����Ӱ��

Õ���𱹴ǰ���i kirjeldus

• Kestus: 2 aastat
• Õ���𱹴ǰ���: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
• Esimesel õppeaastal toimuvad kuuepäevased hajutatud praktikad, teisel aastal kuuajalised praktikad. Ühe praktika võib sooritada ka täiskasvanuõppes.
• Õppekavas on tasakaalus kasvatusteaduslike ning erialadidaktika ja eriala keele ja kultuuri õpingud, hõlmates erinevaid tahke õpetajale vajalikest teadmistest.
• Õppekava edukalt läbinutele antakse õpetajakutse tase 7, mis on eluaegne.
• Õ�辱�Բ��ܻ� lõpetab magistritöö kaitsmine.

Olulised eriala ja üldained

Peaeriala ained valmistavad ette õpetajatööks üldhariduskooli kõikides astmetes ja täiskasvanuõppes. Eesmärgiks on saavutada ainedidaktiline pädevus õpiprotsessi juhtimiseks jaapani keele õpetamisel, anda ülevaade kaasaegse võõrkeeleõpetuse teooriatest ja nende rakendusvõimalustest õpikeskkonnas. Ainealaste ja didaktiliste teadmiste ühendamise abil luuakse terviklik süsteem võõrkeeleõppe kavandamiseks, läbiviimiseks ja analüüsiks.

Kasvatusteaduslike ainete moodulis toetatakse õpetajaks kujunemist läbi erinevate üldkasvatusteaduslike ja psühholoogia ainete, mis loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi iga õppija arengu toetamiseks õppeprotsessis ning enda kui õpetaja professionaalse arengu kavandamiseks. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega.

Tagamaks teooria ja praktika sidusus on üliõpilastel võimalik kohe õpingute alguses vaadelda kuivõrd ülikoolis õpetajakoolituses õpitu on nähtav reaalses koolipraktikas ning seda seminarides analüüsida. Üliõpilase ülesanded praktikal kasvavad koos oskuste ja teadmistega.

Teisel õppeaastal toimuval ��õ�󾱱������پ��첹��&�Բ�����;antakse tunde juba pikema perioodi vältel töötades juhendava õpetaja kolleegina. Teisel õppeaastal võib soovi korral ühe praktika teha täiskasvanuõppes.

Valitud keele erialaainete kaudu täiendatakse teoreetilist ja praktilist võõrkeeleoskust ja lingvistikaalaseid teadmisi ning süvendatakse oskust valitud kultuuriruumi tutvustada ja analüüsida. Olulisel kohal on üliõpilase kui tulevase õpetaja arengu toetamine ja suunamine valitud keele ja kultuuri vahendaja ja esindajana. Õpingute kaudu luuakse esmased kontaktid erialaringkondadega ning süvendatakse neid. Eriala uurimusliku tegevuse raames toimub uurimisseminar, mille raames toetatakse teadustöö kirjutamise kompetentsi ning tutvutakse tänapäevaste uurimismeetoditega oma erialal.

• Erialaaineid alaliselt õpetav õppejõudude koosseis on suurte kogemustega ja tunnustatud ning tihedalt seotud Eesti ja rahvusvahelise akadeemilise kogukonnaga. See aitab üliõpilastel leida kontakte uurimistööks ja edasisteks õpinguteks.
• Instituut koordineerib vahetusprogramme Jaapani ülikoolidega (Gakushūin Joshidaigaku, Tsukuba, Akita), kuhu Jaapani uuringute peaeriala üliõpilased saavad minna stipendiumitega õppima. Vaata lähemalt .
• Jaapani keele õpetaja eriala jaoks on väga oluline lai võrgustik ����Ӱ�� ülikooliga koostööd tegevatest praktikakoolidest nii ����Ӱ��s kui ka väljaspool seda. Praktika kaudu on võimalik leida sobiv tulevane töökoht: väga tihti on just õpingute jooksul praktikakoolina omaseks saanud kool esimeseks tööandjaks.
• Meie ülikoolis õppides on tudengitel kasutuses raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad õppimiseks ja sõpradega suhtlemiseks ning uute teadmiste üle arutamiseks.
• ����Ӱ�� ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav.

Merilyn Meristo on võõrkeeleõpetaja õppekava kuraator. Lisaks on ta prantsuse keele dotsent ning koolitab tulevasi õpetajaid. Tema doktoritöö uuris algajate õpetajate töömotivatsioon, tööga rahulolu ja koolikliima tajumist. Sellega seonduvalt on tema uurimisvaldkondadeks jätkuvalt algajate õpetajate kohanemine koolis. Lisaks õpetajakoolitusele on Merilyn Meristo peamisteks uurimisvaldkondadeks võõrkeeleõppe didaktika (sh õpetajate digipädevused), erialane inglise keel, CLIL ja ja erinevad uurimismetoodikad. Ta on mitme õpetajauuringute valdkonna teadusajakirja retsensent.

Akiko Masaki Kadarik on jaapani keele õpetaja. Ta õpetab Eestis jaapani keelt alates 2000. aastast. Ta on sündinud jaapanis ja lõpetanud Tokyo Gakugei ülikooli. Ta on omandanud ����Ӱ�� ülikoolis magistrikraadi. Tema magistritöö uuris jaapani keele õppimisel kasutatava vahekeele eripärasid eesti üliõpilaste hulgas. Ta räägib eesti ja inglise keelt, õpetab jaapani keelt eesti keele baasil.

Alari Allik on Jaapani uuringute dotsent. Oma teadustöös keskendub ta omaeluloolisusele keskaegses jaapani kirjanduses ning käsitleb filosoofia ja religiooni mõju kirjanike enesemääratlusele.
Lisaks teadustööle on Alari Allik tegelenud ka klassikalise jaapani kirjanduse tõlkimise ja toimetamisega. ����Ӱ�� Ülikooli Kirjastuse "Bibliotheca Asiatica" sarjas on tema tõlkes ilmunud erakmunk Saigyō "Mägikodu", Fujiwara no Teika koostatud "Sada luuletust, sada luuletajat" ja Sei Shōnagoni "Padjamärkmed".

Miikael-Aadam Lotman õpetab alg- ja kesktasemel jaapani keelt ning filosoofiat, keskendudes uusaja filosoofiale, loogika filosoofiale ja Aasia mõtteloole. Lotmani uurimus on seni keskendunud filosoofia ajaloole, eriti 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse filosoofia arengule Jaapanis. Ühtlasi huvitab keele seos maailmaga keelefilosoofia, loogika ja metafüüsika vaatevinklitest.

Ta on omandanud bakalaureusekraadi ����Ӱ�� Ülikoolis Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo erialal ning magistrikraadi Kyōto Ülikoolis Jaapani filosoofia ajaloo erialal. 2025. aastal kaitses ta Kyōto Ülikoolis doktorikraadi filosoofias.

Shion Yokoo on kultuuriuuringute doktorant ja nooremteadur ����Ӱ�� Ülikoolis. Lõpetas Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning Tartu Ülikooli semiootika magistriõppe. Tema magistritöö konseptualiseerib antiteatrlalsust kui reageerimine etenduskunstide konventsionaalsusele tuginedes mõistele märkide märgid. Doktoritöös käsitleb ta antiteatraalsust Eesti ja Jaapani etenduskunstis semiootilise lähenemise abil.
Samuti on ta aktiivne etenduskunstnik. Shion on lavastanud soololavastuse „Antiteatraalsuse ilmingud Eesti etenduskunstimaastikul,“ osalenud festivalil „1000 Kurge“ installatsiooniga ning Tartu 2024 põhiprogrammis etendanud performatiivset installatsiooni „Peal kiri peal“ koostöös Keisuke Sugawaraga.

• Võõrkeeleõpetaja magistrikavale õppima asujalt eeldatakse bakalaureusekraadi või sellele vastavat ettevalmistuse astet.
• Võõrkeeleõpetaja õppekaval on aineid nii eesti keeles kui ka peaeriala keeles, samuti toimuvad mõned loengud inglise keeles. Jaapani keele (ja teise keele) õpetaja erialale astumiseks peab jaapani keele oskus olema B2-tasemel ja teise keele oskus vähemalt B1-tasemel. Kui teise keelena soovitakse õpetada inglise või vene keelt, siis on nõutav selles keeles vähemalt C1-tase.
• Kui jaapani keelt soovitakse õpetada teise keelena, siis on nõutav jaapani keele oskus vähemalt B1-tasemel. 
• Nõutud keeletaset saab tõestada sertifikaadi või keeletõendiga. Kui kandidaat ei ole tasemeeksamit sooritanud, tehakse keeletaseme sobivus kindlaks vastuvõtueksamil.

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ������� koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjaliku osana esitavad kandidaadid motivatsioonikirja koos sisseastumisdokumentidega SAIS-is. Motivatsioonikirja pikkus on u 2000 märki, faili nimi sisaldab kandidaadi nime. Motivatsioonikiri on valitud peaeriala keeles ja näitab kandidaadi sügavat huvi valitud eriala vastu (varasem õppimis- ja õpetamiskogemus, erialavaliku põhjendus, teadmised haridusvaldkonna praegusest olukorrast). Tsiteeritud allikatele tuleb korrektselt viidata. Kui kandidaat kandideerib kahe keele õpetajaks, tuleb motivatsioonikirjas ära näidata ka see, mis on teine keel. Suulise osa eksam keskendub kandidaadi keelelisele pädevusele ja kutsesobivusele. Juhul kui kandidaadil ei ole keeletaset tõendavat dokumenti, kontrollitakse vajaliku keeletaseme olemasolu vastuvõtueksami käigus. Inglise keele õpetaja erialale kandideerijad teevad kirjaliku keeletesti, millele järgneb vestlus. Teistes keeltes toimub testimine suulise vestluse alusel. Kui kandidaat on valinud kahe keele peaeriala, siis tuleb osaleda mõlema keele eksamil.

Vestlust on võimalik läbi viia ka veebi kaudu, välja arvatud inglise keele õpetaja erialal. Palun vastavast soovist teada anda SAISis avaldust esitades. 

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������i osakaalud: motivatsioonikiri 30%, keeleline pädevus 35%, kutsesobivus 35%.

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������i hindamiskriteeriumid. Motivatsioonikirjaga hinnatakse lisaks valmisolekule õpetajaks saada ka kandidaadi akadeemilist küpsust ja eneseväljendusoskust. Keelelise pädevuse kontrollimisel hinnatakse kandidaadi keeleoskust Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemete alusel (inglise keel ja vene keel C1; prantsuse, saksa, soome, itaalia, hispaania, araabia, hiina ja jaapani keel B2). Kutsesobivusvestluse puhul hinnatakse kandidaadi motivatsiooni õpetajaõpinguteks, keele- ja kultuurialast silmaringi, kursisolekut haridusteemadega ja selget eneseväljendust.

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������i hindamine. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel. Motivatsioonikirja puhul hindavad kõik komisjoniliikmed kandidaate esitatud materjalide alusel hindamiskriteeriumitest lähtudes ja tekib komisjoni konsensuslik hinnang. Peaeriala keeles kirjutatud motivatsioonikirja tekst peab sisaldama infot kandidaadi haridusalase tausta ja teadmiste kohta, näitama selgelt, miks soovitakse valida just antud eriala, ning väljendama kandidaadi väärtushinnanguid hariduse teemal. Keelelist pädevust hinnatakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemekirjelduste alusel. Peaeriala keeles toimuval kutsesobivusvestlusel osalevad komisjoniliikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Vestlus viiakse läbi grupiintervjuu vormis, kandidaadil on võimalik reageerida teiste kandidaatide öeldule ja näidata kuulamise ja seostamise oskust. Kõik komisjoni liikmed võivad küsida küsimusi. Kandidaadi situatsioonile vastav eneseväljendusoskus erialakeeles on üks kriteerium, samuti soovib komisjon tutvuda kandidaadi arengusoovide ja hoiakutega. Komisjon võib küsimusi esitada nii valitava eriala keeles kui ka eesti keeles. Kandidaadil on samuti võimalus esitada komisjonile küsimusi õppekava kohta. Intervjuu järel toimub komisjoni arutelu ja antakse konsensuslik hinnang. Vajaduse korral lepitakse kokku ainete valikus, mida on vaja võtta puuduvate teadmiste tasandamiseks BA-tasemel.

Võõrkeeleõpetaja magistrikava lõpetanud on kõikjal hinnatud ja oodatud spetsialistid. Tööd on võimalik leida üldhariduskoolides üle kogu Eesti, samuti erinevates kutse-, kõrg- ja keeltekoolides. Samuti on võimalik leida väärtustatud spetsialistidena tööd nii avalikus, era- kui ka kolmandas sektoris.