Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia, MSc
Meie teaduspõhine ja distsipliinidevaheline õppekava ühendab erinevaid biokeemia ja -tehnoloogia ning molekulaarbioloogia valdkondi ja nende rakendusi erinevates kliinilistes süsteemides või keskkonnaökoloogias, pakkudes üliõpilasele võimaluse oma huvidest lähtuvalt läbi valikainete täpsemale teemale spetsialiseeruda.
Pakutavad kursused käsitlevad näiteks peptiidide- ja valkude keemia, proteoomika, neurokeemia ja molekulaarse kloonimise temaatikat, kuid ka veekeskkondade ökoloogiat, hüdrokeemiat ja mikrobioloogiat. Süvendatud tähelepanu pööratakse kaasaegsele mikrobioloogiale ja süsteemibioloogiale ning vastavate teadusharude andmestiku eksperimentaalsele ning informaatilisele analüüsile. Koostöös TLÜ Ökoloogia keskusega on võimalik valida molekulaarse keskkonnaökoloogia moodul, mis võimaldab sügavuti minna keskkonnamuutuste ja looduslike süsteemide uurimisega.
Keda ootame õppima?
Molekulaarse biokeemia ja ökoloogia eriala sobib mõtteerksale, iseseisva tööoskusega üliõpilasele, kes on huvitatud seostest organismide ja nende elukeskkonna vahel ning kes soovib neid seoseid uurida molekulaarsel tasemel, kasutades tänapäeva biokeemia, analüütilise keemia, molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika ning geenitehnoloogia meetodeid ja aparatuuri. Õppijalt eeldame loogilist mõtlemis- ja analüüsioskust, soovi töötada teaduslaboris ning valmisolekut osaleda kliiniliste või välitöödel saadud andmete kogumise ja töötlemisega.
Loe Jana ja Nico lugu meie molekulaarteaduste laborites õppimisest.
Miks tulla meile õppima?
Molekulaarse biokeemia suuna kursused käsitlevad näiteks peptiidide ja valkude keemia, proteoomika, neurokeemia ja molekulaarse kloonimise temaatikat. Molekulaarse ökoloogia kursused käsitlevad näiteks populatsiooniökoloogia, bioloogiliste, sealhulgas ka kliiniliste süsteemide ökoloogia temaatikat. Süvendatud tähelepanu pööratakse kaasaegsele mikrobioloogiale ja süsteemibioloogiale ning vastavate teadusharude andmestiku eksperimentaalsele ning informaatilisele analüüsile.
Molekulaarse keskkonnaökoloogia mooduli kursused käsitlevad lisaks eeltoodud metoodilistele lähenemistel ja meetoditele ka veeökosüsteeme ja nende majandamist, loodusvete hüdrokeemiat, laiemaid keskkonnaökoloogilisi teemasid ning lisaks saab praktilisi oskuseid kaasaegse GIS-meetodite kasutuselevõtuks. Praktilise poole pealt on võimalus töötada nii teaduslaborites kui osaleda välitöödel ja omandada uusi oskuseid ka meie partnerite välislaborites.
Loetavad kursused haakuvad tihedalt instituudi teadusprojektidega. See loob eelduse, et üliõpilased saavad valida asjakohased magistritöö teemad ning jätkata õpinguid doktoriõppes. Instituudis käsil olevateks teadusteemadeks on näiteks:
-
neurodegeneratiivsete haigus
te uurimine; -
inimese normaalse ning häiritud mikrobioomi uurimine;
-
viljatuse molekulaarsete aluste kindlaks tegemine;
-
kapillaarelektroforeesi ja kapillaarelektrokromatograafia meetodite väljaarendamine;
-
rakendamine erinevate haiguse mehhanismide uurimisel, taimse ja mükoloogilise materjali keemilise koostise ning looduslike polümeersete ainete ehituse seaduspärasuste selgitamine;
-
bioaktiivsete ainete struktuur-omadus sõltuvuste tuvastamine, puna-ja pruunvetikate ja looduskeskkonna mikroelementse koostise analüüs;
-
turbasammalde populatsioonide geneetilise struktuurianalüüs;
-
võimalus keskenduda ohustatud ja haruldaste liikide populatsioonide seisundi hindamisele ning keskkonna mikrobioomide uurimisele, selgitades näiteks inimtegevuse mõju mikroobikoosluste mitmekesisusele erinevates looduslikes- või inimese poolt tugevalt mõjutatud ökosüsteemides;
-
komplekssed pinna- ja põhjavee dünaamika ning veekeemia uuringud;
-
keskkonna-DNA (e-DNA) ja põhjavee mikrobioloogia;
-
keskkonna ja inimtervisega seotud uuringud;
-
pinnase- ja setete uuringud, biogeokeemilised aineringed looduses;
-
kliimamuutuste mõju veeökosüsteemidele, koosluste muutused ja ökosüsteemide taastamine.
Eriala omandamist toetav õppekeskkond
Kaasaegselt sisustatud molekulaarteaduste laboris saavad üliõpilased praktikas tundma õppida tänapäevastes teadusuuringutes rakendatavat kõrgetasemelist teadusaparatuuri ja süvendatult tutvuda erinevate instrumentaalanalüüsi meetoditega.
Loengutegevusse on kaasatud peale ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli õppejõudude ka külalisõppejõud Eesti ja välisriikide teistest ülikoolidest ja teadusasutustest. Tudengitel on võimalik sooritada praktikat erinevate Eesti koostööpartnerite laborites ning osaleda Erasmus+ vahetuses meie partnerülikoolide ja -instituutide juures, nii Rootsis, TÅ¡ehhis, Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Türgis, Kreekas ja mujal.
Ökoloogia keskuse laborid ja välitöövahendid on sobivad kõikvõimalike veestikuga seotud uuringute läbiviimiseks ning selleks vajalike proovide kogumiseks. Ökoloogia keskuse teadlased pakuvad uurimisteemasid ning praktikavõimalusi(laboris, välitöödel). Võimalik on kaasa lüüa projektide täitmises, aidates andmete kogumisele või analüüsimisele ning seeläbi anda oma magistritööga panus olulistele teadus või rakenduslikele küsimustele vastuste leidmisesse.
Heida pilk meie Astra 5. korruse molekulaarteaduste laboritele!
Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikooli peahoones uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks .
Õppekava ja -ained
Õ±è±è±ð±¹´Ç°ù³¾i kirjeldus
- Kestus: 2 aastat
- Õ±è±è±ð±¹´Ç°ù³¾: ²õ±ð²õ²õ¾±´Ç´Ç²Ôõ±è±ð
Erialaained toimuvad iganädalaselt neljapäeval ja reedel. Vabaained, mida õpetavad teised instituudid, võivad toimuda ka muudel päevadel. Nii on magistrandil juba varakult võimalik alustada lõputööks vajalike eksperimentaalandmete kogumisega paindlikel aegadel ning on loodud soodsamad tingimused ka õpingute läbimiseks muu töö kõrvalt. Samuti suurendab selline õppetöö korraldus koostöövõimalusi potentsiaalsete tööandjatega (teaduslaborid, eraettevõtted).
Peaeriala
Peaeriala: Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia.
Molekulaarse biokeemia ja ökoloogia eriala pakub Sulle võimaluse oma huvidest lähtuvalt läbi valikainete täpsemale teemale spetsialiseeruda.
Spekter on lai, sest meie õppekava ühendab endas erinevaid biokeemia ja -tehnoloogia ning molekulaarbioloogia valdkondi ja nende rakendusi erinevates kliinilistes süsteemides või ökoloogias.
Magistriõppekava ainete eeldusaineteks on bakalaureusetaseme õppeained üldkeemia, orgaaniline keemia, biokeemia, molekulaar- ja rakubioloogia, geneetika ning mikrobioloogia. Kui mõni eeldusainetest on sooritamata, on võimalik need läbida koos bakalaureusetudengitega vabaainete arvelt või lepitakse õppeaine läbimise mõni teine sobiv vorm kokku õppekava juhiga.
Olulised erialaained
- Instrumentaalanalüüsi süvakursus - kujundatakse oskused tööks kaasaegsete laboriseadmetega, antakse teadmised tänapäevastes laboriuuringutes kasutatava aparatuuri ehitusest ja tööpõhimõtetest.
- Geenide ekspressiooni regulatsioon - antakese ülevaade erinevate organismide transkriptsiooni regulatsiooni mehhanismidest, epigeneetilisest regulatsioonist ning nende uurimiseks kasutatavatest meetoditest.
- Süsteemide mikrobioloogia - antakse ülevaade erinevatest mikrobioloogia teemadest alates organismide normaalsest mikrofloorast kuni erinevate keskkonnatingimuste mõjust mikroobikooslustele, bioremediatsiooni ja teiste biotehnoloogiliste rakendusteni.
³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü³Ù¾±²Ô²µ¾±³¾³Ü²õ±ð»å
100% vastuvõtueksam (kirjalik osa 10 punkti, vestlus 90 punkti).
7. juulil 2025 alates kl 10 toimub individuaalne vestlus kandidaatidega.
- Eelnevalt on SAISi kaudu esitatud eelnevat haridust tõendav dokument koos akadeemilise õiendiga ja motivatsioonikiri.
- Motivatsioonikirja alusel hinnatakse oskust põhjendada ülikooli ja õppekava valikut, huvi eriala ja õppekava ainete vastu, eelnevat haridus- ja tööalast kogemust, õpimotivatsiooni- ja perspektiivi
- Kandidat saab 5 lisapunkti cum laude lõpetamise eest erialal, mis sisaldas empiirilist lõputööd.
- Toimub individuaalne vestlus kandidaatidega. Kandidaat vastab küsimustele ning kirjeldab oma bakalaureusetööd, eelnevaid laboratoorse töö kogemusi ning magistrisse astumise põhjuseid ja huvipakkuvaid teemasid. Õppekaval õppimiseks on vajalik eeldusainete läbimine (üldkeemia, orgaaniline keemia, molekulaar- ja rakubioloogia, geneetika, mikrobioloogia). Kui eeldusained ei ole läbitud, tuleb nende läbimise motivatsiooni demonstreerida.
- Soovitav on enne magistriõpet läbida eeldusained, tutvuda õppekavaga ja varem kaitstud magistritöödega.
- Inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel vastavalt võõrkeeleoskuse tõendamise tingimustele ja korrale. Kui kandidaadi inglise keele B2-oskus ei kajastu SAISi avaldusel, tuleb keeletõend lisada "Failide" alla. Kandidaadid, kel puudub nõuetele vastav keeletõend, saavad osaleda ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli inglise keele B2 testil. Täpsem info saadetakse kandidaadile pärast avalduse esitamist SAISi kaudu.
- Vestlusel hinnatakse kandidaadi motivatsiooni, õpingutes hakkamasaamise perspektiivi, erialast kogemust ning teadmisi.
· Vastuvõtulävend on 70 palli.
Õ±è±è±ðÂáõ³Ü»å
Kairi Koort
Süsteemibioloogia nooremlektor ja õppekava juht
Kairi Koort on süsteemibioloogia lektor ning alates aastast 2015 kureerib ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis bioloogia õppekavasid. Ta on õppinud Karolinska Instituudis, Stocholmis ning ligi kümme aastat tegelenud teadustööga Euroopa Bioinformaatika Instituudis ja Cambridge Ãœlikoolis, Suurbritannias.
Kairi Koorti teaduslikud huvid on seotud biomeditsiini ja bioinformaatikaga. Viimaste aastate projektid on keskendunud neuroloogiliste haiguste, nagu näiteks Parkinsoni tõbi, geneetiliste aluste uuringutele ning inimese mikrobioomi uurimisele. Nende kompleksete süsteemide uurimiseks kasutab ta järgmise põlvkonna sekveneerimise tehnoloogiaid ja ülegenoomseid ning bioinformaatika meetodeid. Kairi Koorti teadustöö on ka täna seotud erinevate rahvusvaheliste teadusasutustega - tema tähtsamateks koostööpartneriteks on Luksemburgi Ãœlikooli Biomeditsiinisüsteemide Keskus, Uppsala Ãœlikool ja Karolinska Instituut Rootsis, Cambridge Ãœlikool, Imperial College ja Euroopa Bioinformaatika Instituut Suurbritannias. Eesti-sisesed koostööprojektid on seotud Ida- ÌìÃÀÓ°ÊÓ Regionaalhaigla, Synlab Eesti, Põhja- ÌìÃÀÓ°ÊÓ Regionaalhaigla, Tartu Ãœlikooli ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusega.
Lisaks teadustööle tegeleb ta loodusteaduste populariseerimisega olles kaasatud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Haridusinnovatsiooni Keskuse ning Looduse Akadeemia tegevusse. Kairi Koort annab regulaarselt genoomika ning biomeditsiini teemadega seotud avalikke loenguid nii Eestis kui välisriikides.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Rando Tuvikene
Biopolümeeride keemia professor
Rando Tuvikene on keemia vanemteadur ja biopolümeeride keemia professor. Ta on tegelenud merevetikate keemilise koostise uurimisega enam kui 15 aastat, kaitsnud sel teemal magistri- ja doktorikraadi ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis ning läbinud järeldoktorantuuri Jaapanis.
Tema peamisteks uurimisteemadeks on puna- ja pruunvetikates esinevate tarretuvate polüsahhariidide keemilise koostise ja omaduste vaheliste seoste selgitamine ning mereorganismidest pärinevate biomasside väärindamine. Samuti tegeleb ta taimsest ja mükoloogilisest materjalist pärinevate bioaktiivsete ainete uurimisega.
Rando Tuvikene on arendanud koostööd Jaapani, Hiina, Kanada, Taani, Norra ja Prantsusmaa teadlastega. Tema juhtimisel on läbi viidud mitmeid rakendusliku sisuga uuringuid, sh välja töötatud looduslike kosmeetikatoodete retsepte, arendatud tehnoloogilisi skeeme taimsete pigmentainete ja polümeeride ressursisäästlikuks ekstraktsiooniks ning uuritud võimalusi alternatiivsete õlleselitajate tootmiseks.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Toomas Toomsoo
Neuroloogia professor
Prof Toomas Toomsoo on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna (1996), neuroloogia residentuuri (2001) ja on Tartu Ülikooli Närvikliiniku ning Saksamaa Tübingeni Ülikooli Aju-uuringute Keskuse doktorantuuris.
Professor kuulub mitmesse erialaorganisatsiooni, nagu näiteks Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts, Eesti Peavalu Selts jne.
Neuroloogina aitab prof Toomsoo inimesi igasuguste neuroloogiliste probleemide korral, ent Toomase meditsiiniline erihuvi on peavalud ja Parkinsoni tõbi. Lisaks on prof Toomsool sertifikaat transkraniaalse sonograafia, neurovaskulaarse ultraheli teostamiseks (unearterid, ajuarterid) ja karpaaltunneli sündroomi hindamiseks ultrahelis.
- Kairi Koort ja Toomas Toomsoo "SARS-CoV-2 kui mitme näoga suunamuutja"
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Tiit Land
Keemia professor, TalTech'i rektor
Tiit Land on 2011 - 2020 ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli rektor ja biokeemik. Ta lõpetas aastal 1989 Tartu Riikliku Ãœlikooli füüsika-keemiateaduskonna. Aastatel 1990–1994 oli Stockholmi Ãœlikooli doktorant. Kaitses aastal 1994 Stockholmi Ãœlikoolis filosoofiadoktori (PhD) väitekirja. Väitekirja teemaks oli "Galanin receptor ligands: agonists and the first antagonists".
Aastatel 1994–1999 oli teaduriks USA riiklikus terviseinstituudis. Aastatel 1999–2006 Stockholmi Ülikooli Neurokeemia ja Neurotoksikoloogia Instituudi teadur ja õppejõud.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Kalle Truus
Anorgaanilise ja üldkeemia emeriitdotsent.
Kalle Truus on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia erialal ja kaitsnud doktorikraadi Orgaanilise Keemia Instituudis Moskvas.
Kalle Truusi teaduslikud huvid on seotud erinevate looduslike ühendite keemilise struktuuri ja analüüsi probleemidega. Ta on uurinud Läänemere ja Vaikse ookeani vetikate polüsahhariidide struktuuri, taimealkaloide ja jälgelementide sisaldust merevees. Ta on tegelnud keemianomenklatuuri arendamisega ja kirjutanud (enamasti koos kaasautoritega) mitmeid raamatuid, sealhulgas ülikooliõpiku „Elementide keemia“. Ta on juhtinud Riiklikku vetikaprogrammi ja olnud mitmete Eesti Teadusfondi grantide hoidja. Viimastel aastatel on Kalle Truus keskendunud psühhoaktiivsete seente ja jugapuu vähivastaste alkaloidide analüüsi probleemidele.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Jaanus Harro
Neurofarmakoloogia külalisprofessor
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Stela Stefanova Kalinova Koch
Neurobioloogia lektor
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Jaanus Teramaa
Ökohüdroloogia professor
Jaanus Terasmaa on ökohüdroloogia professor, kes uurib globaalseid keskkonnaprobleeme. Tema teadustee algas järvemuda ja mineviku-uuringutega, liikudes seejärel veestiku seisundiga seotud küsimuste juurde. Praegu keskendub ta keskkonnaprobleemide lahendamisele, lähtudes ökosüsteemide halvenevast seisundist ja kiirenevatest keskkonnamuutustest. Kuna keskkonnamuutustega kohanemine ja nende mõju leevendamine nõuavad laiemat vaadet kui loodusteadused, tunneb ta süvendatud huvi keskkonnateadlikkuse, hariduse, harrastusteaduse ning digitaalse õppevahendite ja mängude kasutamise vastu. Ta on õuesõpperakenduse ning harrastusteaduse platvormide ja eestvedaja.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Reimo Rivis
Loodusgeograafia dotsent
Reimo Rivis on üle poole oma elust olnud moel või teisel seotud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli ja tema eelkäijatega. Õppima asus 1993. aastal, mil asutuse nimes oli veel Pedagoogika. Läbis üsna ühtlase jadana õppesüsteemi 5+2+4 aastat. Selle õppe käigus omandas igast loodusteaduste valdkonnast üsna palju ja kõige rohkem geoteadustest. Kaks nädalat peale 2005. aasta jaanuari tormi kaitses oma väitekirja (PhD), mis keskendus samuti merele ja tema suhetele rannaga.
Reimo Rivise teaduslikeks huvideks on lisaks mainitud randade dünaamikale veel ranniku- ja muude maastike areng, rannaelupaigad, ruumianalüüsi meetodid, geoteaduste metodoloogia ja geograafia didaktikaga. Ülikoolis õpetama hakkas juba magistriõpingute ajal ning erinevaid nimetusi õppeaineid ja erinevaid välipraktikaid on selle ajaga kogunenud paarkümmend; südamelähedasemad on talle Eesti maastikud, loodusgeograafia välipraktika, globaalökoloogia, geoinformaatika, õppeekskursioonid.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Olvier Koit
Teadur
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Pamela Abreldaal
Nooremteadur
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Doktorant
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Kuhu edasi?
Silmapaistev vilistlane
Eliko Allik (MSc)
Regionaalhaigla laborispetsialist
"Huvi loodusteaduste vastu tekkis Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õppides. Keskkoolis ma veel ei teadnud, kelleks tahan saada. Soovisin kooli ära lõpetada ja tööle hakata. Olles mõned aastad tööd teinud, hakkasin teistmoodi mõtlema. Hakkasin mõtlema, mida ma tegelikult teha tahan."
" ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis õppimine andis mulle juurde enesekindlust, esinemis- ja suhtlemisoskust ja kindlasti muutis mind kohusetundlikumaks. Positiivse kogemuse jätsid mulle inglisekeelsed ettekanded ja mitmed esinejad välisriikidest. Kõiki neid kogemusi ja oskusi saan rakendada oma igapäevatöös."
Igor Miilvee (MSc)
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kliimamuutustega kohanemise ekspert ja Kaitseliidu meedik
"Suhteliselt vahetu kontakt õppejõudude ja töövahenditega andis kindlasti kaasa enesekindlust ja oskust suhelda mistahes juhendatavaga kui võrdsega."
"Hea soovitus. Mida varem saad paika magistritöö teema ja plaani, seda varem saad hakata loengutega kaasnevat (kodu)tööd rakendama selle töö huvides."
Annika Sakkarias (MSc)
Kahekordne Eesti meister 400m ja 400m tõkkejooksus, endine laborant asutuses SYNLAB Eesti, praegune Jüri Gümnaasiumi loodusloo ja keemia õpetaja.
"Eksperimentaalteadustes õpivad inimesed analüüsima, järeldusi tegema ja igale raskele olukorrale lahendusi leidma. See annab eeldused töötamiseks ka mitteerialasel töökohal. Andrus Ansip on keemia haridusega ja meie president Kersti Kaljulaid on bioloog. Kunagi küsiti, et mis ma oma haridusega peale hakkan. Nüüd saavad loodusteaduste tudengid ütelda, et „hakkan kasvõi presidendiks“.
Millistel erialadel võib tööd leida?
Kuna õppekava rõhuasetus paikneb nii tänapäevaste molekulaarbioloogiliste kui ka bioinformaatiliste meetodite iseseisval kasutamisoskusel, on lõpetajal võimalus asuda tööle nii erafirmade kui ka riiklike keskuste analüütilise keemia ja diagnostikalaborites ning samuti bioinformaatika ja genoomika keskustes.
·¡»å²¹²õ¾±Ãµ±è±è¾±³¾¾±²õ±¹Ãµ¾±³¾²¹±ô³Ü²õ±ð»å
Meie magistriõppes omandatud teadmised võimaldavad jätkata õpinguid Komplekssed süsteemid loodusteadustes õppekava doktoriõppes.
Uuringud ja artiklid
Olulisemad uuringud, silmapaistvad tudengitööd
Tehtud lõputööd
- Molekulaarse biokeemia ja ökoloogia õppekaval kaitstud lõputöödega on võimalik tutvuda .
Ãœhe minuti loengud
- Rando Tuvikene -
- Rando Tuvikene -
Võta ühendust!
Sarnased erialad
Loodusteaduste õpetaja, MA
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Õpetajana on võimalik anda edasi oma ideid Eesti koolihariduse paremaks muutmiseks ja kujundada kool kohaks, kus õpilased ennast arendades mõnusalt tunnevad ehk olla teenäitaja ja suunaja. Õppekaval saab õppida bioloogia-, füüsika-, geograafia- ja keemiaõpetaja suunal, nii põhikooli kui gümnaasiumi õpetajaks. Õpetaja eriala omandajatele on olemas rahalised stipendiumid.