Reeli Sirotkina ja Kersti Kriisk: sotsiaaltöötaja pole abivalmis amatöör
Usaldame seda, mida Eestis on paljud professionaalsed sotsiaaltöötajad teinud juba kolmkümmend aastat. Neil on oma kogemused koostöös inimeste, gruppide kui ühiskonnaga.

Sa tunned kindlasti, et seoses sõjaga Ukrainas, sinu naabriplika eneselõikumi harjumustes või ka selles, et su kolleeg kõiki süstemaatiliselt kiusab, on vajalik olla ja jääda heaks ja toredaks inimeseks. On see nii? Kes sind selles aidata saab?
Tegelikult on Eestis alates üheksakümnendatest selline professionaal olnud erialase ettevalmistusega sotsiaaltöötaja. Jah, muidugi, sa oled näinud sotsiaaltöötajat, kes teab ja oskab, kuid ka sellist, kes väsib ja torkab, ei saa aru, mida ta teeb ja milleks. Ehk teisisõnu on aus küsida, miks kassapidaja ei naerata, miks on igaüks meist DJ ja miks ka kõik oskavad aidata.
Ärevatel aegadel, kus inimestel on palju millele mõelda, näiteks, kuhu ma põgenen sõja eest, kuidas ma saan igapäevaeluga hakkama, kes minu eest hoolitseb, kes on mu sõbrad, kellega ma lävin, on raske otsuseid teha. Kui märkida veel, et sügisel ootavad ees kohaliku omavalitsuste valimised, mille keskmes peaksid olema kogukonnad ja nende kõigi liikmete elukvaliteet, siis on oluline pöörata tähelepanu ühele professionaalile - sotsiaaltöötajale. 
Kirjutame ja juhime sinu tähelepanu sellele ametile just täna, 18. märtsil, ehk märtsi kolmandal teisipäeval, kui juba pea 20 aastat tähistatakse rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva. Selle aasta motoks on „Põlvkondadevahelise solidaarsuse tugevdamine kestva heaolu nimel“.
Mõelgem hetkeks selle moto peale, kas see kattub meie kogemuse või ettekujutusega sotsiaaltööst. Kas sotsiaaltöötaja on see, kes suhtleb, aitab ja lohutab vaid niinimetatud probleemseid inimesi/perekondasid, kelle eesmärk on eraldada lapsi vanematest, kes ei mõista erivajaduste ja abivajaduse olemust, kes jätab inimesi hooletuse või saadab hooldekodudesse, ehk see, kes on ümbritsevat tegelikku elu keerukust  ja kogukondade väljakutseid mitte tajuv kabineti bürokraat. See on kujutluspilt, mida tihti näeme telesaadetes ja massimeedias.
Või on ta pigem laia silmaringiga, tark professionaal, kelle ülesandeks on nii inimeste, perede kui ka kogukondade toetamine, nõustamine, juhtimine ning neile kõigile keerulistel hetkedel võimaluste leidmine, lahenduste pakkumine.
Kas see oleks meie jaoks lihtne või keeruline ülesanne? Pakuksime me kohe lahendusi, kuidas näiteks leida võimalused kogukonna sidemete täiustamiseks? Ilmselt on vaja nii kogukonnaliikmete aktiivsust kui sotsiaaltöötaja pädevust. Sotsiaaltöötaja teab, kuidas juhtida inimesi, analüüsida vajadusi, kuidas tugevdada inimestevahelisi sidemeid ja nende pinnalt leida uusi võimalusi koos tegutsemiseks. 
Sotsiaaltöötajal on vaja on teha konkreetsest inimestest ja ajahetkest sõltuvaid otsuseid, tihti on vaja leida uuenduslikke või unikaalseid lahendusi, mida selliselt varem kirja pandud ei ole.
Mida? Muidugi võib olla keerukas mõelda, mida tähendab erinevate inimeste või gruppide jaoks elukvaliteet või heaolu ja mida teeb sotsiaaltöötaja. Nagu sotsiaaltöö tudengid ütlevad, siis igapäevases elus tähendab elukvaliteet ligipääsu peaaegu kõigele - olgu selleks info, teenused, armastus, lastelastega suhtlemine, kodu, isamaa armastus, rõõm ja lapsemeelsus või loodusvarad.
Kellele? Sotsiaaltööd kiputakse seostama inimestega, kes on jäänud elu hammasrataste vahele, või nähakse sotsiaaltöötajaid nn tulekahjude kustutajatena või
kiirreageerijatena (kiirabi), kes toimetavad nn asotsiaalsete inimestega. Kuid tuge võivad vajada täiesti tavalised inimesed ning oluliseks võib osutada põhimõtet „kiirusta aeglaselt“, sest keerukad olukorrad lahenevad aja jooksul ja vajavad läbi mõtlemist.
Sotsiaaltöös on keskmes kohalikud inimesed ja nende heaolu. See puudutab lisaks üksikisikute ja haavatavate rühmade toetamisele, kogukonnade arendamist ja juhtimist, kriisiplaane ning -juhtimist, ennetustööd. Kui sa osaled kaitseliidu, külaseltsi, linnaosa ja asumiseltsi tegevuses, siis tegutsed ka sina probleemide ennetajana ning viid ellu sotsiaaltöö missiooni kaasata kogukonna tegevusse nõrgemas positsioonis olevate häält. Sotsiaaltöötajate juhtimisel on olnud võimalus ka sul viimaste aastate kriisides, nagu covid-19 või sõjapõgenike saabumine, rõhutada inimlikkuse, toetuse ja heaolu olulisust. 
Kuidas? Samas nõuab nii kogukonna kui ka iga inimese heaolu toetamine kaalutletud otsuseid ja inimlikku lähenemist keerulistes ning unikaalsetes olukordades. Juba inimlikkus viitab asjaolule, et sotsiaaltöö on üks neist professioonidest, mida ei saa asendada arvutite ega robotitega, ehk see ei ole töö, mida saab lahendada kindlate etteprogrammeeritud algoritmidega.
Näitena võib tuua veel ühe sotsiaaltööga seotud müüdi, et sotsiaaltööks piisab empaatiast ning soovist inimestega suhelda. Tegelikkuses on see vaid väline fassaad, sest palju olulisem on see, kuidas analüüsida kuuldut-nähtut: kuidas ja millest räägiti, mis jäeti välja ütlemata, ehk vajalik oskus on n-ö ridade vahelt lugemine, lugeda kehakeelt, tunda keskkonda, milles probleem väljendub.   
Kõige selle teostamiseks on vaja inimese, abivajaja, kodaniku, aktivisti, ettevõtja, vabatahtliku, poliitiku toetust. See tähendab, et kuigi sotsiaaltöötaja on tark inimene, kes teab, kuidas sind mõista, kuidas läheneda teemadele, mis on kogukonnas püsivad, mõista, et perel on vaja otsida paremat tulevikku, vajab ta abi ka kohaliku kogukonna tugevdamisel ja inimeste kaasamisel, kohalike omavalitsuste valimistel, MTÜ loomisel, teiste riikide sotsiaaltöötajatega suhtlemisel.
Pea meeles, et sinu abi probleemide märkamisel ja teadmised kogukonnast on oodatud ja vajalikud. Lisaks tasub meeles pidada ka sotsiaaltöötajatele õpetatavat põhitõde, et aidata saab vaid inimest (abivajajat) aga ka kogukonda, kes on valmis ennast ise aitama. 
Kõike eelpool mainitut ei saa pakkuda vaid amatöörist suhtlemisaldis aitaja, vaid erialase väljaõppe saanud, ennast pidevalt täiendav ning ühiskonnas toimuvast huvituv professionaal. Usaldame seda, mida Eestis on paljud professionaalsed sotsiaaltöötajad teinud juba kolmkümmend aastat. Neil on oma kogemused koostöös inimeste, gruppide kui ühiskonnaga. Uuri ja küsi, kes on sotsiaaltöötaja sinu kogukonnas ning kuula ja mõtle kaasa, mida saaks ühiselt nii kogukonna kui ka vajadusel sinu isikliku heaolu jaoks ära teha.