ÃœTI teadlaste artikkel ilmus Euroopa tippajakirjas
Triin Lauri ja Anu Tootsi eestvedamisel ning kaasautorlusel ilmus äsja mainekaimas sotsiaalpoliitika ajakirjas Journal of European Social Policy (IF 3,0) artikkel ’Policy mixes and youth vulnerability in Europe: A qualitative comparative analysis of the NEET rate’ mis analüüsib Euroopa riikide noortele suunatud poliitikaid ja nende edukust noorte haridus- ja tööellu kaasamisel.
Heaoluriigid on pikalt olnud hädas nn hallipäisuse kuvandiga – vananeva ühiskonna tuules kasvavad nii pensionikulud kui eakamate poliitikakujundamise kaal. See ei pane surve alla mitte ainult heaoluriigi kandevõime (tööturu alktiivsete ja mitteaktiivsete suhe), vaid vähendab ka heaolupoliitikate suutlikkust noorte inimeste sotsiaalsete riskidega tegelemisel. Peale kõige muu on „noorus“ üks üsna hägune ja ajas muutuv elukaare etapp, mis on vähendanud noorte-spetsiifiliste poliitikate elujõudu.
Viimasel ajal siiski on noorte teemade vajalikkus nii akadeemiliselt kui poliitiliselt oluliselt prominentsust saavutanud. Nii näiteks on võrdleva heaolupoliitika võtmes hakatud rääkima nn noorterežiimidest ehk just noorte elukaare üleminekute toetamisele ja seotud sotsiaalsete riskide maandamisele suunatud poliitikate kombinatsioonidest. Selles raamistikus on juurdunud arusaam, et noori aitav lahendus eeldab haridus- ja tööturupoliitika koostööd. Samas on jäänud selgitamata, kas ja kuidas mängib neis rolli toetuste süsteem või eluasemepoliitika ning milline neist kombinatsioonidest noorte haavatavuse leevendamisel tõhusam on. Just sellele suunasime oma artiklis tähelepanu ja näitasime erinevate riikide noorterežiimide variatsioone ja nende edu noorte sisenemisel täiskasvanuellu.
Artikli ilmumine on hea uudis ajakirja mainekuse tõttu ja ka tore jätk tänaseks lõppenud COST projektile YOUNG-IN mis eri distsipliine põimivalt noorte teemad fookusesse võttis ja ka konkreetse autorkonna kokku tõi. Veelgi enam, üks kaasautoritest, Anna Broka, kaitses hiljuti prof. Tootsi juhendamisel oma doktoritöö, mille üks alusartiklitest oli just see. Kirsiks tordil tuli jõulude paiku ajakirja välja andvalt kirjastuselt Sage teade, et nad on otsustanud meie artikli avaldada Open Access vormis ning seda kirjastuse kuludega, tunnustades artiklit kui olulist teadustööd, millele tasub tagada laiem ligipääs.