����Ӱ��

Õppevormi kirjeldus

• Doktoriõppes on suur osakaal iseseisval tööl koostöös juhendajaga.
• Üldained ja mõned erialaained toimuvad kontaktõppe vormis.
• Doktorandid saavad kogu õpingute jooksul osaleda doktoriseminarides.
• Täiskoormusega doktoriõppe kestus on neli aastat.

Olulised erialaained

Keskseks on neli aastat kestvad doktoriseminarid, mille käigus on doktorantidel võimalik pidada ettekandeid ja teiste doktorantide ettekandeid oponeerida. Väga suur rõhk on individuaalsel tööl.

Reili Argus on eesti keele professor. Ta peab loenguid psühholingvistikast, lapse keelelisest arengust, keeletoimetamisest ja eesti keele sõnamoodustusest. Tema teaduslikud huvid on ühelt poolt seotud esimese keele omandamisega ja nii ongi ta suurema osa oma ajast uurinud eesti keele omandamist, keskendudes eelkõige eesti muutemorfoloogia ja sõnamoodustuse omandamisele. Peale morfoloogia on ta uurinud ka leksikaalsete, leksikaalsemantiliste ning pragmaatiliste kategooriate omandamist. Teisalt tegeleb Reili Argus ka keeletoimetamise ja üldisemalt heakeelsusega seotud teemadega ning osaleb näiteks keeletoimetaja kutsestandardi väljatöötamises, Emakeele Seltsi keeletoimkonna ja Keeletoimetajate Liidu juhatuse töös ning korraldab aktiivselt heakeelsusega seotud koolitusi eri asutustes ja ettevõtetes.

• Ühe Minuti Loeng -

Suliko Liiv on inglise keele professor. Ta töötab ����Ӱ�� ülikoolis alates 1976. a pärast Tartu ülikooli lõpetamist germaani-romaani filoloogi, inglise keele õpetaja kvalifikatsiooniga. Ta on õpetanud inglise keele ja kultuuri eriala üliõpilastele erinevaid kursusi: inglise-eesti kontrastiivlingvistikat, inglise keele ajalugu, inglise keele teooriat, ingliskeelsete maade ühiskonda ja kultuuri, inglise keele morfoloogiat ja süntaksi, teksti analüüsi jne. 

Suliko Liiv on juhtinud teadusprojekte, juhendanud bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid, korraldanud rahvusvahelisi konverentse ning osalenud ise paljudel rahvusvahelistel konverentsidel ettekannetega. Ta on olnud filoloogiateaduskonna dekaan, germaani-romaani keelte ja kultuuride instituudi direktor, germaani-romaani filoloogia osakonna juhataja ja inglise keele õppetooli juhataja. Osalenud ülikooli nõukogu, senati, instituudi nõukogu töös ning juhtinud erinevaid komisjone. Esindanud Eesti Vabariiki Euroopa Nõukogu Kaasaegsete Keelte sektsioonis Strasbourgis ja Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskuses Grazis. On olnud Eesti Keelenõukogu liige, koostanud Eesti keele arengustrateegiat, samuti Eesti võõrkeelte strateegiat, koostanud Euroopa keelemapi Eesti variandi. Koostanud ka inglise-eesti ja eesti-inglise sõnaraamatuid.

Uurimisvaldkonnad: kontrastiivlingvistika, kultuuridevaheline suhtluspädevus, võõrkeele õpetamise metoodika, keelepoliitika, leksikograafia.

Mari Uusküla on lingvistika ja tõlketeaduse dotsent ja keeleteadlane, kes uurib keele, taju ja mõtlemise omavahelist mõju ja suhteid. Mari Uuskülal on magistrit- ja doktorikraad Tartu Ü������ǴDZ�������, lisaks on ta end täiendanud Budapesti Eötvös Lorandi ülikoolis Ungaris ja Firenze ülikoolis Itaalias. Tema täpsem teadushuvi on keeletüpoloogia, keele ja taju liigitamine, võrdlev keeleteadus ning psühholingvistika. Teda huvitab, kuidas nimetatakse ja kategoriseeritakse värve eri keeltes, sh eesti, ungari, itaalia, tšehhi, soome, vene jt keeltes. Viimansel ajal on tema huviorbiidis ka Ta on kaastoimetanud kogumiku "Color Language and Color Categorization" (2016) koos Geda Paulseni ja Jonathan Brindle'iga. Ta õpetab ����Ӱ�� ülikoolis psühholingvistikat, antropoloogilist lingvistikat, semantikat ja pragmaatikat. Ta on olnud mitmete edukate magistritööde juhendaja. Mari Uusküla on õpetanud mitmes Euroopa ülikoolis, nt Roskildes, Veronas, Milanos ja Budapestis.

Kapitolina Fedorova on ����Ӱ�� Ülikooli vene uuringute kaasprofessor. Ta lõpetas Sankt-Peterburgi Riikliku Ülikooli (PhD 2002) ning töötas 15 aastat Euroopa Ülikooli antropoloogia teaduskonnas (S.-Peterburg). Enne jõudmist ����Ӱ�� Ülikooli töötas ta 2 aastat Hankuk Välisuuringute Ülikoolis (Seoul, Lõuna Korea).
Tema uurimishuvid hõlmavad sotsiolingvistikat, keelekontakte, piiri ja migratsiooni uuringuid, keelelise maastiku uuringuid ja etniliste gruppide vahelist kommunikatsiooni. Ta on viinud läbi teadusprojekte erinevates regioonides, k a Venemaa-Hiina, Venemaa-Soome ja Venemaa-Eesti piirialadel, S.-Peterburgis, Moskvas ja Seoulis.

• Meie keeleteadlased keskenduvad eelkõige keele omandamisele, tekstilingvistikale, keele õpetamisele, sotsiolingvistikale ja psühholingvistikale ning grammatika uurimisele.
• Doktorantidel on võimalik kasutada nii TLÜ akadeemilise raamatukogu kui ka rahvusraamatukogu inforessursse.
• Koostöös Tartu ülikooli, Eesti kirjandusmuuseumi ja Eesti Keele Instituudiga toimub .
• Huvilistel on võimalik osaleda u konverentsidel ning muudel kohalikel ja rahvusvahelistel konverentsidel.
• Välja antakse toimetiste sarja.

Üldised vastuvõtutingimused leiate siit.

Õppekava täiendavad vastuvõtunõuded 2025. a vastuvõtul

Kandideerimisperioodil (19.05 - 30.06) tuleb kandidaatidel kandideerimisbaasi üles laadida:

1) Koostöös juhendajaga täiendatud (ja tema poolt allkirjastatud) doktoritöö kavand (pikkus u 5 lk/2500 sõna ilma kirjanduse nimekirjata) sisaldab vähemalt järgmisi komponente:

• kavandatava �ܳܰ�����������öö teema;
• �ܳܰ�����������öö eesmärgid ja peamised uurimisküsimus(ed);
• ülevaade kasutatavatest meetoditest ja/või põhimõistetest;
• senise uurimisseisu ülevaade;
• ülevaade, millist teemakohast �ܳܰ�����������ööd on kandidaat juba varem teinud;
• ülevaade plaanitava �ܳܰ�����������öö sisust;
• visioon �ܳܰ�����������öö esmaste võimalike tulemuste kohta (mida loodetakse teada saada);
• esmane nimekiri töös kasutatavatest allikatest ja kirjandusest;
• �ܳܰ�����������öö ajaline graafik (sh info väliõpingute kohta nt Erasmus, arhiivide ja raamatukogude külastus jms).

Juhul kui kavandatav doktoritöö sisaldab ��ä������ö����, lisada info nende ulatuse, kestuse ja finantseerimise kohta (nii eelarve kui ka kavandatavad finantseerimisallikad)

Samuti lisada põhjendus, miks seda �ܳܰ�����������ööd peab tegema just ����Ӱ�� Ülikooli humanitaarteaduste instituudis

2) Täpsustatud ja juhendajaga kooskõlastatud korraldatava õppetöö visioon õppekavade ja ainete lõikes ning info doktorandi rollist neis ainetes (doktorantidelt oodatakse 4 aasta doktorantuuri jooksul assisteerimist loengute ja seminaride korraldamisel vähemalt kolmel kursusel ja vähemalt ühe kursuse iseseisvat / kaasvastutusel läbi viimist).

3) CV (sisaldab infot kandidaadi publikatsioonide kohta)

4) Tõend keeleoskustaseme kohta (inglise keel C1-tasemel). Tõendi puudumisel tuleb osaleda keeletestil.

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ������� toimub intervjuu vormis kandideerimiseks esitatud ja potentsiaalse juhendajaga kooskõlastatud doktoritöö kava (doktoritöö projekti) teemadel. Doktorant-nooremteadurilt eeldatakse selget visiooni oma doktoriõpingute kestuse kohta.

Kandidaatide hindamiskriteeriumid

Hinnatakse järgmisi aspekte:

• Kandidaadi akadeemiline kompetents (sh eelneva hariduse sobivus, muud antud uurimisteemat toetavad teadmised ja kvalifikatsioon, keeleoskuse sobivus soovitud teema uurimiseks) (max 35 palli)
• Uurimistöö kava (sh ajakohasus ja interdistsiplinaarsus, �ܳܰ�����������öö sisu, kasutatavad meetodid, sobivus humanitaarteaduste instituudi profiiliga) (max 35 palli)
• Õppetöö kompetentsid (sh kandidaadi haakuvus humanitaarteaduste instituudi õppetööga) (max 20 palli)
• Üldmotivatsioon õppida doktoriõppes (max 10 palli)

Kandidaadil on võimalik saada maksimaalselt 100 palli.

Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamikriteeriumide alusel. Esitatud dokumente hindavad kõik komisjoni liikmed individuaalselt. Konsensusliku arutelu käigus otsustatakse kandidaatide kutsumine või mittekutsumine intervjuule.
Vestlusel osalevad komisjoni liikmed, kõik võivad küsida küsimusi. Intervjuu järel toimub komisjoni konsensuslik arutelu.

Ukraina õpilaste keeleline kohanemine Eesti koolis

Doktorandilt eeldatakse �ܳܰ�����������öö tegemist teemal ”Ukraina õpilaste keeleline kohanemine Eesti koolis”.  Vajalik on eelnev lingvistikaharidus, eeliseks on ettekujutus sotsiolingvistikast ja välitööst.  Kandidaat peab valdama heal tasemel inglise keelt ning vähemalt passiivselt ka ukraina keelt, eesti keele oskus tuleb kasuks. Vastu võetud doktorant immatrikuleeritakse lingvistika õppekavale.

Kontakt: Anna Verschik ja Reili Argus

Inglise keel lingua francana Balti riikides

Doktorandilt oodatakse sotsiolingvistika alast �ܳܰ�����������ööd, mis keskendub inglise keelele kui lingua franca'le Balti riikides. Eelistatud on kandidaadid, kellel on eelnev teadus- ja õpetamiskogemus inglise keele variantide, inglise keele kui lingua franca ja sotsiolingvistika alal. Sobivatel kandidaatidel on eelnev haridus inglise keeleteaduse, sotsiolingvistika või sellega sarnasel erialal. Kandidaatidelt nõutakse inglise keele väga head oskust. Nooremteaduriks vastuvõtu korral oodatakse aktiivset osalemist õppetöös. Eesti keele oskus on eeliseks. Vastuvõetud kandidaat immatrikuleeritakse lingvistika õppekavale.

Kontakt: Julia Kuznetski ja Alpo Honkapohja

Keeleomandamine mitmekeelses klassiruumis

Doktorandilt eeldatakse �ܳܰ�����������öö tegemist keeleomandamise teemal mitmekeelses klassiruumis, keskendudes kas esimese (L1) või teise keele (L2) omandamisele erinevates hariduslikes mitmekeelsetes kontekstides. Võrdlevad ja kultuurideülesed perspektiivid on samuti teretulnud. Eelnev �ܳܰ�����������öö kogemus esimese või teise keele omandamise teemal on eeliseks. Sobival kandidaadil on eelnev haridus keeleteaduses, keeleõpetuses või seotud erialal. Kandidaat peab valdama heal tasemel inglise ja eesti keelt, lisakeelte oskus ja kogemus mitmekeelse haridusega tuleb kasuks. Vastu võetud doktorant immatrikuleeritakse lingvistika õppekavale.

Kontakt: Merilyn Meristo ja Reili Argus

Maastikusõnavara ja maastikuline identiteet

Doktorandilt eeldatakse �ܳܰ�����������öö tegemist teemal, mis seostub Professor Hannes Palangu uurija-professori projekti temaatikaga (Maastikuline identiteet ja selle väljendumine keeles) – maastikutemaatikaga seonduv sõnavara eesti keeles, selle muutumine, mõistete tähendused, mõistete kasutamine/esinemine kaartidel, selle sõnavara kasutamine tõlkimises teistesse keeltesse, õpetamises jne. Eelnev �ܳܰ�����������öö kogemus sarnasel teemal on eeliseks. Kandidaat peab valdama väga heal tasemel eesti keelt ja olema avaldamisvõimeline inglise keeles. Vastu võetud doktorant immatrikuleeritakse kas lingvistika või kultuuride uuringute õppekavale.

Kontakt: Hannes Palang ja Mari Uusküla

Elīna Bone kaitses doktorikraadi lingvistikas. Tema doktoritöö eesmärk on uurida kontaktist johtuvaid keelemuutusi eesti-läti kakskeelsete üksikisikute keelekasutuses kontaktlingvistilisest lähenemisnurgast.

Vaata .

Anu Kalda kaitses doktorikraadi lingvistikas. Ta omandas magistrikraadi politoloogia erialal Helsingi Ülikoolis ja kirjaliku tõlke erialal ����Ӱ�� Ülikoolis. Ta uuris oma doktoritöö raames inglise tajumetafooride tõlkimist eesti keelde,kasutades seejuures kognitiivse ja psühholingvistika uurimismeetodeid.Tajusõnade hulka kuuluvad näiteks värvi-, lõhna-, maitse- ja temperatuurisõnad.Tema doktoritöö eesmärgiks oli välja selgitada keelelise ja kultuurilise tausta erinevate aspektide mõju tajumetafooride mõistmisele ja tõlkimisele.Tema �ܳܰ�����������öö fookuses polnud pelgalt tõlke, vaid ka tõlkeprotsessi ja tajumetafooride kognitiivse koormuse uurimine.

Vaata .

„Magistriõpingud ����Ӱ�� Ülikoolis inglise keele õpetaja erialal hõlmasid paljusid teemasid, mis köitsid mind: keel ja kultuur ning nende õpetamine ja õppimine. Lingvistika doktoriõppes oli mul jälle võimalus neid integreerida süvendades keele omandamise, õppimise ja õpetamisega seotuid teadmisi ning uurides emakeele mõju võõrkeele idioomidest arusaamisele ja mõistmisstrateegiatele.“

Vaata .

Loe artiklit 

Doktoritöös uurisin inglise-eesti keelekontakte, huvi selle teema vastu sai alguse juba ����Ӱ�� Ülikoolis magistrantuuris õppides. �ٴǰ�ٴǰ���õ��� võimaldas mul teemat süvitsi uurida, samuti andis mulle laialdased teadmised nii lingvistikast kui ka uurimismeetoditest. Kuna kontaktlingvistika uurijaid on Eestis vähe, hindasin kõrgelt võimalust tutvuda õpingute käigus mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud teadlastega.

Vaata

"Olen lõpetanud Tartu Ülikooli eripedagoogika erialal, seejärel õppisin ����Ӱ�� Ülikoolis keeletoimetaja erialal ning edasi doktoriõppes lingvistikat. Motivatsioon õpinguid doktoriõppes jätkata sugenes eelkõige üha süvenevast huvist interdistsiplinaarse teema vastu, mida käsitlesin juba magistritöös: pisut võõristav ja seni tähelepanuta jäänud keeleajaloo allikas ja vaatenurk – vanimad eestikeelsed hauakirjad."

Vaata .

Vaata Pille Arneki 1 minuti loengut "?".

"Sain tõuke õppida lingvistikat juba keele ja kommunikatsiooni magistriõpingute ajal. Mind huvitas, ja huvitab siiani, sotsiaalsete fenomenide keeleline konstrueerimine. Mitmekülgne doktori õppekava andis niisuguseks interdistsiplinaarseks uurimishuviks hea võimaluse. Oma doktoritöös analüüsisin andekusfenomeni tõlgitsemist avalikus kommunikatsioonis ja jätkan andekusuuringutega ka oma praeguses töös ����Ӱ�� ülikooli haridusteaduste instituudi õppejõuna."

Vaata .

Vaata Halliki Põlda 1 minuti loengut
"".

Szilárd Tibor Tóth on õppinud Budapesti, Leningradi ja Berliini Humboldti ülikoolis. On õpetanud Tartu Ülikoolis alates aastast 1998 ungari ja eesti filoloogiat. Ungari keele lektorina on ta tegutsenud Udmurdi Riiklikus Ülikoolis. Peamised uurimusvaldkonnad on tartu keele ajalugu ning keelekontaktid. Narva Kolledžis on korraldanud iga-aastaselt kaks filoloogilist konverentsi. Tema doktoritöö on esimene teaduslik �ܳܰ�����������öö tartu keele ajaloost.

Loe lähemalt tema ��ä���ٱ�쾱���Ჹ����. 

Vaata . 

„Mind huvitas vene-eesti keelekontakt. Kui lõpetasin eesti filoloogia magistriõppe ����Ӱ�� ülikoolis, siis otsustasin jätkata lingvistika doktoriõppes, kuna kaitsmisel soovitati mul avaldada teemakohane eestikeelne monograafia. Doktorikava rahvusvahelisus lõi suurepärased võimalused Eestis toimuvate keelekontaktide erinevate aspektide uurimiseks. Peale järeldoktorantuuri Tartu ülikoolis naasin koduülikooli eesti keele kui teise keele ning kultuurivahelise kommunikatsiooni valdkonnas töötamiseks."

Vaata

" ����Ӱ�� ülikooli lingvistika doktoriõpe andis esmalt muidugi sügavamad lingvistikateadmised, ilma milleta poleks töö minu praegusel ametikohal võimalik, ning peale võimaluse ühelt poolt olla kursis Eesti keeleteaduses toimuvaga ning teiselt poolt vabaduse sulanduda Euroopa rahvusvahelisse lastekeeleuurijate võrgustikesse." 

Vaata .

Millistel erialadel võib tööd leida?

Rahvusvaheliselt akrediteeritud doktoridiplom võimaldab töötada doktorikraadi nõudvatel ametikohtadel, näiteks ����Ӱ�� ülikoolis, Eesti Keele Instituudis või Tartu ülikoolis.

���岹����õ��辱��������õ���������ܲ����

Pärast doktoriõpingute lõpetamist on võimalik kandideerida järeldoktorantuuri või jätkata iseseisvalt akadeemilise enesetäiendamisega.