Ühiskonnateaduste instituudi ümarlaual arutleti teemal "Mis on õigusteadus?"
6.detembril toimus ÃœTI ümarlaud teemal "Mis on õigusteadus? (I osa)". Ãœ°ù¾±³Ù³Ü²õel esines ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli avaliku õiguse ja õigusteooria külalisprofessor Madis Ernits ning artuelu modereeris TLÃœ ÃœTI eraõiguse teenekas lektor Mare Merimaa.Â
Ettekanne tugines maksiimil „Ius est ars boni et aequi“, mis pärineb väidetavalt Rooma jurist Celsuselt, mille järgi on õigus hea ja õiglase kunst – kunst, mitte teadus. Seminaril arutleti selle üle, et kas õigus peaks sellest lähtuvalt kuuluma eelkõige kunstivaldkonda või on tegemist siiski täieõigusliku teadusega.
Madis Ernitsa ettekanne toetus viimase 600 aasta reljeefsematele ja didaktilisemalt lihtsamini läbipääsevatele definitsioonidele õiguse mõistest, lähtudes siiski eeldusest, et see õigusteadus on teadus. Vaadeldi loomuõiguse, positivismi ja mittepositivismi teooriagruppide mõisteid, põhilisi liigitusi ning kõige põhilisemaid argumente. Jõuti järeldusele, et positivistliku ja mitte positivistliku õigusteaduse eseme maht erineb tegelikult üksteisest üsna märkimisväärselt, mis ideeliselt mõjutab ka õiguse hariduse korraldust. Kui lähtuda õiguspositsioonistlikust põhiseisukohast, siis piisaks juristide koolitamiseks ainult seaduse rakendamise õpetamisest. Mittepositivistliku lähenemise järgi oleks seaduse tekstist arusaamiseks vaja tundma õppida ka õiguse- ja moraalifilosoofia põhiseisukohti, sest vastasel juhul ei ole võimalik hinnata kas üks või teine norm, on sedavõrd ebaõiglane.
Ettekandele järgnes intensiivne arutelu, kus üritati üheskoos mõtestada õiguse mõistet, tuginedes elulistele näidetele ja õigusruumi kitsaskohtadele. Kiideti esitlusest kõlama jäänud mõtet, et filosoofiline kesktugi on iga eriala puhul seaduslikkuse möödapääsmatu tingimus. Tekkis küsimus, et millal ületatakse lävend, et tegemist on talumatu ebaõiglusega ja, et kas on probleem, et meil ei ole kriteeriume, mille alusel me ütleme, et see lävend on ületatud. Arutleti ka selle üle, et mida teha juhul kui õigusnorm on vastuolus põhiseadusega. Tänane praktika näitab, et kui kohtunikul ei ole võimalik otsustada seadusesättele tuginedes, siis lähtub ta laiemalt õigusest. Seminari lõpus jäi kõlama mõte, et üksnes diplomist ei piisa õigusteadlaseks saamiseks, vaid see on igaühe endi kätes, kas temast saab õigusteadlane või ei saa.