Käivituv Democrat+ projekt keskendub eri osaliste koostööle kodanikuhariduses
Democrat+ eesmärk on anda positiivne tõuge Eesti kodanikuharidusele, ehitades DEMOCRAT Euroopa Horisondi projekti raames juba tehtule, uurides põhjalikumalt, kuidas võimendada olemasolevaid häid koostööpraktikaid ja saavutada nende osas innovatsioon üleriigiliselt.
Tegu on üheaastase projektiga (15.01.2025-14.01.2026), mis on rahastatud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli uuringufondist. Projekti juhib politoloogia professor Leif Kalev ning põhimeeskonda kuuluvad Haridusteaduste instituudi dotsent ja 2022. a. rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu (ICCS) Eesti koordinaator dr. Meril Ãœmarik, Humanitaarteaduste instituudi nooremlektor ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õppekava kuraator Hanna-Liis Kaarlõp ja Ãœhiskonnateaduste instituudist valitsemiskorralduse teenekas lektor Sulev Lääne ning nooremteadur Maarja Hallik. Lisaks on protsessi kaasatud strateegilised partnerid nagu Haridusministeerium, Siseministeerium jt.
Laiem probleem
Tänapäeva läänelikud demokraatiad on mitmesuguste väljakutsete ees (nt Hay, 2007; Papadopoulos 2013; Blühdorn, 2013; Kalev 2024), seda nii demokraatlikus poliitika ja valitsemiskorralduses kui ka laiemalt ühiskonnas ja majanduses. Kes meist poleks kuulnud erinevatest kriisidest või mõelnud, et demokraatia ikka ei toimi päris nii nagu võiks.
Nende väljakutsete adresseerimisel on üheks võtmevõimaluseks haridus, täpsemalt kodanikuharidus (Toscano jt 2024, Mathews-Schultz & Sweet-Cushman, 2024), mille raames kujundatakse noorte ühiskonna-, riigi- ja poliitikaalaseid pädevusi ning valmidust tegutseda aktiivsete ja vastutustundlike kodanikena.
IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu (ICCS) 2022. aasta tulemused näitasid, et Eesti noorte ühiskonnaalased teadmised on kõrgetasemelised, kuid osaluse näitajatelt (sh noorte panustamine kooli, kogukonna või ühiskonna tegemistesse, oodatav poliitiline ja ühiskondlik osalus tulevikus) jäävad Eesti 8. klasside õpilased ICCSi riikide keskmisest tahapoole. Samuti ilmnesid lõhed poiste ja tüdrukute ning eesti ja vene õppekeelega noorte teadmiste tasemes, aga ka hoiakutes ja demokraatia ohtude tajumisel (Ümarik & Tinn, 2023).
Projekti rõhuasetused
Teame varasematest uuringutest (nt Hahn, 2010), et kodanikupädevuste arendamiseks on vaja luua noortele osalusvõimalusi, ning et lisaks ühiskonnaõpetuse ainele on vastutustundlikuks kodanikuks kujunemine toetatud lõimitult erinevatesse õppeainetesse ja tervesse õppeprotsessi, seejuures mitteformaalõppe tegevustesse (huviharidus, koolidemokraatia, noorsootöö, panustamine vabaühendustesse jne).
Eesti kodanikuhariduse praktiliste korraldusviiside ja toimijate rollide osas on täpsem teadmus piiratud ning on vaja leida ja luua enam toimivaid mudeleid ja praktilisi lahendusi. Nii Eestist kui mujalt maailmast on selle osas leida mitmeid häid praktikaid.
Kavandatava projekti uurimistegevuste raames kaardistatakse (head) kodanikuhariduse (koostöö)praktikad, analüüsitakse süvitsi koostöö- ja toimemehhanisme ning kaasatakse osapooli innovatiivsete kodanikuhariduse praktikate, materjalide ja platvormide (sh digitaalsed platvormid) disainimisel. Lisaks suurendatakse ülikoolis kodanikuharidusega tegelevate akadeemiliste töötajate valmidust koostöös (interdistsiplinaarse uurimisrühmana) taotleda konkurentsipõhist rahastust, tugevdada vastavat teadmusalust ja ülikooli konkurentsivõimet.
Projekt on otseselt seotud ülikooli vastutusvaldkondadega poliitikateaduse ja kodanikuõpetuse õppekavarühmas ning hariduse õppevaldkonnas ning panustab ülikooli eesmärki targa eluviisi eestvedajana, eriti haridusuuenduse ning ühiskond ja avatud valitsemine valdkondades.
DEMOCRAT Euroopa Horisondi projekt