ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Õppevormi kirjeldus

• Doktoriõppes on suur osakaal iseseisval tööl koostöös juhendajaga.
• Ãœldained ja mõned erialaained toimuvad kontaktõppe vormis.
• Doktorandid saavad kogu õpingute jooksul osaleda doktoriseminarides.
• Täiskoormusega doktoriõppe kestus on neli aastat.

Olulised erialaained

Doktoriõppes on kesksel kohal seminar, mille käigus doktorandid saavad teha ettekandeid, arutada oma »å´Ç°ì³Ù´Ç°ù¾±³Ùöö üle ning anda tagasisidet teiste doktorantide ³Ü³Ü°ù¾±³¾¾±²õ³Ùöödele. Seminari käigus antakse doktorantidele soovitusi muu hulgas konverentsidel osalemise ning artiklite ja arvustuste kirjutamise ja avaldamise kohta. Oluline osa õppetööst toimub individuaalselt, koostöös doktorandi juhendajaga. 

Karsten Brüggemann on Eesti ja üldajaloo professor, pärit Hamburgist. Doktorikraadi ajaloo alal sai ta Hamburgi ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles Vene kodusõda Balti regioonis, ning habiliteerus Gießeni ülikoolis uurimusega Balti kubermangude kuvandist Vene impeeriumi kultuuriruumis. Ta on olnud külalisprofessor Bremeni ülikoolis ning täiendanud end mitmes Saksamaa ja Rootsi uurimiskeskuses.

Peamised uurimisvaldkonnad on Vene ja Nõukogude ajalugu, hõlmates Balti riikide, kodu- ja iseseisvussõdade ajalugu, stalinismi ja hilise sotsialismi kultuuriajalugu. Lisaks sellele tegeleb ta rahvusnarratiivide ja mälukultuuriuuringute ning spordi ja turismi ajalooga. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Nõukogude Liidu muusikalise masskultuuri analüüsi 1930. aastatel ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ ajaloo, ning Balti ja Venemaa ajalugu puudutavaid uurimusi.

Ulrike Plath on baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor. Tema professori koht rajati 2012. aastal Saksa riigi rahadega, et toetada saksa kultuuri ³Ü³Ü°ù¾±³¾¾±²õ³Ùööd 21. sajandi Baltikumis. Ta on saksa päritolu, õppinud Hamburgi, Tartu ja Greifswaldi ülikoolis ja saanud doktorikraadi Mainzi ülikoolis. 

Teadustöös on ta peamiselt tegelenud 18. ja 19. sajandi uuringute, baltisaksa kultuuri- ja kirjandusajalooga ning keskkonnaajalooga rahvusülesest perspektiivist. Teadus- ja õppetöös on ta püüdnud koos käsitleda lokaalseid ja globaalseid fenomene, näiteks toiduajaloos, kliima- ja loomaajaloos või seisuste- ja rahvusteüleses argielus.

• Ulrike Plath oli  (02.03.2020) saatekülaline
• Ãœhe Minuti Loeng:

Kersti Markus on kunstiajaloo professor ja keskajauuringute vanemteadur. Ta on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu, täiendanud end Viini ülikoolis ja Rootsi instituudis Roomas. Sai doktorikraadi Stockholmi ülikoolis ja tegi ³Ü³Ü°ù¾±³¾¾±²õ³Ùööd Humboldti stipendiaadina Saksamaal. 

Keskajauurijana huvitavad teda visuaalsete allikate kasutamisvõimalused Skandinaavia ja Läänemere regiooni ajaloo kirjutamisel. Peamiselt on ta uurinud Rootsi ja Taani 12.-13. sajandi visuaalkultuuri ning poliitilist ajalugu, Eesti keskaegset kunsti ja arhitektuuri. Lisaks sellele tegeleb ta kunstiteaduse ajaloo ja metodoloogia probleemidega ning maastiku-uuringutega. Õppetöös on keskendunud kunsti ja ühiskonna seostele ning kunsti tajumise teemadele.

• Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse teadurid pakuvad doktorantidele tuge ja nõu nende ³Ü³Ü°ù¾±³¾¾±²õ³Ùöös. Ãœksuse väljaantavates ajakirjades on võimalik publitseerida artikleid.
• Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskus tegeleb peamiselt Eesti ja Baltimaade ajalooga eri perioodidel ning erinevas kontekstis (Skandinaavia, Venemaa, Kesk- ja Ida-Euroopa). Meie uurijate kompetentsid on seotud eelkõige kultuuriajaloo, diplomaatilise, ühiskondliku ja majandusajalooga, aga ka sõjandusajaloo, migratsiooni, keskkonnaajaloo, mälu-uuringute ja muu sellisega. Meid huvitavad transnatsionaalsus ning eriti varasema ajaloo puhul seosed materiaalse ja visuaalkultuuri kontekstis.
• Ãœheks kõige olulisemaks sündmuseks Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse jaoks on üle aasta toimuvad moodsa ajaloo konverentsid, mida on korraldatud juba alates 1989. aastast. Sellel rahvusvahelisel konverentsil on ka doktorantidel võimalik esineda ettekannetega. Uurimisteemadest ja -huvist lähtuvalt on doktorantidel võimalik osaleda keskaja keskuse ja keskkonnaajaloo keskuse tegemistes ja nende korraldatavatel seminaridel.
• Viimasel ajal on tudengite initsiatiivil alguse saanud nooruurijatele suunatud ettevõtmised ja konverentsid, mille eesmärk on tihendada suhtlust eelkõige teiste Baltimaade uurijatega. Professor Karsten Brüggemanni eesvedamisel toimuvad magistrantidele ja doktorantidele ka konverentsid Saksamaal.
• Doktorantide käsutuses on nii ülikooli kui ka rahvusraamatukogu pakutavad võimalused, sealhulgas arvukad elektroonilised inforessursid ja raamatukogudevaheline laenutus. ÌìÃÀÓ°ÊÓs on hulgaliselt arhiive ja muuseume, mis pakuvad hea uurimisbaasi.

Üldised vastuvõtutingimused leiate siit.

Õppekava täiendavad vastuvõtunõuded 2025. a vastuvõtul

2025. aastal on oodatud eelkõige kandidaadid, kes soovivad uurida teemasid, mis on seotud Läänemere ja Ida-Euroopa regiooniga.

Kandideerimisperioodil (19.05 - 30.06) tuleb kandidaatidel kandideerimisbaasi üles laadida:

1) Koostöös juhendajaga täiendatud (ja tema poolt allkirjastatud) »å´Ç°ì³Ù´Ç°ù¾±³Ùöö kavand (pikkus u 5 lk/2500 sõna ilma kirjanduse nimekirjata) sisaldab vähemalt järgmisi komponente:

• kavandatava ³Ü³Ü°ù¾±³¾¾±²õ³Ùöö teema;
• ³Ü³Ü°ù¾±³¾¾±²õ³Ùöö eesmärgid ja peamised uurimisküsimus(ed);
• ülevaade kasutatavatest meetoditest ja/või põhimõistetest;
• senise uurimisseisu ülevaade;
• ülevaade, millist teemakohast ³Ü³Ü°ù¾±³¾¾±²õ³Ùööd on kandidaat juba varem teinud;
• ülevaade plaanitava ³Ü³Ü°ù¾±³¾¾±²õ³Ùöö sisust;
• visioon ³Ü³Ü°ù¾±³¾¾±²õ³Ùöö esmaste võimalike tulemuste kohta (mida loodetakse teada saada);
• esmane nimekiri töös kasutatavatest allikatest ja kirjandusest;
• ³Ü³Ü°ù¾±³¾¾±²õ³Ùöö ajaline graafik (sh info välisõpingute kohta nt Erasmus, arhiivide ja raamatukogude külastus jms).

Juhul kui kavandatav »å´Ç°ì³Ù´Ç°ù¾±³Ùöö sisaldab ±¹Ã¤±ô¾±³Ùö¾±»å, lisada info nende ulatuse, kestuse ja finantseerimise kohta (nii eelarve kui ka kavandatavad finantseerimisallikad)

±Êõ³óÂá±ð²Ô»å³Ü²õ, miks seda ³Ü³Ü°ù¾±³¾¾±²õ³Ùööd peab tegema just ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli humanitaarteaduste instituudis. Projektiteemade puhul selgitus projektiga haakumise ja projekti raames tehtavate tegevuste kohta.

2) Täpsustatud ja juhendajaga kooskõlastatud korraldatava õppetöö visioon õppekavade ja ainete lõikes ning info doktorandi rollist neis ainetes (doktorantidelt oodatakse 4 aasta doktorantuuri jooksul assisteerimist loengute ja seminaride korraldamisel vähemalt kolmel kursusel ja vähemalt ühe kursuse iseseisvat / kaasvastutusel läbi viimist).

3) CV (sisaldab infot kandidaadi publikatsioonide ja IT alaste pädevuste kohta)

4) Tõend keeleoskuse taseme kohta (inglise keel C1-tasemel). Tõendi puudumisel tuleb kandidaadil osaleda keeletestil.

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾ toimub intervjuu vormis kandideerimiseks esitatud ja potentsiaalse juhendajaga kooskõlastatud »å´Ç°ì³Ù´Ç°ù¾±³Ùöö kava (»å´Ç°ì³Ù´Ç°ù¾±³Ùöö projekti) teemadel. Doktorant-nooremteadurilt eeldatakse selget visiooni oma doktoriõpingute kestuse kohta.

Kandidaatide hindamiskriteeriumid

Hinnatakse järgmisi aspekte:

• Kandidaadi akadeemiline kompetents (sh eelneva hariduse sobivus, muud antud uurimisteemat toetavad teadmised ja kvalifikatsioon, keeleoskuse sobivus soovitud teema uurimiseks) (max 35 palli)
• Uurimistöö kava (sh ajakohasius ja interdistsiplinaarsus, ³Ü³Ü°ù¾±³¾¾±²õ³Ùöö sisu, kasutatavad meetodid, sobivus humanitaarteaduste instituudi profiiliga või haakuvus projektiga) (max 35 palli)
• Õppetöö kompetentsid (sh kandidaadi haakuvus humanitaarteaduste instituudi õppetööga) (max 20 palli)
• Ãœldmotivatsioon õppida doktoriõppes (ja panustada projekti) (max 10 palli)

Kandidaadil on võimalik saada maksimaalselt 100 palli.

Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamikriteeriumite alusel. Esitatud dokumente hindavad kõik komisjoni liikmed individuaalselt. Konsensusliku arutelu käigus otsustatakse kandidaatide kutsumine või mittekutsumine intervjuule.
Vestlusel osalevad komisjoni liikmed, kõik võivad küsida küsimusi. Intervjuu järel toimub komisjoni konsensuslik arutelu.

Karl Peeter Valk oli ajaloo eriala doktorant nii ÌìÃÀÓ°ÊÓ kui ka Sorbonne’i ülikoolis, kus ta omandas magistrikraadi keskaja ajaloos. Tema ³Ü³Ü°ù¾±³¾¾±²õ³Ùöö keskendub 14. sajandi prantsuse kirjamehe Philippe de Mézières’i teostele. Mézières’i elu kulges mitmel pool Euroopas ning Lähis-Idas kõrgeid võimukandjaid teenides ja nõustades. Tema rikkalikku kirjapärandit seob üleskutse kristlaskonna vaimsele ja poliitilisele uuenemisele ning üldisele ristisõjale, mille tulemusena sünniks ideaalne kristlik ühiskond ja hägustuks piir maise ja taevase linna vahel. Intellektuaal- ja kultuuriajaloolisi meetodeid kasutades uurib Karl Peeter Mézières’i ideid ja allikaid, aga ka retoorilisi strateegiaid, mille abil ta end ümbritsevat maailma ümber kujundada üritas.

Artiklite alusel valminud »å´Ç°ì³Ù´Ç°ù¾±³Ùöö annab ülevaate Põhja-Eesti maakirikute ehitusarheoloogiast. Seitsme üksikjuhtumi – Jõhvi, Jõelähtme, Risti, Lüganuse, Kose, Haljala ja Juuru kirikus toimunud väliuuringu alusel vaatlesin mitmesuguseid teemasid: ruumi kujunemine ja kasutus, eri ajal ehitatud osade eristamise kriteeriumid, põhiplaan, ehitusosade rajamise järjekord (koor, pikihoone, torn, käärkamber jne), interjööri ehitusosad (altarid, piilarid vms) jne. Doktoritöö esimene katse Harju ja Viru kirikute kohta pika aja jooksul kogunenud materjal ehitusarheoloogia meetodeid rakendades süstemaatiliselt ja kõikehõlmavalt kokku võtta. Analüüs osutab, et mitme kirikuhoone või hooneosa vanus võib tegelikult erineda aastakümneid kindlaks peetud dateeringust. Uurisin mitmeid selle valdkonna puhul uusi küsimusi, nt keskaegsete vaheseinte, sekundaarses kasutuses raidkivide, varauusaegsete pingistike ja väärisüsteemide jälgede tuvastamine.

Villu Kadaka »å´Ç°ì³Ù´Ç°ù¾±³Ùöö pälvis 2020. aastal üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil Muinsuskaitseameti eripreemia doktoriõppe astmes.

• Loe lähemalt tema »å´Ç°ì³Ù´Ç°ù¾±³Ùööst . 

Doktoritöö uuris Eesti rahvusarmee põhimõtteid ja vähemusrahvuste olukorda selles 1918.-1940. a. Muu hulgas selgus, et Eesti sõjavägi täitis teiste institutsioonide kõrval Eesti rahvusriiklikus ülesehitustöös rahvuse kujundaja ja koolitaja rolli, milles ohvitseridele oli eraldatud rahva õpetaja sümboolne roll. Eesti ohvitserkonnas levinud hoiakud olid rahvuskonservatiivset laadi ning Eesti ohvitserkonna rahvuskonservatiivne meelestatus sillutas teed Konstantin Pätsi autoritaarsele režiimile, võimaldades talle sõjaväe toetuse kindral Johan Laidoneri abil. Eesti sõjaväeteenistus pidi mitte rõhutama sõjaväelaste erinevustele, vaid neid hoopis tasandama, vormides ajateenijatest kuulekaid käsualuseid. See põhimõte kehtis ka vähemusrahvuste suhtes, kes pidid sõjaväeteenistuse lõppedes omandama nn riikliku meelsuse. Tänapäeva Eesti kaitsevägi on oma olemuselt reservarmee ja ühiskonna läbilõige, mistõttu peaks leidma selle suhestust tsiviilühiskonna, rahvusriigi ja oma rahvaga ning teha seda läbi ajalookogemuse.

2018. aastal pälvis »å´Ç°ì³Ù´Ç°ù¾±³Ùöö II preemia üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe üliõpilaste astmes.

• Loe lähemalt tema »å´Ç°ì³Ù´Ç°ù¾±³Ùööst . 

​"Sometimes research is done simply for it's own sake. You can do it too."

• Loe lähemalt tema »å´Ç°ì³Ù´Ç°ù¾±³Ùööst . 

"Uurisin doktoriõpingute raames ajalooõpetuse arengut nõukogulikust tänapäevaseks iseseisvuse taastanud Eestis. Teema on mulle südamelähedane, kuna olin ise muutuste protsessis osaleja erinevates ametites ja rollides. Alustasin ülikoolis didaktika õpetamist 2004. aastal. Doktoriõpingud laiendasid minu teadmisi hariduse valdkonnas ning arendasid uurimisoskust, mida kasutan üliõpilaste paremaks juhendamiseks."

• Mare Oja  võitis 2016. aastal üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil ühskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe astmes 2. preemia.

Millistel erialadel võib tööd leida?

Doktoridiplom võimaldab töötada doktorikraadi nõudvatel ametikohtadel, juhtide ja tippekspertidena Eesti, Euroopa Liidu ja rahvusvahelistes institutsioonides ning kõrgeima kvalifikatsiooniga teadlaste, õppejõudude ja juhtivspetsialistidena ajaloo, kunstiajaloo ja arheoloogia erialal.

·¡»å²¹²õ¾±Ãµ±è±è¾±³¾¾±²õ±¹Ãµ¾±³¾²¹±ô³Ü²õ±ð»å

Pärast doktoriõpingute lõpetamist on võimalik kandideerida järeldoktorantuuri või jätkata iseseisvalt akadeemilise enesetäiendamisega.