??andja L?Oreal mind Londonisse kommunikatsioonikoolitusele. Koolitus p?hines aikido filosoofial, ?petati, kuidas konfliktisituatsioonides vastase j?ud tema enda vastu tagasi suunata, samas teda ennast liigselt vigastamata. Pakkisin kohvrid ja kolisin L?tist Jaapanisse, aikidod ?ppima.
Kuna t??tasin seal kinnisvarafirmas, kolisin Tokios j?rjest ehk maailma aikido kodule l?hemale, kuni l?puks elasin k?rvalt?navas ja k?isin trennis mitu korda p?evas. Musta v??ni ei j?udnud, esimene kord, kui eksamile olin registreerunud, avastasin end sel ajal hoopis Mehhikost, ja teine kord j?in paar p?eva enne eksamit lapseootele. Ametlikult on mul küll 1. kyu ehk pruun v??, aga k?igil peale laste (ja musta v?? omanike) on aikidos v??d valged, kaasa arvatud O-sensei'l, ehk k?ige k?rgema taseme musta v?? omanikul.
Iai诲ō (jaapani keeles 居合道) on rahvusvaheliselt tuntud Jaapani v?itluskunst, kus harjutatakse traditsioonilise Jaapani m??gaga (katana, 刀) v?itlemisel ootamatut rünnakut v?i vasturünnakut.
Iaidot kutsutakse vahel ka liikuvaks meditatsiooniks, kuna üks t?htsamaid eesm?rke treeningus on eneseareng – muuhulgas tehnikate kontsentratsiooni ja sujuvuse kaudu.
Lisaks maandan oma tundeid m??gaga vehkides, iaidos sain v?lismaalasena oma taseme ülemaailmsel v?istlusel 7. koha. Ise kahtlustan, et seda pigem mu blondide juuste p?rast, aga eritellimusel valmistatud on minuga k?ik mu reisid ja kolimised kaasa teinud. Sest teame ju k?ik, et igal v?itleval priiuserüütlil olgu katana alati v??l.