����Ӱ��

Õppevormi kirjeldus

• Doktoriõppes on suur osakaal iseseisval tööl koostöös juhendajaga.
• Üldained ja mõned erialaained toimuvad kontaktõppe vormis.
• Doktorandid saavad kogu õpingute jooksul osaleda doktoriseminarides.
• Täiskoormusega doktoriõppe kestus on neli aastat.

Olulised erialaained

Doktoriõppes on kesksel kohal interdistsiplinaarsed teadusseminarid, mille käigus doktorandid saavad esineda ettekannetega oma ��ǰ�ٴǰ�����öö teemal. Kohustuslik on esineda vähemalt kahel korral. Doktorandid saavad tagasisidet nii kaasdoktorantidelt kui ka seminari korraldajatelt.

Metodoloogilise baasi loomiseks on oluline õppeaine humanitaaria aktuaalsed meetodid. Doktorantidele pakutakse võimalust arendada nii akadeemilist kirjaoskust inglise keeles kui ka eesti teaduskeelt. Pakutakse ka võimalust arendada avaliku esinemise oskust. Olulisel kohal on koostöös juhendajaga planeeritavad eriala- ja individuaalained.

Daniele Monticelli on itaalia uuringute ja semiootika professor, humanitaarteaduste doktorinõukogu esimees ning kultuuride uuringute doktorikava kuraator. Ta on õppinud, õpetanud ja teadurina töötanud Itaalias, Saksamaal, USAs ja Eestis nii ����Ӱ�� kui ka Tartu ülikoolis. Ta õpetab eesti, itaalia ja inglise keeles kursusi tänapäeva itaalia ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast, keelefilosoofiast, võrdlevast kirjandusteadusest, tõlkimisest ning kureerib mitu uurimisseminari nii BA-, MA- kui ka doktoriõppe tasemel. Ta on osalenud ja osaleb mitme nõukogu ja komisjoni töös nii Eesti ülikoolides kui ka ühiskonnas ning on oluliselt panustanud romanistika ja tõlke programmide arengusse ����Ӱ�� ülikoolis. Ta on aktiivne ka ilukirjanduse tõlkijana eesti-itaalia suunal ning panustab kultuurilisse ja poliitilisse arutelusse Eesti meedias ja ühiskonnas. 

Daniele Monticelli teadustegevust iseloomustab lai interdistsiplinaarne haare. Ta uurib tõlkimise ja tõlgete kultuurilist ja ideoloogilist aspekti, eriti seoses rahvusliku identiteedi kujunemise, sotsiaalsete muutuste ning totalitaarsete režiimide ja tsensuuriga. Tema teoreetilised huvid seostuvad kõigepealt kultuurisemiootika, poststrukturalismi ning kriitilise teooriaga, eriti Giorgio Agambeni, Jacques Rancière’i ja Alain Badiou poliitiliste kontseptsioonidega. Ta on analüüsinud poliitilisi kujutelmaid ehk utoopiaid ja düstoopiaid ning tunnete, kirede ja aistingute konstrueerimist ilukirjanduses. Ta esindab Eestit Euroopa teadusvõrgustiku HERA (Humanities in the European Research Area) juhatuses. Ta on juhtinud ja koordineerinud mitut uurimisrühma ja teadusprojekti tõlke ja lingvistika valdkonnas.

• 2018. aastal pälvis Daniele Monticelli Eesti Vabariigi presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Loe .
• Loe Daniele Monticelli artiklit , Keel ja Kirjandus
• Kuula  Lennart Meri raamatu "Hõbevalge" tõlkimisest itaalia keelde.
• Vaata tema ühe minuti loengut "".
• Daniele Monticelli oli saatekülaline saates .

Tõnu Viik on filosoofiaprofessor. Ta on õppinud ja töötanud Moskvas, Helsingis, Atlantas, Marburgis, Berliinis ja Reykjavikis. Ta on olnud Eesti Humanitaarinstituudi (EHI) rektor ja TLÜ humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) direktor. Eestis on ta õpetanud filosoofiat alates 1993. aastast ning andnud kursusi, mis põhinevad filosoofia ajalool, kontinentaalsel filosoofial, kultuurifilosoofial ja fenomenoloogial.

Tõnu Viigi teadustöö lähtub fenomenoloogia, kultuurifilosoofia ja kultuuriteooria traditsioonidest. Tema �ܳܰ�����������öö keskendub kultuurisõltelisele tähenduseloomele ja selle käsitlemisele fenomenoloogilisest vaatenurgast. Tõnu Viigi �ܳܰ�����������ööde kohta loe veel 

Tõnu Viik meedias:

• Veebiajakiri Edasi (24.02.2018)  (Tõnu Viik)
• Tõnu Viik kultuurilehe Sirp vestlusringis
• Tõnu Viigi minutiloeng
• Tõnu Viik oli saatekülaline (11.04.2017), kus ta arutles Eesti kultuuri määratluste ning selle tuleviku üle.

Marek Tamm on kultuuriajaloo professor ja vanemteadur ����Ӱ�� ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Ta on TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), omandanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis, Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal ����Ӱ�� ülikoolis (2009). Ta on avaldanud viis monograafiat, üle seitsmekümne teadusartikli mitmes keeles ja toimetanud tosinat teaduskogumikku. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu ning kultuurimälu uuringud.

Marek Tamm meedias:

• , Päevaleht (4.06.2017)

• , ERR Novaator (23.04.2018)

• Kultuuride uuringud koondavad endas meie suundade - kultuuriteooria, eesti kirjanduse ja kultuuri, ingliskeelsete kirjanduste ja kultuuride, saksakeelsete kirjanduste ja kultuuride, romanistika, vene kirjanduse ja kultuuri, Lähis-Ida ja Aasia kirjanduste ja kultuuride, kultuurigeograafia, sotsiaal- ja kultuurantropoloogia ning filosoofia -  kompetentse ning nende valdkondade teadlasi ja õppejõude. Olulised on TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskus ja maastiku ja kultuuri keskus.
• Doktorantidel on võimalik kasutada nii TLÜ akadeemilise raamatukogu kui ka rahvusraamatukogu inforessursse.
• TLÜs paikneb Eesti Semiootikavaramu.
• Doktorandi õpinguid toetab .
• Doktorandid on väga oodatud akadeemilistele üritustele: TÜHI teadusseminar, TÜHI pop-up seminar, TÜHI saal jm.

Üldised vastuvõtutingimused leiate siit.

Õppekava täiendavad vastuvõtunõuded 2025 aasta vastuvõtul

Kandideerimisperioodil (19.05 - 30.06) tuleb kandidaatidel kandideerimisbaasi üles laadida:

1) Koostöös juhendajaga täiendatud (ja tema poolt allkirjastatud) ��ǰ�ٴǰ�����öö kavand (pikkus u 5 lk/2500 sõna ilma kirjanduse nimekirjata) sisaldab vähemalt järgmisi komponente:

• kavandatava �ܳܰ�����������öö teema;
• �ܳܰ�����������öö eesmärgid ja peamised uurimisküsimus(ed);
• ülevaade kasutatavatest meetoditest ja/või põhimõistetest;
• senise uurimisseisu ülevaade;
• ülevaade, millist teemakohast �ܳܰ�����������ööd on kandidaat juba varem teinud;
• ülevaade plaanitava �ܳܰ�����������öö sisust;
• visioon �ܳܰ�����������öö esmaste võimalike tulemuste kohta (mida loodetakse teada saada);
• esmane nimekiri töös kasutatavatest allikatest ja kirjandusest;
• �ܳܰ�����������öö ajaline graafik (sh info välisõpingute kohta nt Erasmus, arhiivide ja raamatukogude külastus jms).

Juhul kui kavandatav ��ǰ�ٴǰ�����öö sisaldab ��ä������ö����, lisada info nende ulatuse, kestuse ja finantseerimise kohta (nii eelarve kui ka kavandatavad finantseerimisallikad)

Projektiteemade puhul selgitus projektiga haakumise ja projekti raames tehtavate tegevuste kohta. Projektiga mitte seotud teemadel põhjendus, miks seda �ܳܰ�����������ööd peab tegema just ����Ӱ�� Ülikooli humanitaarteaduste instituudis

2) Täpsustatud ja juhendajaga kooskõlastatud korraldatava õppetöö visioon õppekavade ja ainete lõikes ning info doktorandi rollist neis ainetes (doktorantidelt oodatakse 4 aasta doktorantuuri jooksul assisteerimist loengute ja seminaride korraldamisel vähemalt kolmel kursusel ja vähemalt ühe kursuse iseseisvat / kaasvastutusel läbi viimist).

3) CV (sisaldab infot kandidaadi publikatsioonide ning IT alaste pädevuste kohta)

4) Tõend keeleoskustaseme kohta (inglise keel C1-tasemel). Tõendi puudumisel tuleb osaleda keeletestil.

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ������� toimub intervjuu vormis kandideerimiseks esitatud ja potentsiaalse juhendajaga kooskõlastatud ��ǰ�ٴǰ�����öö kava (��ǰ�ٴǰ�����öö projekti) teemadel. Doktorant-nooremteadurilt eeldatakse selget visiooni oma doktoriõpingute kestuse kohta.

Kandidaatide hindamiskriteeriumid

Hinnatakse järgmisi aspekte:

• Kandidaadi akadeemiline kompetents (sh eelneva hariduse sobivus, muud antud uurimisteemat toetavad teadmised ja kvalifikatsioon, keeleoskuse sobivus soovitud teema uurimiseks) (max 35 palli)
• Uurimistöö kava (sh ajakohasus ja interdistsiplinaarsus, �ܳܰ�����������öö sisu, kasutatavad meetodid, sobivus humanitaarteaduste instituudi profiiliga või haakuvus projektiga) (max 35 palli)
• Õppetöö kompetentsid (sh kandidaadi haakuvus humanitaarteaduste instituudi õppetööga) (max 20 palli)
• Üldmotivatsioon õppida doktoriõppes (ja panustada projekti) (max 10 palli)

Kandidaadil on võimalik saada maksimaalselt 100 palli.

Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamikriteeriumite alusel. Esitatud dokumente hindavad kõik komisjoni liikmed individuaalselt. Konsensusliku arutelu käigus otsustatakse kandidaatide kutsumine või mittekutsumine intervjuule. Vestlusel osalevad komisjoni liikmed, kõik võivad küsida küsimusi. Intervjuu järel toimub komisjoni konsensuslik arutelu.

Maastikusõnavara ja maastikuline identiteet

Doktorandilt eeldatakse �ܳܰ�����������öö tegemist teemal, mis seostub Professor Hannes Palangu uurija-professori projekti temaatikaga (Maastikuline identiteet ja selle väljendumine keeles) – maastikutemaatikaga seonduv sõnavara eesti keeles, selle muutumine, mõistete tähendused, mõistete kasutamine/esinemine kaartidel, selle sõnavara kasutamine tõlkimises teistesse keeltesse, õpetamises jne. Eelnev �ܳܰ�����������öö kogemus sarnasel teemal on eeliseks. Kandidaat peab valdama väga heal tasemel eesti keelt ja olema avaldamisvõimeline inglise keeles. Vastu võetud doktorant immatrikuleeritakse kas lingvistika või kultuuride uuringute õppekavale.

Kontakt: Hannes Palang ja Mari Uusküla

Eesti kirjandus ja ühiskond

Doktorandilt eeldatakse �ܳܰ�����������ööd eesti kirjanduse ja kultuuri teemal, keskendudes kultuuri ja ühiskonna kooslusele, fookusega nõukogude perioodi, siirdeajastu või tänapäeva eesti kirjandusel.  Võrdlev ja kultuurideülene lähenemine on ka teretulnud. Töö võib analüüsida näiteks ühiskondlikelt oluliste teemade kajastamist eesti ilukirjanduses ja kultuuris, ajastuomaste võimusuhete, sealhulgas (de)koloniaalsuse ja/või (post)modernsuse rolli kultuuritekstides, autorite isedusloome mudeleid ja meetodeid, kirjanduslike afektide poliitilisi kontekste, tegelaste emotsionaalse ja  ideelise eneseväljenduse seoseid laiemate ühiskondlike protsessidega jms.
Eelnev �ܳܰ�����������öö kogemus eesti kirjanduse ja kultuuri valdkonnas on eeliseks. Sobival kandidaadil on eelnev haridus kirjandusteaduse, kultuuriteooria, nüüdiskultuuri, eesti kirjanduse või kultuuri, võrdleva kirjandusteaduse või mõnel muul sarnasel erialal. Kandidaat peab valdama väga heal tasemel eesti ja heal tasemel inglise keelt. Vastu võetud doktorant immatrikuleeritakse kultuuride uuringute õppekavale.

Kontakt: Epp Annus ja Piret Viires

Piiritlemine ja piiriuuringud

Doktorandilt eeldatakse �ܳܰ�����������ööd tegemiseks interdistsiplinaarsetes piiriuuringutes, teemal, mis on seotud territoriaalse, institutsionaalse, ühiskondliku, kultuurilise või virtuaalse (digitaalse) piiritlemisega või erinevate piiri(ruumi)dega. Eelistatud on empiiriline fookus Eesti, Euroopa, Euraasia või Aasia piiritlemisega seotud teemadel, teretulnud on võrldev regiooniülene perspektiiv. Eelnev �ܳܰ�����������öö kogemus piiridega seotud teemadel või poliitgeograafias on eeliseks. Sobival kandidaadil on eelnev haridus sotsiaalteadustes. Kandidaat peab valdama suurepärasel tasemel inglise keelt, välitööde puhul vajalik kohaliku keele oskus. Vastu võetud doktorant immatrikuleeritakse kultuuride uuringute õppekavale.

Kontakt: Karin Dean

Looduses ja loodusega: inimese ja keskkonna suhted tänapäeva Eestis

Doktorandilt eeldatakse �ܳܰ�����������öö tegemist keskkonnahumanitaaria valdkonnas fookusega inimese ja looduse suhetele tänapäeva Eestis. Doktoriprojekt võiks uurida, kuidas „loodus“ toimib paiga või ruumina, kus erinevad piirid – nagu näiteks maa ja linn, looduslik ja tehislik, vesi ja maa ning kohalik ja globaalne – muutuvad järjest hägusamaks ja pingestatumaks. Uurimistöö võib käsitleda, kuidas üksikisikud ja kohalikud kogukonnad oma igapäevaelus loodust (või „sotsiaalset loodust") kogevad, kujundavad, tõlgendavad ja kogevad. Projekt võib käsitleda looduskeskkonna tähendusi seoses liikuvuse (mobiilsuse), kohaloome, kohaliku või keskkonnaalase valitsemise, kultuuripärandi, turismi ja vaba aja veetmise või heaolu kontekstis, mõtestades „loodust“ või „keskkonda“ kui nii muutuvat kui muutvat ruumi.
Võimalikud uurimisfookused (ei pea piirduma allolevaga):
Siseveekogud (nt järved, jõed, veehoidlad, kanalid)
Metsad ja puistud
Rabad ja sood
Rannikualad
Projekt panustaks ����Ӱ�� ülikooli keskkonnahumanitaaria ja keskkonnaantropoloogia valdkonna arengusse ning pakuks etnograafilist, kriitilist ja teoreetiliselt põhjendatud käsitlust sellest, kuidas inimesed elavad koos loodusega ja looduses.

Kontakt: Maarja Kaaristo

Aastatel 2025–2029 kestva projekti eesmärk on ühendada tipptasemel teadusuuringud ja innovaatiliste lahenduste arendamine, et edendada jätkusuutlikku mõtteviisi ja praktikaid. Mitut teadusvaldkonda ühendades ning rahvusvahelist koostööd tugevdades aitab projekt suurendada ka ����Ӱ�� Ülikooli teadusvõimekust ja -tipptaset. Projekti raames värvatakse rahvusvahelise konkursi doktorandid ja järeldoktorandid, kes täiendavad olemasolevat teadustiimi. Projekti juhivad prof Anu Realo ja prof Kai Pata ning seda rahastab Euroopa Komisjoni programmi Horizon Europe.
 
Edukad doktorandi kandidaadid võetakse tööle nooremteaduritena nelja-aastaseks õppeperioodiks, mis algab 1. septembril 2025. Lisaks ��ǰ�ٴǰ�����ööle eeldatakse neilt osalemist SustainERA projekti raames erinevates õpetamis-, haldus- ja teadusvõimekuse arendamise tegevustes, mis moodustavad 20% töökoormusest.

Doktorikraadid on määratud ülikooli nelja instituudi juurde.

Humanitaarteaduste instituut kuulutab välja doktorant-nooremteaduri koha teemal: „Linna- ja maapiirkondade kontekstide ning ajamõõtmete roll tasaarengule ja jätkusuutlikkusele üleminekutes“

Juhendajad: Dr Tarmo Pikner (peajuhendaja), prof Kai Pata ja dr Terje Väljataga (kaasjuhendajad)

Võimalik ��ǰ�ٴǰ�����öö teema keskendub ruumilistele, kultuurilistele ja ajalistele teguritele, mis mõjutavad hoiakuid ja praktikaid jätkusuutlike tulevike suunas. Uurimistöö käsitleb linnaliste  ja ruraalsete kontekstide ning ajamõõtmete rolli tasaarengule ja jätkusuutlikkusele üleminekutes. Peamine tähelepanu on hoolivuse, kogukondade ja tulevikuootuste uurimisel, mis kujundavad inimeste suhteid looduse ja planetaarsete muutustega. Ajalooliste kogemuste ja jätkusuutlike tulevike seoste mõistmine on ülioluline inimkeskse  agentuse ümbermõtestamisel Antropotseeni ajastul.
Uurimistöö võib käsitleda algatusi ja kogukondi, mis on seotud näiteks keskkonnakaitse, toidu ja/või energia valdkondadega. Mitmeid piirkondi hõlmavaid kvalitatiivseid temaatilisi uuringuid saab läbi viia Eestis ja mujal.
Edukas kandidaat peab omama magistrikraadi sotsiaalteadustes või humanitaarteadustes, sealhulgas (kuid mitte ainult) inimgeograafias, antropoloogias, kultuuriuuringutes, keskkonnauuringutes, keskkonnahumanitaarias või haridusteadustes. Kandidaat peab oskama töötada  nii iseseisvalt kui ka koostöös uurimisrühmaga. Kvalitatiivsete uurimismeetodite kogemus ning eesti ja/või vene keele oskus on eeliseks.

Kui olete huvitatud doktorantuurikohale kandideerimisest, siis võtke juhendamise võimaluste arutamiseks ühendust dr Tarmo Pikneriga (tpikner@tlu.ee).

Vajalik lisainfo ja (eel)kandideerimine (tähtaeg 16.aprill):

NB! Projekti poolt korraldataval konkursil edukalt kandideerinutel tuleb täiendavalt esitada dokumendid sisseastumiseks doktoriõppe kandideerimisperioodil!
 

Doktorant-nooremteaduri koht kirjandusteaduses (kultuurimälu uuringud, ökokriitika, keskkonnahumanitaaria)

PRG projekt "Mälu ja keskkond: vägivaldsete ajalugude keskkonnamõju rahvusteüleses euroopa kirjanduses" (2025–2029, Eesti Teadusagentuur, nr 2592) otsib doktorant-nooremteaduri kohale kandidaate kirjandusteaduse, ökokriitika ja kultuurimälu-uuringute valdkonnas. Eelistatakse kandidaate, kelle projekt uurib eesti ja/või ukraina kirjandust, ja kes valdab neid keeli kõrgtasemel. Teretulnud on ka projektid postkoloniaalsest kirjandusest inglise või saksa keeles.  
    
PRG projekt, mille raames nooremteadur tööle asub, uurib kultuurimälu, pärandi ja keskkonna teemade ristumist nüüdisaegses rahvusteüleses Euroopa kirjanduses. Kultuurimälu põhjustab meie migratsioonijärgsetes ühiskondades tihti konflikte: inimesed vastanduvad keeleliste, kultuuriliste, ajaloomäluliste ja religioossete erinevuste alusel. Hiljutine pandeemia, aga veelgi enam kliimamuutus ja keskkonnaprobleemid – isegi kui need mõjutavad kogukondi erineval viisil – on aga toonud välja kogukondade planetaarsele seotusele. Projekt toob kokku teadlased mälu-uuringutest ja keskkonnahumanitaariast, et küsida, kuidas nüüdiskirjandus, mis on tihti loodud migratsioonitaustaga mitmekeelsete autorite poolt, kujutab erinevate vägivaldsete ajalugude mõju keskkonnale. Analüüsime, kuidas kirjandus katsetab uute žarnite ja kirjanduslike võtetega ning kasutab mitmekeelsust, et kujutada keskkonnamuutusi, mille skaala on inimestele tihti raskesti tajutav ja tuua välja inimeste kehaline seotus keskkonna ning selles toimuvate muutustega.

Kontakt: Eneken Laanes

Alina Poklad oli kultuuride uuringute doktorant. Oma esimese magistrikaadi kaitses ta ����Ӱ�� Tehnika Ülikoolis äriinfotehnoloogia erialal. Teise magistrikraadi omandas ta ����Ӱ�� Ülikoolis slaavi keeled ja kultuuride erialal. Oma ��ǰ�ٴǰ�����öös jätkas Alina Poklad teemat, mille uurimist alustas magistratuuris – “puudega inimese kujund vene kirjanduses”, täpsemalt  “puudega inimese kujund vene kultuuris kui “teise” sotsiaalse staatuse realiseerimine”. Oma töös püüab ta leida vastuseid, miks vene ühiskond siiamaani võtab puudega inimest  kui “teine” ja “võõras”. Miks puude representatsioon kultuuris on alati stigmatiseeritud, vaatamata sellele, et teistes Euroopa riikides on suhtumine juba ammu muutunud. Teema uurimiseks kasutas ta oma töös erinevate puudealaseid uuringuid koostanud professorite teooriaid.

• Tutvu

Kristjan Haljak oli kultuuride uuringute doktorant. Ta omandas magistrikraadi romanistika erialal ����Ӱ�� ülikoolis. Ta võrdleb ��ǰ�ٴǰ�����öö raames nooreestlase Jaan Oksa ja prantsuse varasürrealistliku klassiku Lautréamont’i loomingut varamodernistliku luulekeele revolutsiooni taustal. Kristjan Haljaku �ܳܰ�����������öö rõhuasetus on (transgressiivse) seksuaalsuse vaatlemisel mõlema autori loomingus. Teoreetilises plaanis töötab ta peamiselt Sigmund Freudi ning Jacques Lacani psühhoanalüütilis(t)e meetodi(te) kirjandusteaduslike rakendusprintsiipidega.

• Tutvu

Rita Niineste oli kultuuride uuringute õppekava filosoofia suuna doktorant. Tal on bakalaureusekraad inglise filoloogias (Tartu Ülikool) ja filosoofias ( ����Ӱ�� Ülikool, EHI). Magistrikraadi kaitses ta ����Ӱ�� Ülikooli humanitaarteaduste instituudis kultuuriteooria ja filosoofia erialal. Oma ��ǰ�ٴǰ�����öös uurib ta soolise erinevuse problemaatikat feministlikust perspektiivist, samuti seksuaalsuse filosoofiat ja eetikat. Tema huvialaks on eksperimentaalpsühholoogia uusimate andmete fenomenoloogiline analüüs ning teaduspõhiseid viisid seksuaalsuse mõtestamiseks nii filosoofiatraditsiooni sees kui ka sellest väljaspool.

• Tutvu

Mari Laan oli kultuuride uuringute doktorant, tema uurimisvaldkonnaks on tõlkelugu, konkreetsemalt hispaania keelest eesti keelde tõlgitud ilukirjanduse näitel. Ta on õppinud ja töötanud Tartu Ülikoolis hispaania filoloogia erialal ning oma magistritöös uuris reaalide tõlkimist hispaania-eesti tõlgetes. Ta tegeleb ka tõlkimise ja kirjastamisega. Doktoritöö keskseks küsimuseks on, kes ja mis mõjutab seda, milliseid ilukirjanduslikke teoseid, autoreid ja kirjandusi tõlgitakse. Teoreetiliseks toeks on sealjuures eelkõige Pierre Bourdieu ja temast lähtuvad autorid. Vastus sellele küsimusele kujuneb üsna mitmetasandiliseks: alates rahvusvahelisest kirjandusruumist kuni sihtkultuuri olude ning konkreetsete isikute ja institutsioonideni.

• Tutvu

Jaana Davidjants kaitses doktorikraadi kultuuride uuringutes. Ta on omandanud politoloogia magistrikraadi Goldsmithsi ülikoolis Londonis. Jaana �ܳܰ�����������öö tegeles amatöörmaterjaliga kriisitsoonidest (näiteks Aleppo piiramine), tema edasiseks fookuseks oli lääne peavoolumeedia ja see, kuidas seal kaugeid kannatusi kajastati. Jaana tööalane taust on seotud visuaalse kommunikatsiooniga. Ta teeb peamiselt koostööd kunstnike-aktivistide kollektiivide ja väiksemate vabaühendustega inimõiguste valdkonnas.

• Tutvu

Taavi Remmel kaitses doktorikraadi kultuuride uuringutes. Tema huviala on eksperimentaalse kirjanduse ja nüüdisfüüsika, eelkõige kvantteooria suhe. Oma töös uuris ta, kuidas on nüüdisfüüsika teoreetiline sisu ja mõistevara adapteeritud kirjandusteadusesse ja millised ebakõlad on sealtkaudu tekkinud. Teoreetiliseks lähtepostisiooniks, mis võimaldaks fiktsioonis ilmneva kvantmaailma esiletuleku, kasutas ta oma ��ǰ�ٴǰ�����öös Karen Baradi agentilist realismi. Viimase põhisisuks on intraaktiivsus ja ontoloogiline eraldamatus. Lisaks otsis ta kirjanduse positsiooni kaasajal üha enam ilmet võtvas kvantkultuuris, sealhulgas ka difraktiivse ühenduse võimalikkust reaalteaduste ja humanitaaria vahel.

• Tutvu

Miriam Rossi kaitses doktorikraadi kultuuride uuringutes. Ta omandas magistrikraadi vene ja inglise keele ja kirjanduse erialal Pavia ülikoolis Itaalias. Miriam Rossi ��ǰ�ٴǰ�����öö uuris luuletõlke osatähtsust Nõukogude Liidu hilisperioodil, keskendudes Leningradis levinud nähtusele „samizdat“ ehk salajane omakirjastuslik tegevus. Seal hoogustus tõlketegevus eriti 80ndatel ning põrandaalused luuletõlkijad figureerisid kui selle kultuurilise nähtuse peamised esindajad. Miriam Rossi uurimus puudutas tõlkeajaloo, luuletajate-tõlkijate ja võrdleva kirjandusteaduslikke teemasid. Ta kasutas töös erinevaid teooriaid alates Pierre Bourdieu'st Alexei Yurchakini. Samuti analüüsib ta luuletajate-tõlkijate metatekste.

• Tutvu

Kristiine Kikas kaitses doktorikraadi kultuuride uuringute erialal 2022. aastal. Tema magistrikraadi oli samuti ����Ӱ�� Ü������ǴDZ�������, võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurisemiootika erialalt. Kikase ��ǰ�ٴǰ�����öö kuulub afekti-uuringute valdkonda ning käsitleb luuletekstide tõlgendamise võimalusi väljaspool representatsiooni paradigmat. Töö uuris, kuidas märgata ning osutada viisidele, millega luulekeel mõjutab lugejat lisaks semantilisele tähendusele ja sageli samaaegselt sellega. Uurimuse teoreetiliseks aluseks oli Gilles Deleuze'i filosoofia ning tema ideed kunstide, sealhulgas kirjanduse kogemisest.

• Tutvu

Kaitsesin doktorikraadi kultuuriuuringute (antropoloogia) erialal 2020. aastal Tallinn Ülikoolis. Minu ��ǰ�ٴǰ�����öö uuris maskide valmistamise tavasid jupikite ehk edela-Alaska põliselanike seas. Olen Alaskal läbi viinud mitmeid arheoloogilisi ja etnograafilisi ��ä������ö����, mis aitasid rekonstrueerida selle traditsiooni dünaamika jupikite ajaloo jooksul: koloniseerimiseelsel perioodil, koloniaalajastul ning nüüdisajal. Oma ��ǰ�ٴǰ�����öös käsitlen muuhulgas ka seda, kuidas maskide valmistamisega seotud teadmisi ja traditsioonilisi väärtusi taaselustatakse kaasaegsete põliskunstnike töös. Traditsiooni taastamise kaudu soodustavad kunstnikud nii iseenda kui ka kohalike kogukondade tervenemist koloniaaltraumast ning tugevdavad oma pikalt represseeritud kultuurilist identiteeti. Tänan ����Ӱ�� Ülikooli minu multidistsiplinaarse, väljakutsuva ja kindlasti veidi
ebatavalise uurimisprojekti toetamise eest.

• Tutvu . 
• Loe Anna Mossolova ��ǰ�ٴǰ�����ööst .

Malemängumotiividega tegelesin juba bakalaureauseõpingute ajal. Diplomitöö oli pühendatud malemängu motiividele Sigizmund Krzizhanovski proosas. Seda teemat oli vähe uuritud. Doktoriõpingute ajal sain aru, et malemängu teema on vähe uuritud mitte ainult Krzizhanovski proosas, vaid üldse vene kirjanduses ja otsustasin seda arendada. 2019 aastal olen kaitsnud ��ǰ�ٴǰ�����ööd “Malemängu fenomen 1920. – 1930. aastate vene kirjanduses“ teemal.
Doktorantuur ����Ӱ�� Ülikoolis minu jaoks oli imeline aeg enesetäiendamiseks, mõtlemiseks, arutamiseks, kontakti loomiseks ja maailma avastamiseks. Arvan, et see viimane on kõige tähtsam põhjus, miks peab kindlasti jätkama õpinguid doktorantuuris.

• Tutvu . 

"�ٴǰ�ٴǰ���õ��� ����Ӱ�� ülikoolis on meeldiv proovikivi: interdistsiplinaarne rahvusvaheline doktorikool avardab pilku ja annab võimaluse oma uurimisvaldkonda uute nurkade alt vaadelda ja käsitleda. See omakorda on aidanud minul kui õppejõul oma valdkonda (tantsu- ja balletiajalugu) siduda teiste aladega, leida kokkupuutepunkte erinevate teadusharude vahel. Kogenumad kolleegid-õppejõud on toetanud uudseid perspektiive ning julgustanud samme suundadesse, mida kitsam distsipliin sageli ei soosi. �ٴǰ�ٴǰ���õ��� arendab iseseisvat mõtlemist ja keskendumist meie üha enam killustuvas maailmas, aitab leida kaasmõtlejaid ja -töötajaid edasisteks, doktoriõppele järgnevateks projektideks."

• Heili Einasto  võitis 2016. aastal üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil ühskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe astmes 3. preemia ja  ����Ӱ�� ülikooli üliõpilaste 2015/2016 õppeaasta teadustööde konkursil parima ��ǰ�ٴǰ�����öö preemia humanitaarteadustes.
• Loe ka Heili Einastoga, mis avaldati kultuurilehes Sirp. 
• Kuula Heili Einasto miniloengut 

"Lõpetasin ����Ӱ�� ülikooli kultuuride uuringu eriala ��ǰ�ٴǰ�����öö "Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus" kaitsmisega 2011. aastal. Doktorikraad on märk akadeemilisest pädevusest, mis võimaldab tulemuslikumalt ja autoriteetsemalt tegutseda erinevatel kultuurialadel. Oma tööd tehes näen, et süvenemine on igati ära tasunud. Näen ka seda, et rahvuskultuuri intelli-gentsest ja haritud liikmetest on kultuurivaldkonnas ikka ja jälle puudus ning vajaduse selle järele olemas."

• Tutvu .
• Maarja Vaino teos "Tammsaare irratsionaalsuse poeetika" nomineeriti ka 2016. aasta kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnale, vt lähemalt ERR kultuuriportaali .

"2007. aastal jõudsin järeldusele, et soovin edasi uurida oma emakeele, ersa kirjakeele arenemisprotsesse mitte ainult lingvistilisest, vaid ka kulturoloogilisest vaatenurgast, uurida, kuivõrd täidab kirjakeel oma rolli ersade kaasaaegse kultuuri kontekstis. Eesmärgi saavutamiseks astusin doktorantuuri kultuuride uuringute erialale, kus minu jaoks avanesid suurepärased võimalused saada paralleelselt teadmisi ka eesti kultuurist. Siinkohal tänan südamest oma ��ǰ�ٴǰ�����öö juhendajat, emeriitprofessorit Rein Veidemanni huvitavate loengute eest eesti kultuurist nii magistrantuuris kui ka doktorantuuris õppimise ajal."

• Loe Natalia Abrosimova vilistlaslugu .
• Vaata ka tema minutiloengut .

Millistel erialadel võib tööd leida?

Rahvusvaheliselt akrediteeritud doktoridiplom võimaldab töötada doktorikraadi nõudvatel ametikohtadel, näiteks ����Ӱ�� ülikoolis või Tartu ülikoolis.

���岹����õ��辱��������õ���������ܲ����

Pärast doktoriõpingute lõpetamist on võimalik kandideerida järeldoktorantuuri või jätkata iseseisvalt akadeemilise enesetäiendamisega.