ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Ootame õppima edasipüüdlikke, loovaid, meeskonnatööks valmisolevaid ja erialale pühendunud noori, kes huvituvad IT-ala uusimatest arengusuundadest ning kellel on harjumus probleemidele iseseisvalt lahendusi otsida. Kasuks tuleb analüütiline mõtlemis±¹Ãµ¾±me, kohusetunne ja korrektsus.

On tore, kui sisseastuja on juba proovinud programmeerida, töödelda videoid ±¹Ãµ¾± pilte, veebilehti luua, kuid sisseastumisel ei ole see eelduseks.

Meie tudengid Daniel Eelmaa ja Herman Petrov jagavad oma kogemuse põhjal nõuandeid, kuidas ennast ülikooliks ette valmistada ja kuidas alustada õpinguid suurepäraste tulemustega.

Õ±è±è±ð±¹´Ç°ù³¾i kirjeldus

• Täiskoormusega bakalaureuseõpe kestab kolm aastat ning toimub päevaõppena.
• Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb üliõpilasel läbida kogu õppekava ning koostada ja kaitsta bakalaureusetöö.

Olulised eriala- ja üldained

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ù on eraldi kolmele peaerialale:

• informaatika (tarkvaraarendus, 30 õppekohta)
• informaatika (interaktsioonidisain, 24 Ãµppekohta)
• informaatika (andmeanalüütika, 20 õppekohta)

Kui kandidaadil on soov kõigile kolmele peaerialale kandideerida, siis tuleb esitada avaldus igale konkursile. Vastuvõtueksam toimub kõikidele peaerialale samaaegselt ning sellega on ±¹Ãµ¾±malik kandideerida kõigile peaerialadele.

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü³Ù¾±²Ô²µ¾±³¾³Ü²õ±ð»å

Kandidaadil peab olema keskharidus ±¹Ãµ¾± sellele vastav kvalifikatsioon. 

Kandidaat peab olema sooritanud eesti keele ±¹Ãµ¾± eesti keele kui teise keele riigieksami. Eesti keele riigieksam ±¹Ãµ¾± eesti keele kui teise keele riigieksami osakaal vastuvõtupunkidest on 25%. Eesti keele riigieksami tulemus peab olema vähemalt 40 punkti, eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus vähemalt 60 punkti. Kui kandidaat on lõpetanud kutsekooli ±¹Ãµ¾± keskkooli enne 1997. aastat ±¹Ãµ¾± välismaal, siis kandideerib ta 100% vastuvõtueksami tulemusega. 

Vastuvõtueksami osakaal vastuvõtupunktidest on 75% (test 35%, vestlus 40%). 

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾¾±»å

Vastuvõtueksam (75%) koosneb kahest osast: testist (35%) ja vestlusest (40%). Vastuvõtueksamite ajakava leiad allpool asuvalt lingilt.

Vastuvõtueksami kuupäevad ja lisainfo

Testis hinnatakse loogilise mõtlemise ±¹Ãµ¾±mekust, loogika-, matemaatika- ja nuputamisülesannete lahendamisoskust. Test lahendatakse TLÃœ arvutiklassides. Sõltuvalt kandidaatide arvust ±¹Ãµ¾±b test toimuda mitmes voorus. Täpse testi aja saab kandidaat teada SAISi avalduselt. 

Testile palume kaasa võtta isikut tõendava dokumendi (ID-kaart ±¹Ãµ¾± pass) ning kirjutusvahendi. Testi lahendamise ajal saab kasutada testimiskeskkonnas olevat kalkulaatorit.

Testiks ettevalmistumisel on soovitav lahendada IQ-teste ning matemaatika põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ülesandeid (peamised valdkonnad on geomeetria, tekstülesanded võrrandisüsteemide ja protsentarvutuste kasutamisega). Vestluseks ettevalmistumisel on soovitav läbi mõelda oma eesmärk - miks on soov astuda IT-eriala õppima. 

Vestlusel hinnatakse peamiselt sisseastuja motivatsiooni õppida valitud erialal, varasemat (sh iseseisvat) tegelemist IT-teemadega, ingliskeelse IT-alase teksti mõistmist ning silmaringi ja mõttelendu IT-teemalise juhtumi lahendamisel. Vestlusele kutsutakse need kandidaadid, kes läbisid testi edukalt. Vestlusele ei pääse kandidaadid, kelle testi ja riigieksami tulemus ei ±¹Ãµ¾±malda kandidaadil ületada lävendit (65 punkti) ka juhul, kui ta saaks vestlusel maksimumtulemuse. Täpsem koht ja kellaaeg teatatakse testi lahendamise päeva jooksul SAISi kaudu. Vestluse kestuseks arvestatakse 15 minutit sisseastuja kohta. Vestluse käigus tuleb näidata ingliskeelsest IT-alasest tekstist arusaamise oskust. Kõiki IT termineid ei ole kindlasti vaja teada, komisjoniliikmed on tõlkeid valmis ette ütlema. 

Nii testi kui vestluse tulemused on maksimaalselt 50 punkti. Mõlema tulemuse kokkuliitmisel saadakse vastuvõtu eksami tulemus, mis on maksimaalselt 100 punkti. Vastuvõtu punktide jaoks leitakse vastuvõtueksami tulemusest 75% ning liidetakse sellele 25% riigieksami tulemusest. Testi punktid saadakse ülesande punktide liitmise teel. Testis on nii valikvastustega ülesandeid kui ka vastuse kirjutamist eeldavaid ülesandeid. Vestluse punktid kujunevad komisjoni liikmete punktide alusel, mis omakorda pannakse vastavalt hindamiskriteeriumitele. Eraldi hinnatakse tõlget, juhtumi lahendamist ning vestluse põhiosa. Iga vestluskomisjon otsustab punktid konsensuslikult.

Vastuvõtueksami kuupäevad ja lisainfo 

Sisseastumise üldine ajakava

Digitehnoloogiate instituudil on mitu arvutiklassi, kus toimub suurem osa õppetööst. Lisaks praktikatundidele on ±¹Ãµ¾±malik klasse kasutada ka iseseisvaks tööks selleks ettenähtud ajal. Bakalaureuse Ã¼liõpilaste käsutuses on ka robootika labor, kus toimuvad robootika ja asjade interneti kursused. Sigitehnoloogiate instituudiga samas majas paikneb ülikooli raamatukogu, mis pakub lisaks kirjanduse laenutamisele ±¹Ãµ¾±malust vaikses ja rahulikus keskkonnas tööd teha.

Informaatika õppekavas on aineid mitmetest informaatika valdkondadest, mis annab ka hiljem ±¹Ãµ¾±maluse erinevatele huvipakkuvatele teemadele keskenduda. Õppekava ±¹Ãµ¾±maldab spetsialiseerumist tarkvaraarenduse, interaktsioonidisaini ±¹Ãµ¾± andmeanalüütika suunal. Tarkvaraarenduse moodulis on tarkvaraarendust käsitlevad ained. Interaktsioonidisaini suunal õpitakse erinevate meedialiikide töötlemist ning nende ühendamist ja kasutamist nii veebis kui teistes tarkvararakendust. Andmeanalüütika suunal tegeletakse andmete korrastamise, analüüsimise, visualiseerimise ja nende põhjal otsuste tegemisega.

Informaatika üliõpilastel on omamoodi privileeg, et õppetöö toimub valdavalt väikestes, arvutiklassi mahtuvates õpperühmades. See tagab igale üliõpilasele ±¹Ãµ¾±maluse saada tunni ajal õppejõult abi ja tagasisidet. Nii õppejõud kui tudengid peavad seda vajalike teadmiste ja oskuste omandamisel väga oluliseks. Suurem osa õppetööst toimubki arvutiklassides. Lisaks praktikatundidele on ±¹Ãµ¾±malik klasse kasutada ka iseseisvaks tööks.

Edukatel üliõpilastel on ±¹Ãµ¾±malik osaleda digitehnoloogiate instituudi arendusprojektides.

2020. aastal ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli parimate tulemustega esmakursuslased jagavad oma lugusid, miks nemad informaatikat õppima tulid.

Loe siit

Informaatika on eriala, millele õppima asudes on ±¹Ãµ¾±malik saada Töötukassa tasemeõppes "Ära jää kooli hiljaks" osalemise toetust. Toetus on mõeldud inimestele, kellel on kutse- ±¹Ãµ¾± kõrgkooli lõpetamisest möödas vähemalt 15 aastat ±¹Ãµ¾± puudub kutse- ±¹Ãµ¾± erialane haridus ja põhi- ±¹Ãµ¾± keskkoolis käimisest on möödas vähemalt 5 aastat.

Informaatika õppekava üliõpilasi toetatakse, kuna õppekaval valmistatakse ette töötajaid põhikutsealadele, kus valdkondlike tööjõuvajaduse uuringute () kohaselt kasvab lähiaastatel töötajate vajadus ja tööjõu nõudlus on suurem kui pakkumine.

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool on unikaalne kuna ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis on ELU! See on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega koostavad projekti endale huvipakkuval teemal, valides seejuures ise sobilikud viisid oma ideede teostamiseks.

Projektõpe on oluline, kuna tänapäeval on erinevate eluvaldkondade töökorraldus üha sagedamini projektipõhine: etteantud tähtajaks ja piiratud ressurssidega tuleb saavutada konkreetsed eesmärgid ning leida lahendusi mittestandardsetele ülesannetele, seda üldjuhul meeskonnatööna.

ELU on rühmatööna teostatud projekt, millel on konkreetselt sõnastatud eesmärgid, etteantud tähtajad ja reaalne tulemus. Rühm moodustub 6-8 tudengist vähemalt kolmelt erinevalt erialalt. Õppeaine maht on 6 EAP ja hindamine on arvestuslik.

Tarkvara

 tooteprogrammi raames on ±¹Ãµ¾±malik legaalselt ja tasuta alla laadida ning kasutada Microsoft'i pakutavat tarkvara.

Täpsema nimekirja pakutavast tarkvarast leiate Microsoft Azure portaalist. Tooteprogrammiga on õigus ühineda kõigil tudengitel, kes võtavad vähemalt 1 EAP väärtuses TLÃœ digitehnoloogia instituudi aineid. 

Andrus Rinde on Digitehnoloogiate instituudi multimeediumi lektor. Jaanuaris täitus tal 30 aastat ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis töötamist. Tegevusvaldkond tal on lai – programmeerimisest videotöötluse ja 3D-graafikani. A.Rinde on lõpetanud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogikaülikooli matemaatika-informaatika eriala.

Vabal ajal meeldib Andrusele kontserte ja näituseid külastada, jalgrattaga sõita ning tantsida (seltskonna- ja rahvatants).

Alates 01.08.2023 Andrus on Digitehnoloogiate instituudi Informaatika õppekava õppekava juht.

Programmeerimisõppejõud alates 1997. aastast. Võtab hea meelega ette teemad, mille kallal on põhjust pikemalt nuputada. Muuhulgas kirjutab programmikoodilõike keeletehnoloogia ning muusika valdkonnas. Õpetab roboteid koostama nii üli-, põhi- kui algkoolirahvale.

Mängib vanu pillilugusid üksi ja koos õpilastega ning suvel rahmeldab hargi, vikati ning naelakastiga.

Jaagup Kippari elektrooniliste õpikute sari â€žDigihumanitaaria tehnoloogiad, Kvantitatiivne digihumanitaaria, Kvalitatiivne digihumanitaaria“ pälvis 2020. aastal  ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli parima publikatsiooni auhinna.

Meie lõpetajad on tööturul väga edukad ja nõutud spetsialistid. Senised lõpetajad töötavad IT-spetsialistidena nii era- kui ka avaliku sektori asutustes. Lõpetanuile on jõukohased ametid testija, programmeerija, analüütik, koolitaja. Lõpetanu ±¹Ãµ¾±b leida tööd nii tarkvaraarendusele kui IT-vahendite müügile orienteeritud firmas, kuid ka teistes ettevõtetes, kus on vaja hea seista IT-vahendite toimimise ja edasiarendamise eest.

Edasiõppimis±¹Ãµ¾±malused

Bakalaureusekraad annab ettevalmistuse õpingute jätkamiseks Digitehnoloogiate instituudi seitsmel magistriõppe erialal:

• ±õ²Ô´Ú´Ç°ù³¾²¹²¹³Ù¾±°ì²¹Ãµ±è±ð³Ù²¹Âá²¹
• Inimese ja arvuti interaktsioon (õppetöö inglise keeles)
• Interaktsioonidisain (õppetöö inglise keeles, 100% e-õpe)
• Digitaalsed õpimängud (õppetöö inglise keeles)
• Infotehnoloogia juhtimine
• Tehisintellekti lahendused jätkusuutlikele ühiskondadele (õppetöö inglise keeles)
• Haridustehnoloogia

Lisaks on ±¹Ãµ¾±malik õpinguid jätkata teistel TLÃœ osaliselt ±¹Ãµ¾± täielikult avatud magistriõppe õppekavadel. Meie eriala lõpetajad õpivad edukalt ka teiste ülikoolide magistriõppes.