����Ӱ��

Õ���𱹴ǰ���i kirjeldus

• Kestus: 3 aastat
• Õ���𱹴ǰ���: ��ä�𱹲�õ���

• Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb sul läbida õ����첹���� ja sooritada bakalaureuseeksam.

Olulised eriala- ja ü���岹���Ա��

Peaeriala ained annavad võimaluse uurida ja õppida epistemoloogiat, metafüüsikat, eetikat ja poliitikafilosoofiat ning esteetikat. Peale selle õpid  põhjalikumalt tundma mõningaid filosoofia ajaloo tüvitekste. Filosoofia erialal läbivad üliõpilased järgmised ained:

• Esteetika. Esteetikas mõeldakse ilust ja inetusest, aga ka teistest esteetilistest väärtustest. Samuti tegeletakse esteetiliste kogemuste ning elamustega. Analüüsitakse seda, mida tähendab kunst, aga ka seda, kuidas arusaam kunstist on muutunud. Arutletakse veel näiteks järgmiste küsimuste üle: kas maitse üle saab ja tuleb vaielda? Kas ilu on kuidagi objektiivselt tunnetatav? Kas ka loomad võivad luua kunstiteoseid? Kas meie igapäevaseid tegevusi saab vaadelda esteetilise kogemusena ja kas need saavad meile pakkuda esteetilist naudingut?
• Epistemoloogia. Epistemoloogias uuritakse meie teadmiste päritolu ja staatust. Arutletakse muuseas järgmiste küsimuste üle: mida võime pidada uskumuseks ja mida teadmiseks ja millistele kriteeriumidele peaks uskumus vastama, et kvalifitseeruda teadmisena? Miks on erinevatel ajastutel arusaam teadmiste loomusest nii erinev? Kas teadmised saavad olla objektiivsed ja universaalsed? Arutatakse ka praktilisi küsimusi teadmiste rollist meie ajastul ja ühiskonnas.
• Eetika ja poliitikafilosoofia. Eetikas ja poliitikafilosoofias arutatakse muuhulgas järgmisi küsimusi: mis on võim ja kellele see peaks kuuluma? Miks peame ja millal ei peaks me olema seaduskuulekad? Mis on poliitika peamine eesmärk - aidata kaasa võrdsusele ühiskonnas, õiglusele või lihtsalt tagada rahu? Mis on õiglus - tugevama õigus, nõrgimate kaitsmine või hoopis midagi muud? Kas rahvusriik on vajalik ja õigustatud ka globaalses maailmas? Kas kodanikel on ainult õigused või ka kohustused? Kas, miks ja kui jah, siis mis tingimustel peaks seadustama eutanaasia? Millised on teaduseksperimentide ja tehnoloogilise arengu eetilised piirid?

• Keskkonnafilosoofia. Keskkonnafilosoofia on suhteliselt uus filosoofia valdkond, mis uurib looduse tähendust ja looduse ja inimese suhteid, samuti mitmesuguseid küsimusi, mis on seotud kliima- ning looduskeskkonna muutustega ning võimalustega neid muutusi ja nende mõju vältida või vähendada. Keskkonnafilosoofia teemad ulatuvad eetilistest küsimustest teiste liikide õiguste kohta esteetiliste küsimusteni ilu olemasolust ja tähendusest looduses väljaspool inimkogemust. Nende teemade üldisemaks taustaks on küsimus: kas tuleks looduse ja inimese suhted üleüldse ümber mõtestada, rajades need vähem inimkesksele alusele?

• Filosoofia tüvitekstid antiigist kaasajani. Tüvitekstid on filosoofilised tekstid, mis aitavad paremini mõista ühe või teise ajastu keskseid filosoofilisi küsimusi ja probleeme, samuti seda, kuidas nendest küsimustest on mõeldud. Tüvitekstiseminarides loeme tuntud mõtlejate tekste ning arutame koos neis tõstatatud küsimuste üle. Tüvitekstikursused võimaldavad paremini tundma õppida ühe kindla ajastu ja filosoofi mõttemaailma, mõisteid ja lähenemisviisi eripära. Ja nii harjutame ka seda, kuidas ise filosofeerida.

Filosoofia praktilises õppes arendad uurimistöö koostamise, kirjutamise ja esitlemise oskusi. Sul on võimalus läbida  erialapraktika, mis eeldab filosoofiahariduse kasutamist. See võib olla näiteks artikli kirjutamine perioodilisele väljaandele, esinemine raadios või televisioonis, filosoofilise sisuga artikli toimetamine, töö saatejuhi või toimetajana, avaliku diskussiooni korraldamine ja modereerimine, filosoofiat puudutava loengu, seminari või õppetunni pidamine.

Peaeriala aineid toetavad ü���岹���Ա�� (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid) ja , mis arendab meeskonnatööoskust ja erialavaheliste probleemide lahendamist.

��õ�������������������&�Բ�����;

Lisaks filosoofiale on sul võimalik valida kõrvaleriala. Filosoofiat saad siduda näiteks antropoloogia, ajaloo, sotsioloogiaga, kultuuriteaduse, digihumanitaaria ja paljude teiste ����Ӱ�� ülikoolis pakutavate erialadega, mis võimaldavad sul omandada laiapõhjalist haridust ja mitmekülgseid teadmisi, mis on kasuks nii edasiõppimisel kui ka meelepärase ameti leidmisel.

• Iga värske tudeng saab endale individuaalse akadeemilise mentori, kelleks on üks filosoofia õppejõududest. Igal semestril arutatakse koos läbi tudengi õpikava, tekkinud küsimused ja probleemid, hiljem ka praktika ning tööleidmise või edasiõppimise võimalused.
• ����Ӱ�� Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus asub , mille riiulitel on filosoofiaalased teatmeteosed, teadus- ja õppekirjandus ning ajakirjad.
• Eriala omandamist toetab modernne ülikoolilinnak, kus sinu kasutuses on õppetööks vajaliku tehnikaga varustatud auditooriumid, mitmekülgne tänapäevaste võimalustega õpperaamatukogu, arvutiklassid ja õpikeskus, aga ka kohvikud ja lastehoid.
• Tudengite initsiatiivil tegutseb filosoofiaklubi. Regulaarselt üle nädala käiakse vabas vormis arutlemas ja mõtisklemas teemade üle, mis pole tingimata ametlikud ja akadeemilised, vaid ideaalis tekitavad entusiasmi ja inspiratsiooni filosoofiliste probleemide üle laiemalt. Filosoofiaklubiga on oodatud liituma kõik huvilised, esmakursuslastest professoriteni.
• Iga kahe nädala tagant leiab aset filosoofia avatud seminar, mille eesmärk on tuua erialane teadustöö Eestist ja mujalt meie tudengiteni.
• ����Ӱ�� ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. Vaata ülikoolilinnakus ringi .

Tõnu Viik on filosoofiaprofessor. Ta on õppinud ja töötanud Moskvas, Helsingis, Atlantas, Marburgis, Berliinis ja Reykjavikis. Ta on olnud Eesti Humanitaarinstituudi (EHI) rektor ja TLÜ humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) direktor. Eestis on ta õpetanud filosoofiat alates 1993. aastast ning andnud kursusi, mis põhinevad filosoofia ajalool, kontinentaalsel filosoofial, kultuurifilosoofial ja fenomenoloogial.

Tõnu Viigi teadustöö lähtub fenomenoloogia, kultuurifilosoofia ja kultuuriteooria traditsioonidest. Tema uurimistöö keskendub kultuurisõltelisele tähenduseloomele ja selle käsitlemisele fenomenoloogilisest vaatenurgast. Tõnu Viigi uurimistööde kohta loe veel 

Tõnu Viik meedias:

• Veebiajakiri Edasi (24.02.2018)  (Tõnu Viik)
• Tõnu Viik kultuurilehe Sirp vestlusringis
• Tõnu Viigi minutiloengud "Kuidas ära tunda populismi?" ja "Kas on võimalik armastada robotit?"
• Tõnu Viik oli saatekülaline  (11.04.2017), kus ta arutles Eesti kultuuri määratluste ning selle tuleviku üle.

Oliver Laas on filosoofia lektor. Ta on õppinud Eesti kunstiakadeemias graafikat ja ����Ӱ�� ülikoolis kultuuriteooriat ning lõpetas enda õpingud filosoofia doktorantuuris. Ta õpetab kriitilist mõtlemist, humanitaarteaduste metodoloogiat, sissejuhatavaid kursusi filosoofiasse, filosoofia ajalugu ja teadusfilosoofiat.

Teadustöö peamisteks suundadeks on metafüüsika (küsimused virtuaalsuse ja tegelikkuse vahekorrast ning vabast tahtest), keelefilosoofia (hägusus ja loomuliku keele ontoloogia), loogika (hägusloogika ja argumentatsiooniteooria), infotehnoloogia ja informatsioonifilosoofia (virtuaalreaalsus, virtuaalsed kogukonnad ja virtuaalne sõprus), semiootika (Charles S. Peirce'i märgiteooria), digitaalne meedia ja kultuur ning mängu-uuringud (ideoloogia, moraal ja retoorika videomängudes). Oliver Laasi uurimistööde kohta loe veel 

Oliver Laas meedias:

• 2017. aastal nimetati Oliver Laas Teaduste Akadeemia noorteadlaste 3-minuti konkursi laureaadiks. Vaata tema kolme minuti loengut .
• Postimees (12.01.2018
• , Õpetajate Leht (26.01.2018). Oliver Laasi intervjueeris filosoofia bakalaureusetudeng Risto Uuk.
• , Edasi (27.02.2017)
• , Edasi (4.04.2017)

Liisi Keedus on poliitilise filosoofia professor. Oma doktorikraadi kaitses Liisi Keedus Euroopa Ülikoolis Firenzes. Peale seda töötas ta teaduri ja õppejõuna Tartu Ülikooli Riigiteaduste instituudis, Helsingi Ülikoolis ja Yorki Ülikoolis. Liisi Keedus õpetab humanitaarteaduste instituudis sissejuhatust eetikasse ja poliitikafilosoofiasse.

Liisi Keeduse teadustöö keskmes on 20. sajandi poliitiline teooria ja laiema mõtteajaloo poliitiline mõõde võrdlevas võtmes. Eriti huvitavad teda ühiskonna- ja humanitaarteaduste arengute poliitiline kontekstuaalsus, seosed teaduse, kunsti, kirjanduse ja ühiskonna vahel, poliitilise mõtte interdistsiplinaarsus, aga ka sellised tavapärasemad poliitikateooria teemad nagu liberalism ja selle kriitikud, ratsionaalsus ja selle piirid poliitikas, kodanikuühiskond ja poliitiline osalus, inimõigused ja nende kaitsmisega seotud probleemid. Neid teemasid käsitleb ka tema esimene monograafia, The Crisis of German Historicism: The Early Political Thought of Hannah Arendt and Leo Strauss (2015, Cambridge: Cambridge University Press). 

Alates juunist 2018 juhib Liisi Keedus ERC projekti , mille keskseks hüpoteesiks on, et I Maailmasõjale järgnenud historismi ja progressivismi allakäigust sai võtmeimpulss mitmetele uuenduslikele ühiskonnakriitilistele ja teoreetilis-metodoloogilistele hoovadele.

Liisi Keedus tutvustas projekti .

Margus Vihalem on filosoofia dotsent. Ta on kaitsnud magistri- ja doktorikraadi Pariisis. Alates 2007. aastat õpetab ta ����Ӱ�� ülikoolis muu hulgas kursusi esteetikast, epistemoloogiast, metafüüsikast jm.

Tema teadustöö üheks suunaks on esteetika ning küsimused kunstist ja mittekunstist, esteetilistest väärtustest, samuti esteetilise kogemuse iseloomust ja tähendustest. Sealjuures kuulub tema huvivaldkonda uuematest esteetikasuundumustest näiteks argiesteetika ehk argikogemuse esteetiline analüüs. Lisaks tegeleb ta filosoofilise antropoloogiaga, sealhulgas subjektiteooriatega, mis püüavad mõtestada inimese isesust ning isesuse kultuurilisi ja ühiskondlikke seoseid muutuvas maailmas.

Margus Vihalem meedias:

• ERR Novaator (4.12.2017)  (Margus Vihalem)
• Margus Vihalem (2017), , Sirp
• Margus Vihalem (2014), , Akadeemia

Rein Raud on Eesti tuntumaid humanitaarõpetlasi, kultuuriteooria ja Aasia kultuuri spetsialist, kirjanik ja tõlkija. Ta õppis jaapani filoloogiat Leningradi ülikoolis ja kaitses oma väitekirja jaapani keskaja kirjandusest Helsingi ülikoolis. Ta on Eesti Humanitaarinstituudi üks asutajaid. Aastatel 2006-2011 oli ta ����Ӱ�� ülikooli esimene rektor. 1995–2016 oli ta Helsingi ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor, töötades rööpselt professorina ����Ӱ�� ülikoolis. Tema erialased huvid on seotud ennekõike üldise kultuuriteooria, keskaja jaapani kirjanduse ja võrdleva filosoofiaga. Ta on avaldanud suure hulga raamatuid, nii ilukirjandusteoseid kui ka teaduskäsitlusi, sh eestikeelse kõrgkooli õpiku “Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse” (2012) ja ingliskeelse monograafia “Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture” (2016).

Margus Ott on humanitaarteaduste instituudi teadur, filosoof ja tõlkija. Ta on kaitsnud ����Ӱ�� Ülikoolis doktoritöö "Vägi. Individuatsioon, keerustumine ja praktika" ning õppinud Xiameni Ülikoolis Hiinas.

Rita Niineste on ����Ӱ�� Ülikooli filosoofia nooremlektor. Ta on omandanud bakalaureusekraadi inglise filoloogias Tartu Ülikoolis ning bakalaureuse- ja magistrikraadi filosoofias ja kultuuriteoorias ����Ӱ�� Ülikoolis. Tema uurimistöö keskendus feministlikele vaatenurkadele seksuaalse erinevuse, seksuaalsuse filosoofia ja seksuaaleetika teemadel. Rita uurib ka eksperimentaalpsühholoogia empiiriliste andmete fenomenoloogilist analüüsi ja teaduspõhise lähenemise võimalusi seksuaalsuse mõistmisel.

Väljaspool ülikooli on Rita tegutsenud ka tõlkijana. Viimati oli ta üks rahvusvahelise filosoofiakonverentsi korraldajatest, mis toimus 2024. aasta kevadel ����Ӱ�� Ülikoolis.

Miikael-Aadam Lotman õpetab alg- ja kesktasemel jaapani keelt ning filosoofiat, keskendudes uusaja filosoofiale, loogika filosoofiale ja Aasia mõtteloole. Lotmani uurimus on seni keskendunud filosoofia ajaloole, eriti 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse filosoofia arengule Jaapanis. Ühtlasi huvitab keele seos maailmaga keelefilosoofia, loogika ja metafüüsika vaatevinklitest.

Ta on omandanud bakalaureusekraadi ����Ӱ�� Ülikoolis Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo erialal ning magistrikraadi Kyōto Ülikoolis Jaapani filosoofia ajaloo erialal. 2025. aastal kaitses ta Kyōto Ülikoolis doktorikraadi filosoofias.

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܳپ��Բ������ܲ����

• Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Kandidaat peab olema sooritanud eesti keele või eesti keele kui teise keele riigieksami.

• Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksami osakaal vastuvõtupunktidest on 40%. Eesti keele riigieksami tulemus peab olema vähemalt 40 punkti, eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus vähemalt 60 punkti. Kui kandidaat on lõpetanud kutsekooli või keskkooli enne 1997. aastat või välismaal, siis kandideerib ta 100% vastuvõtueksami tulemusega.

• �ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������i osakaal vastuvõtupunktidest on 60% (motivatsioonikiri on 30% ja vestlus 30%).

• Vastuvõtulävend on 65 punkti.

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ������� koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

• Kirjalikuks osaks on lühike (umbes üks lehekülg) motivatsioonikiri, milles võetakse lühidalt kokku põhjused, miks soovitakse tulla õppima filosoofia erialale ����Ӱ�� Ülikooli. Motivatsioonikiri esitatakse koos sisseastumisdokumentidega SAIS-i keskkonnas.
• Suuline osa on kollokvium ehk individuaalne vestlus sisseastumiskomisjoniga, mille eesmärk on tutvuda üliõpilaskandidaatidega ning hinnata nende sobivust filosoofia erialale õppima asumiseks. Vestluse kellaaja saab kandidaat teada SAIS-is avalduse esitamisel.

Nii motivatsioonikirjas kui ka vestlusel peaks kandidaat olema valmis iseloomustama oma seniseid kontakte filosoofiaga: milliseid filosoofilisi tekste või filosoofilisi probleeme puudutavat ilukirjandust ollakse varem lugenud või kas ollakse filosoofiaga mingil muul viisil kokku puutunud (podcast’id, videod jms). Samuti tuleb kandidaadil nii motivatsioonikirjas kui ka vestlusel argumenteerida, miks ta peab end sobivaks filosoofia erialal õppimiseks ja millised olemasolevad võimekused seda võiksid toetada. Samuti tuleb valmis olla küsimusteks humanitaaria, üldise silmaringi ja ühiskonnaelu vallas.

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������i osakaalud: Motivatsioonikiri maksimaalselt 50 punkti ja vestlus maksimaalset 50 punkti.

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������i hindamiskriteeriumid. Motivatsioonikirjaga hinnatakse kandidaadi sobivust ja valmisolekut filosoofia erialal õppima asumiseks, samuti üldisemalt huvi filosoofia ja humanitaaria vastu ning oskusi oma valikut põhjendada. Vestlusega hinnatakse oskusi erialavalikut põhjendada, samuti hinnatakse vestluse käigus eeldusi ja huvi humanitaaria suunal õppimiseks.

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������i hindamine. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumide alusel. Motivatsioonikirja hindavad kõik komisjoni liikmed individuaalselt. Vestlusel osalevad komisjoni liikmed, kes võivad küsida küsimusi nii motivatsioonikirja kui ka kandidaadi erialase valmisoleku ja silmaringi kohta. Vestluste järel toimub komisjoni kinnine arutelu, mille käigus otsustatakse konsensuslikult motivatsioonikirja ja vestluse tulemuste põhjal kandidaadi vastuvõtueksami punktid.

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������ite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

"Humanitaarharidus koondub minu jaoks ennekõike filosoofia ümber – siin kohtuvad paljud suured inimtegevuse valdkonnad ja inimkonda läbi ajastute köitnud küsimused. Lisaks leiab filosoofiast ka sissejuhatuse paljudesse teadustesse ning kultuuri- ja ühiskonna võtmeküsimustesse. Toon mõned näited: kuidas mõtestada ja analüüsida ühiskondlike nähtuseid? Milline võiks olla parim riigikorraldus? Milline koht on kunstil ja religioonil kultuuris ja inimese elus? Kuidas on see kõik seotud ajalooga? Ja lõpuks suured filosoofilised teemad tõest, inimelu mõttest ning ajaliku ja igaviku omavahelisest suhtest. Nende teemade tundmaõppimine avab omamoodi aegade laeka inimese maailmadest, tema hoiakutest ja taotlustest oma eesmärkide püüdlemisel. See õpetab mõistma ka seda, millised ohud ja väljakutsed inimese hinge neis asjus ümbritsevad. Kohtumine maailma kultuuri- ja mõttevaramuga annab intellektuaalset enesekindlust ja arendab empaatilisust erinevate kultuuride, mõtteviiside ja inimestega suhtlemisel. Mäletan üht oma õppejõudu kunagi ütlemas: "Hari ennast nii palju kui saad." Sellega sai antud omamoodi lõpmatu ülesanne. Lõpmatud ülesanded ei ole ehk päriselt täidetavad, küll aga aitavad nad kaasa oma piiride tundmaõppimisel. Seeläbi on minu jaoks tekkinud kogemus ja mõtteruum, ilma milleta ei kujutaks ma oma praegust tööd ajakirjaniku ja toimetajana päriselt ette."

Joonas Hellerma on valitud ����Ӱ�� Ülikooli silmapaistvaks vilistlaseks 2017.

"Filosoofia õppimine aitab inimesena kasvada, maailma mitmetahulisemana näha. Tunnen, et minu filosoofiaõpingutest on sellist kasu olnud, mille täit mõju on mul endal keeruline aduda. Tunnen, et minu filosoofiaõpingutest on edasises elus kindlasti ära kulunud külge harjutatud analüüsiv mõtteviis ja argumentatsioonioskus, millega jõuab kaugele nii oma tegevust kui ka end ümbritsevat vaadeldes. Filosoofia õppimine ����Ӱ�� ülikoolis andis boonusena kaasa ka terve hulga huvitavaid ja kasulikke tutvusi."

"Filosoofia on eriala, mida ei tulda tihti õppima "kutse omandamiseks", aga sellest saadud oskused ja harjumused nagu kriitiline ja analüütiline mõtlemine, seoste loomine ja laiema pildi nägemine, erinevate perspektiivide mõistmine, eriarvamuste ja argumentide kaardistamise oskus, selge suuline ja kirjalik eneseväljendus on ülekantavad ja vajalikud väga erinevatel töökohtadel ning elus ettetulevates olukordades.

Mina läksin õppima filosoofiat puhtalt intellektuaalsest huvist ning soovist enda mõtlemist korrastada ja ma ei omanud mingit kavatsust sellel alal töötada. Tänaseks on aga juhtunud nii, et olen ����Ӱ�� Tehnikakõrgkooli filosoofia lektor ning olen filosoofiat õpetanud mujalgi. Seega on TLÜs filosoofia õppimine otseselt minu karjääri mõjutanud.

Parim filosoofia õppimise ja sellega tegelemise juures, on muidugi see, et filosoofia on nii võrratult paeluv, väljakutsuv ja samas tihti humoorikas. See annab võimaluse kohtuda huvitavate inimeste, tekstide, ideede ja argumentidega. On ääretult põnev ja vaimselt kasulik seada kahtluse alla neid asju, mida oled harjunud võtma iseenesestmõistetavana."

" ����Ӱ�� ülikoolis filosoofia õppimine oli üks mu noore elu parimaid otsuseid just sellepärast, et õpetas mind kriitiliselt ja analüütiliselt mõtlema. Õ������õ�ܻ� suudavad oma tegevuste ja mõttemaailmaga hoida õpilasi lähedal sel piiril, kus lõpeb teadmatus ja algab huvi. Nende tegevus on inspireeriv, olles toeks ja huvitunud. Filosoofia eriala üliõpilastel on kõigil üks ühisosa – usk mõtete olulisusesse. See loob sinu ümber sooja teadmistejanulise keskkonna, mis soosib töökust ja kirge oma tegevuse vastu. Filosoofia andis mulle oskuse end kireva sõnavaraga väljendada, julguse laialdaste mõttekäikudega mängida ja küsida maailma kohta seda, mida veel ei mõista."

Millistel erialadel võib tööd leida?

Filosoofia eriala annab sulle rohkem kui lihtsalt ameti – see annab uue ja avarama lähenemise elule.

Filosoofia eriala lõpetajad on tööturul hinnatud eelkõige selle poolest, et nad suudavad mõelda kastist väljas, langetada läbimõeldud otsuseid ja olla dünaamilised. Senised lõpetajad töötavad ajakirjanduses, koolides ja ülikoolides, kultuuriasutustes, rahvusvahelistes organisatsioonides, eraettevõtluses ja mujal.

���岹����õ��辱��������õ���������ܲ����

Filosoofia bakalaureus võimaldab sul õpinguid jätkata kõigil humanitaarerialadel, aga ka muudes valdkondades. Kui soovid jätkata filosoofiaga, siis saad seda teha ����Ӱ�� Ülikoolis võrdleva filosoofia magistrikaval.