dzٲöö
dzٲöö eriala sobib tolerantsetele ja suhtlemiserksatele inimestele, kes on huvitatud inimese ja sotsiaalse keskkonna vahelistest suhetest, sotsiaalpoliitikast ning ühiskonna muutumise seaduspärasustest. Samuti ka sotsiaalprobleemide lahendamisest ja inimeste toimetuleku toetamisest läbi sotsiaalteenuste arendamise, osutamise ja korraldamise.
Pakume lisaks tasuta õppekohtadele (35) ka tasulist osakoormusega õpet (20 kohta, sessioonõppena, 4 aastat). Osakoormusega õppel on semestri hind ainepunkti põhine. Osakoormusega õppesse kandideerimiseks tuleb esitada eraldi avaldus.
dzٲööd õpetatakse Ӱ Ülikoolis (ja ka Eestis) alates 1991. aastast. Kuna eriala on olnud võimalus õppida suhteliselt vähest aega, ei jätku ikka veel piisavalt erialase haridusega spetsialiste, kes teeksid ühiskonna jaoks väga olulist ja tänuväärset tööd. Haritud sotsiaaltöötajaid oodatakse nii avalikus-, era- kui mittetulundussektorites erinevates valdkondades, sh: hoolekande, haridus- justiits- ja tervishoiusüsteemis. Samamoodi on võimalus hakata ettevõtjaks - saada edukaks tegeledes sotsiaalse ettevõtlusega või leiada peale õpinguid ühiskonna jaoks oluline erialane töö.
dzٲöö eriala esindab Ühiskonnateaduste Instituudi sotsiaalkaitse suunda ja õpe toimub nii bakalaureuseõppe, magistriõppe kui doktoriõppe tasandi. Seega on tagatud õppe järjepidevus.
Miks tulla meile õppima?
-
Õ辱Բܻ annavad teadmisi ühiskonnast ja inimesest: sotsiaalpoliitikast, klienditööst, sotsiaalteenuste korraldusest, õpetavad analüüsima oma tööd ja sotsiaalseid probleeme, toetamaks kõigi elanikkonna kihtide toimetulekut nii üksikisiku, perekonna kui ka ühiskonna tasandil. Saad kaasa aidata ühiskonna hoolivamaks muutmisele.
Õppekava ja -ained
Õ𱹴ǰi kirjeldus
Täiskoormusega bakalaureuseõpe kestab kolm aastat (osakoormusega neli aastat). Õppetöö toimub peamiselt loengute ja seminaride vormis.
Täiskoormusega bakalaureuseõpe kestab kolm aastat ning toimub sessioonõppena - õppetöö toimub nädalaste sessioonidena esmaspäevast laupäevani, kokku 5 sessiooni semestris.
Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb üliõpilasel sooritada bakalaureuseeksam.
Olulised erialaained
dzٲöötaja töö nõuab teadmisi nii ühiskonna kui inimese kohta. dzٲöötaja puutub kokku erinevate kliendirühmade ning erinevate sotsiaalprobleemidega. Seetõttu pakub õppekava väga mitmekülgseid õppeaineid alustades töö teoreetilistest ja eetilistest lähtekohtadest ning töö põhimeetoditest, aga ka sotsiaaltöö õiguslikest alustest, lõpetades erinevate kliendirühmadega.
Valikained võimaldavad süveneda erinevatesse sotsiaaltöö valdkondadesse - võid kujundada endast asjatundja tööks laste ja noortega, eakatega, erivajadusega inimestega jne.
Õppetöö käigus tuleb lugeda palju ingliskeelset erialast kirjandust.
Alates 2016 õa-st on õppekavas aine erialane inglise keel, mis eeldab inglise keele eelnevat õppimist gümnaasiumiastmes. Inglise keele oskuse täiendamiseks on võimalik eelnevalt läbida tase B.1. tugiainena.
Teoreetilisi teadmisi saab süvendada praktikate käigus.
õõõܻ
Karmen Toros
Olen töötanud Ӱ Ülikoolis õppejõuna 2007. aastast. Töös üliõpilastega püüan julgustada neid mõtlema raamidest väljapoole, mh näha tugevusi ning ressursse endas ja oma klientides, kaasates klienti ja töötades koos kliendiga tema heaolu edendamiseks. Nagu klienditöös, nii ka õppejõu töös on mõjutused kahesuunalised − üliõpilased on aidanud minus tekitada huvi leidmaks loovaid lähenemisi õpetamisele, tõstatanud huvitavaid küsimusi, mis on aidanud mul jõuda oma uurimisteemadeni: lapse ja pere heaolu hindamine, tugevustele suunatud ja lahenduskeskne lähenemine töös laste ja peredega, lapse- ja perekeskne lastekaitsetöö.
Õppejõuna väärtustan võimalust näha noorte inimeste arengut erialal, mis toetab ja jõustab abivajajaid "patsutusega õlale". Steve de Shazer (1994) on öelnud: "Professionaal ei lükka ega tõmba, vaid on alati kliendi selja taga ning koos vaadatakse ühes suunas."
Marju Medar
Olen lõpetanud 1982 a. TÜ eripedagoogika eriala ja kaitsnud 1996 aastal TÜ teadusmagistri kraadi ning 2004 aastal TPÜ filosoofiadoktori kraadi sotsiaaltöös. Olen juhtinud sotsiaaltöö eriala õpetamist Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis aastatel 1999-2012 ja Ӱ Ülikoolis aastatel 2012-2015.
1996. aastast tegutsen eksperdina ja projektitöö konsultandina ning oman kõrgkoolis õpetamise kogemust alates 1996-st aastast, seda nii taseme- kui täiendusõppes. Olen töötanud praktikuna nii haridus- kui sotsiaalvaldkonnas ning juhtinud mitmeid Eesti ja rahvusvahelisi sotsiaalvaldkonna teadus- ja arendusprojekte, mille tulemusena on valminud juhendmaterjalid juhtumipõhise võrgustikutöö läbiviimiseks, rehabilitatsioonimeeskondade spetsialistide koolituste läbiviimiseks ja tervisedenduseks kogukonnas.
Uurimissuundadeks on sotsiaalteenuste vajadus, kasutamine, korraldus ja osutamine ning sotsiaaltöö professiooni arendamine.
Mare Leino
Olen lõpetanud 1985a. Tartu Ülikooli ajakirjanikuna, 1996. a. omandanud Tartu ÜǴDZ pedagoogikamagistri kraadi, ning 2002a. kaitsnud Ӱ Ülikoolis doktoritöö teemal "Sotsiaalsed probleemid koolis ja õpetaja toimetulek."
Ӱ Ülikoolis töötan alates aastast 1997, enne seda olin EV Haridusministeeriumis projektitalituse peaekspert. Haridus- ja sotsiaalvaldkonna loogiliseks ühisosaks on sotsiaalpedagoogika, mida Eestis arendatakse alates 90ndatest. Sotsiaalpedagoogika on katustermin haridus- ja sotsiaalvaldkonna ühisosale; nii uuringutes kui õppetöös on oluline osutada normide suhtelisusele ning naabervaldkondade osalisele kattuvusele. Eesmärgiks on panna üliõpilane mõtlema silmnähtavate probleemide võimalike tagamaade ja konteksti üle.
Olen koostanud, kirjutanud või tõlkinud üle 10 raamatu, erialaseid artikleid on ilmunud üle 100.
Kersti Kriisk
Olen Ӱ Ülikooli sotsiaaltöö lektor. Minu peamisteks uurimissuundadeks on sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika korraldus (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö ja -poliitika) ning töö sotsiaalprobleemidega ühiskonnas.
Samas oman ligemale kümneaastast töökogemust sotsiaalnõunikuna kohalikus omavalitsuses ning olen sotsiaaltöö praktikate koordinaator instituudis nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe tasemel. Seega pean oluliseks praktiliste kogemuste ja teoreetiliste teadmiste ühendamist
Reeli Sirotkina
Olen õppinud sotsiaaltööd ja sotsiaalpoliitikat ligikaudud kümme aastat. Töötanud olen sotsiaalpoliitika valdkonnas, kuid uuringuid meeldib teha just inimestega nende igapäevaeluga silmitsi olles. Leian inimestega lihtsalt kontakti ning õppimine ja õpetamine on minu meelistegevused.
Õpetan sotsiaaltöös sissejuhatavaid ained ning kõike seda, mis puudutab sotsiaaltööd ja sotsiaalpoliitikat vanemate inimestega.
Olen osalenud rahvusvahelistes uurimisprojektides, mis on seotud olnud õppekava arendamisega, vanemate inimeste võimestamise ning eneseabigruppidega ja sotsiaaltöö praktika korraldamisega
Ingrid Sindi
Ma olen töötanud Ülikoolis õppejõuna alates 2018.aastast. Varasemalt oman praktikuna töökogemust laste asendushoolduse valdkonnas, asenduskodu sotsiaaltöötajana ja juhatajana. Töös üliõpilastega püüan innustada neid kriitiliselt mõtlema praktikas kasutatavate mõistete, korralduslike ja teoreetiliste seisukohtade ning domineerivate mõtteviiside üle. Usun, et töö lastega ja peredega vajab kriitiliselt mõtlevaid praktikuid. Ühtlasi püüan toetada tudengite oskuseid lapse- ja perekeskseks praktikaks.
Peamiselt tegelen ülikoolis õpetamisega - õpetan lastekaitsetööd, sotsiaaltööd peredega, lapse heaolu hindamist ning sotsiaaltöötaja oskuseid ja kommunikatsiooni. Lisaks tegelen ka magistritööde juhendamisega.
Uurimisvaldkondadeks on laste asendushoolduse korraldus ja reorganiseerimine ning õiguste põhine suunitlus lapse heaolule; lapse osalusõigus ning lapsekeskne lähenemine; elulootöö meetod asendushoolduse praktikas ja uuringus ning perest eraldatud lapse identiteedi kujunemise toetamine.
ղٳܱõٳܳپԲܲ
-
Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.
- Sisseastumise aluseks on 100% vastuvõtueksam.
Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust silmaringi testist (kuni 50 punkti) ja intervjuust (kuni 50 punkti). Intervjuule kutsutakse kandidaadid, kelle testi tulemus on vähemalt 26 punkti 50-st. Vastuvõtulävend on 65 punkti.
- Eriala testiga hinnatakse silmaringi teadmisi ühiskonnast ja sotsiaaltööst, lisaks arutelu ja inglise keele oskust ning oskust lahendada erinevaid olukordi arvestades eetilisi väärtusi, mis on sobilikud sotsiaaltöö valdkonnas tegutsevatele spetsialistidele. Testis on 10 küsimust.
- Vestluse eesmärgiks on tutvuda tudengikandidaadiga ning veenduda tema erialavalikus, motivatsioonis ja suulises arutelu oskuses. Vastuvõtu vestlusel komisjoniga on oluline näidata oma motivatsiooni, analüüsioskust, esinemisoskust, arusaamist peamistest arengutest ja sotsiaalprobleemidest ühiskonnas, samuti varasemaid kokkupuuteid erialaga ja vabatahtliku tööga, kui need on olemas. Intervjuu teemad on järgmised: motivatsioon õpinguteks, eriala mõistmine ja oskus valikut põhjendada ning laiem silmaring. Lisaks võidakse vestlusel küsida inglise keele oskuse kohta. Iga teemat hinnatakse skaalal 0–10 punkti.
Kuhu edasi?
Bakalaureuseõpingud annavad esialgsed teadmised oskused, mis võimaldavad väljundi tööturule. Konkurentsivõimeline pädevus sotsiaaltööks saavutatakse peale sotsiaaltöö magistriõppe lõpetamist.
Silmapaistvad vilistlased
Helmen Kütt, Sotsiaalminister aastatel 2014- 2015, Riigikogu liige, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, Ӱ Ülikooli Väärikas vilistlane 2014a.
Helmen Kütt on öelnud, et sotsiaaltöö on tema jaoks maailma ilusaim elukutse. Oma õpingud meie ülikoolis võtab ta aga kokku järgmiste sõnadega: „ Ӱ Ülikool koduülikoolina andis minule, kui täiskasvanud õppijale ja praktikule, hindamatu akadeemilise pagasi ja kindluse, et lisaks soovile teha sotsiaaltööd teen seda professionaalselt. Vaid soov valdkonnas tegutseda, kuid seda ilma hariduseta, ei oleks aus ka pöördujate ja abivajate suhtes, sest abi poleks parim. Võrratud õppejõud, kursusekaaslased ja ülikoolis valitsev meelsus on see midagi, mida on raske sõnades seletada, kuid mida mõistavad kõik need, kes on õppinud Ӱ Ülikoolis."
Millistel erialadel võib tööd leida?
dzٲöö bakalaureuseõppe lõpetanud töötavad sotsiaalministeeriumi, maakondade ja kohalike omavalitsuste ametnikena, samuti hoolekandeteenuste korraldajate ja osutajatena avaliku- era, ja mittetulundussektori institutsioonides, programmides, projektides.
Meil on palju väärikaid vilistlasi, kes täna juhivad erinevaid institutsioone, on omavalitsusjuhid, SKA, Töötukassa lastekaitsetöö tunnustatud asjatundjad.
岹õ辱õܲ
Bakalaureuseõpingud annavad esialgsed teadmised oskused, mis võimaldavad väljundi tööturule. Konkurentsivõimeline pädevus sotsiaaltööks saavutatakse peale sotsiaaltöö magistriõppe lõpetamist.
Bakalaureuseõpingud on eelduseks õpingute jätkamiseks magistriõppekavadel.
Miks ühiskonnateaduste instituut?
- dzٲööd on hea õppida just meie instituudis, kuna oleme selle eriala vastutusvaldkonnaks Eesti kõrghariduses.
- Instituudis õpetavad kompetentsed õppejõud erinevatest ühiskonnateaduste valdkondadest- Sul on võimalik osa saada nende teadmistest.
- Ӱ Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalkaitse suuna eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset akadeemilist haridust hallatavate õppekavade üliõpilastele ning osaleda aktiivselt teadus- ja arendustegevuses oma vastutusvaldkondades.
- Üliõpilased on kaasatud instituudi teadusprojektidesse. Riiklikult on mitmeid konkursse, kuhu üliõpilased saavad oma uurimusi esitada. Näiteks 2016. aasta Sotsiaalministeeriumi üliõpilaste teadustööde konkurssil sai tunnustatud meie eriala üliõpilane Sirje Pint, kes kirjutas oma töö teemal "Lapse abivajaduse hindamine lastekaitseseaduse kontekstis Jõgevamaa näitel." Lähemalt .
- Võimalik on ERASMUS-vahetuse korras õppida ja praktiseerida väliskõrgkoolides.
Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd
Ӱ Ülikooli sotsiaalkaitse suunal tehtav teadustöö on reeglina suunatud eesti inimeste heaolu uurimisele ning teenuste arendamisele sotsiaaltöö erinevates valdkondades.
Viimastel aastatel on TLU Ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalkaitse suund olnud koordinaatoriks/partneriks järgmistes olulisemates teadusarendusprojektides:
- H2020 projekt „Accelerate co-creation by setting up a multi-actor platform for impact from Social Sciences“ viiakse ellu 2015-2019 Groningeni Ülikooli koordineerimisel. Arendame välja ühise sotsiaalteaduste mõjude platvorm, mis toetab rahvusvahelist, interdistsiplinaarset sotsiaalteaduste ühist teadusarendustööd. Projektist rohkem:
- Interreg rahastusel viiakse 2015-2017. Aastatel ellu projekt „Positive Attitude Development - Access to Labour Market for Young Adults with Mental Health Problems“. Koostöös vaimse tervise valdkonna teenusekasutajatele, teenuseosutajatel, koostööpartneritele ja valdkonnaarendajatele Eestis ja Soomes arendatakse võimalusi noorte töölesaamise ja tööl püsimise toetamiseks. Projektist rohkem:
- Sotsiaalministeeriumi rahastusel viidi 2016. Aastal läbi lastekaitse valdkonna uurimisprojekt teemal „Abivajava lapse ja pere hindamine lastekaitsetöös: lastekaitsetöötajate refleksioone kliendi kaasamisest.“
- 2015. aastal viisime Sotsiaalministeeriumi tellimisel läbi „Uuringu psüühilise erivajadustega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel.“ Tulemuste info:
Suuna õppejõudude teemavaldkondadega saab tutvuda läbi :
Merike Sisask: ""
Allan Puur: ""
Karmen Toros: ""
Instituudi õppetööväline akadeemiline elu
Tutvu sotsiaalkaitse suunaga siin.
Jälgi meid Facebookis, leheküljel "”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.
Eriala omandamist toetav õppekeskkond
Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus , kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks .
Tee kaasa ülikooli linnakus.
Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Ӱ Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.
Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Ӱ Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.
Võta ühendust!
ÕõܲٲᲹ-ٲ:
Marika Voogre
E-post: yti-ope@tlu.ee
Telefon: 6 409 492
Sarnased erialad
Lastekaitse
Ühiskonnateaduste instituut
Lastekaitse valdkond on olulise tähtsusega riiklikus laste ja perede arengukavas, et tagada laste- ja perepoliitika järjepidev arendamine ning seeläbi laste ja perede heaolu kasv ning elukvaliteedi tõus.
dzٲöö
Ühiskonnateaduste instituut
dzٲöö magistriõppekava eesmärk on kujundada tuleviku sotsiaaltöötajaid, kes mitte ainult ei tunne sotsiaaltöö teooriaid ja meetodeid, vaid on ka pädevad neid rakendama praktilise sotsiaaltöö erinevates valdkondades, sotsiaaltöö arendamisel ja juhtimisel. Meie eesmärk on arendada praktikuid, kes on kindlalt juurdunud sotsiaaltöö eetilistesse põhimõtetesse ning suudavad neid järgides paindlikult ja tõhusalt tegutseda erinevates olukordades.