����Ӱ��

• Kestus: 3 aastat

• Õ���𱹴ǰ���: päeva- või sessioonõpe

  • ��ä�𱹲�õ��� toimub igapäevaselt auditoorse õppetööna ülikoolis ja õppekäikudena lasteaedades. Päevaõppe praktika toimub ����Ӱ�� ja Harjumaa lasteaedades.

  • Sessioonõppes toimub õpe viiel korral semestris nädalase õppesessioonina (esmaspäev–laupäev) ning kuni kahel korral semestris kahepäevase õppesessioonina (esmaspäev–teisipäev); õppetöö graafikuga saab tutvuda siin. Praktikat saab sessioonõppes sooritada kriteeriumidele vastava praktikakoha olemasolul ka üliõpilase elukohas.

Alushariduse pedagoogi bakalaureuseõppe õppekava on mitmekesine ning võimaldab erinevaid valikuid. Õppekava koostamisel on lähtutud nii kaasaegsetest õppimise ja õpetamise teooriatest kui ka tööturu vajadusest. Õppekava koostamisel on arvestatud .

Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:

• Üleülikooliliste ainete moodul on õppekava sissejuhatav moodul, mille käigus õpitakse tundma kriitilise mõtlemise aluseid ning omandatakse probleemipõhiseid ja interdistsiplinaarseid meeskonnatöös õppimise oskuseid. Mooduli kohustuslikuks aineks on näiteks (Erialasid Lõimiv Uuendus). ELU on õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased viivad läbi mõne põneva projekti.
• Lapse arengu, õppimise ja õpetamise moodulis omandatakse teoreetilised teadmised ja praktilised oskused kasvatusteaduse, eelkoolipedagoogika, lapse arengu, arengukeskkonna ja sotsiaalsete suhete valdkonnas.
• Hariduspsühholoogia ja eripedagoogika aluste moodul võimaldab saada ülevaate inimese psüühika funktsioneerimise põhilistest seaduspärasustest, lapse arengust ja arengulistest erivajadustest ning aitab luua eeldused lapse arengu toetamiseks koostöös perede ja erispetsialistidega.
• Erialase didaktika moodul annab teadmised õpetatavate valdkondade sisust ja õpetamise meetoditest. Lisaks õpitakse planeerima ja läbi viima erinevaid õppe- ja kasvatustegevusi, lähtudes iga lapse eripärast.
• Teadustöö alused aitavad mõista uurimistöö põhimõtteid – kuidas uuringut kavandada ja viia läbi ning esitleda uurimistulemusi. Suurt tähelepanu pööratakse ka üliõpilase kui iseseisva ja eetilise uurija arengule.
• Praktika on iga õppekava lahutamatu osa. Alushariduse pedagoogi õppekava üliõpilased läbivad õpingute jooksul mitu praktikat, mis aitavad õpitut kinnistada ning oma oskusi ja teadmisi igakülgselt arendada ja proovile panna.
• Valdkondliku võõrkeele moodul toetab tudengi õppimist – tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ka ladusalt väljendada.
• Valikainete moodulist saab igaüks valida välja kõige huvipakkuvamad erialased ained. Valikainete läbimisel on võimalik omandada õpetaja kutsestandardi (tase 6) valitavad kompetentsid "Digipedagoogika rakendamine" ja "Hariduslike erivajadustega õppija toetamine".
• Vabaainete moodul võimaldab valida huvipakkuvaid ained erinevatest ����Ӱ�� Ülikooli instituutidest ning täiendada oma võõrkeeleoskust.
• Bakalaureuseõpingud lõpevad bakalaureuseeksamiga, milles üliõpilane saab demonstreerida omandatud teadmisi ja oskusi.

Praktika

Praktika toimub kolmel semestril. Pedagoogiline praktika sisaldab nii vaatlusi kui ka praktilist tegevust laste arengu ja tegevuste hindamisel, õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel ning läbiviimisel koolieelsetes lasteasutustes. Oluline on praktikate käigus üliõpilase enda arengu reflekteerimine ja analüüsimine. Õppeaineid ja praktikat võib läbida ka välismaal, selleks pakutakse bakalaureuseõppe üliõpilastele Erasmus+ välispraktika sooritamise võimalust ja teisi mobiilsuse programme. Näiteks oli alushariduse pedagoogi õppekava üliõpilastel 2016. aastal esimest korda võimalik sooritada välispraktika Stockholmi Eesti lasteaias – loe lähemalt Haridusblogist.

Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.

Vastuvõtueksam 100% (riigieksamid ei ole nõutud, vastuvõtulävend on 65 punkti) koosneb järgmistest osadest.

• Sisseastumistest (40%) sisaldab 45 ülesannet, mis hindavad eesti keele ja loetu mõistmise oskust, matemaatilis-loogilisi võimeid, üldist informeeritust, ruumilist mõtlemist ja ingliskeelse teksti mõistmise oskust. Testiga ei hinnata kutsesobivust, vaid akadeemilise õppe jaoks vajalikke oskusi ja võimed. Test sooritatakse ülikooli arvutiklassis  keskkonnas (vajalik  olemasolu), testi täitmiseks on aega 45 minutit, iga õige vastus annab ühe punkti, valed vastused miinuspunkte ei anna. Tutvu näidistestiga .
• Kutsesobivusvestlus (60%), mille käigus hinnatakse kandidaadi motivatsiooni eriala omandamiseks, orienteerumist aktuaalsetes haridus- ja kasvatusküsimustes, eneseväljendusoskust, vabatahtlikku tegevust. Kutsesobivusvestluse maksimaalne tulemus on 40 punkti, tulemus kujuneb vestlust läbi viiva komisjoni liikmete konsensuslikult hindamisel. Vestluse jaoks peab kandidaat tutvuma  ja .

Kõik kandidaadid sooritavad sisseastumistesti. Kutsesobivusvestlusele pääseb pingerea alusel päevaõppes 70 esimest kandidaati, sessioonõppes 120 esimest kandidaati, eeldusel, et nende sisseastumistesti tulemus on vähemalt 30% testi maksimaalsest tulemusest. Kui kandidaat saab edasi päeva- ja sessioonõppes, osaleb ta vestlusel üks kord nimekirjas määratud ajal. Kui kandidaat kandideerib mitmele haridusteaduste instituudi 1. õppeastme erialale, sooritab ta sisseastumistesti üks kord sisseastumisnimekirjades märgitud ajal ja ruumis, tulemust arvestatakse mõlemal erialal. Küsimuste korral palume pöörduda: vastuvott.haridus@tlu.ee.

Vastuvõtueksamite ruumid ja kellaajad:
- sisseastumistest sooritatakse ülikooli arvutiklassis, testi täpse algusaja ja ruumi saab kandidaat valida SAISis avaldust esitades;
- kutsesobivusvestlusele lubatud kandidaatide nimekirjad saadetakse SAISi kaudu hiljemalt 2. juulil kell 14.00. 
Kui kandidaadil on erisoov kutsesobivusvestluse aja osas, palume see edastada hiljemalt 30. juunil kell 12.00 vastuvott.haridus@tlu.ee pärast SAISis avalduse esitamist. Võimalusel arvestatakse sooviga väljakuulutatud eksamiaja piires.

Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend (pastapliiats). Kui kandidaat kandideerib mitmele haridusteaduste instituudi bakalaureuseõppe erialale, sooritab ta sisseastumistesti üks kord SAISi avaldusel märgitud ajal ja ruumis, tulemust arvestatakse mõlemal erialal. Küsimuste korral palume pöörduda vastuvott.haridus@tlu.ee.

Alushariduse õppejõud on oma ala tipud, kes on saanud erinevaid tunnustusi, osalenud rahvusvahelistes projektides, riikliku tasandi haridusdokumentide väljatöötamisel ning teinud koostööd ettevõtjatega.  

“Olen alushariduse valdkonnas tegutsenud alates 1994. aastast, mil alustasin tööd Viimsi lasteaias “Piilupesa”. 15 lasteaias töötatud aasta jooksul sain katsetada nii õpetaja abi, õpetaja, juhataja asetäitja kui ka tegevjuhi ametit, aga ka täiskasvanute koolitaja ja praktikantide juhendaja rolli. Töö kõrvalt läbisin ����Ӱ�� Ülikoolis alushariduse valdkonna diplomi- ja magistriõpingud, 2017. aastal kaitsesin samas ülikoolis oma  teemal “Lasteaiaõpetajate arusaamad õppekavadest ja laste õppimisest ning hinnang õpetaja pedagoogilisele tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis”. Ülikoolis olen õppejõuna töötanud alates 2010. aastast, 2016. aastal liitusin Rahvusvahelise Alushariduse Ühinguga (ACEI) ning 2017. aastal Euroopa Alushariduse Ühinguga (EECERA). Minu põhilised uurimissuunad on seotud nüüdisaegse õpikäsituse, õppekavade ja õpetaja professionaalse arenguga, viimastel aastatel ka MATIK-õppe ja robootikaga. Olen saanud kaasa rääkida alushariduse valdkonna riikliku õppekava arenduses, panustada riiklikul tasandil laste arengu hindamise instrumendi väljatöötamisse, osaleda mitmes rahvusvahelises MATIK- ja hübriidõpet edendavas projektis (, , ,  jt) ning teha koostööd ettevõtjatega (MobiLab, ALPA Kids).

Õpetan nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe üliõpilasi. Peamiselt on minu õpetatavad ained seotud matemaatika- ja matemaatikadidaktika ning robootikaga koolieelses lasteasutuses, erinevate pedagoogiliste lähenemistega (nt Montessori, Käisi ja Steinerpedagoogika, Reggio-pedagoogika) ning uurimistöö kirjutamisega. Samuti juhendan nii bakalaureuse-, magistri- kui ka ��ǰ�ٴǰ�����öö kirjutajaid.”

“Olen alushariduse valdkonnas aktiivne juba üle 18 aasta ning selle aja jooksul olen töötanud nii õpetaja, õppealajuhataja kui ka õppejõu ja koolitajana. Õppisin ����Ӱ�� Ülikoolis alushariduse pedagoogiks (lõpetasin BA õpingud 2006) ning sain magistrikraadi alushariduse pedagoog-nõustaja erialal (2010), hetkel jätkan õpinguid doktoriõppes. Olen töötanud õppejõuna ����Ӱ�� Pedagoogilises Seminaris ning ����Ӱ�� Ülikoolis, alates 2021.aastast olen alushariduse pedagoogi eriala BA õppekava kuraator.

Minu uurimisvaldkonnaks on alushariduse õppekava, õppe - ja kasvatustegevus, erinevad keskkondadega seotud teemad. Õpetan tudengeid nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes, peamised kursused on “Eelkoolipedagoogika ja mäng”, “Loodusõpetus ja loodusõpetuse didaktika”, lisaks uurimisseminarid ning pedagoogiliste praktikate juhendamine. Olen olnud kaasatud erinevate metoodiliste juhendite koostamisse, mida õpetajad ja juhid saavad igapäevaselt lasteaias kasutada.”

"Alustasin oma õpinguid eel- ja esiõpetuse erialal ����Ӱ�� Ülikoolis aastal 2000. Olen lõpetanud kasvatusteaduste magistrantuuri. Minu uurimisteemaks on koolivalmidus ja lapse üleminek lasteaiast kooli. Olen töötanud 13 aastat lasteaias rühmaõpetajana ning 15 aastat ����Ӱ�� Ülikoolis lektorina."

"Minu kursused alushariduse pedagoogi eriala õppekavas on “Emakeeledidaktika ja eesti keel kui teine keel” ja “Üleminek lasteaiast kooli” ja “Lastevanemate kaasamine õppe- ja kasvatustegevustes ja lapse arengu toetamisel koolieelses lasteasutuses”, juhendan miniuuringute ja magistritööde kirjutajaid ja üliõpilasi, kes sooritavad praktikaid."

"Olen lõpetanud ����Ӱ�� Ülikoolis eelkooli- ja esiõpetuse õpetaja eriala ning lapsepsühholoogia lisaeriala, magistriõppes kasvatusteaduse eriala ja kaitsnud doktorikraadi. Minu peamised uurimisteemad on seotud koostöö ja töökorraldusega koolieelses lasteasutuses. Oman töökogemust õpetaja ja koolieelse lasteasutuse direktorina.

Ülikoolis õpetan bakalaureuse- ja magistriõppes, peamised kursused on “Alushariduse innovaatika” ja “Pedagoogiline tegevus lapsehoius”, juhendan bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilaste pedagoogilist praktikat. Juhendan üliõpilasi magistritööde kirjutamisel."

“Lõpetasin 1993a ����Ӱ�� Pedagoogikakooli ning alates sellest ajast olen olnud lasteaiaõpetaja. Omandasin rakendusliku kõrghariduse 2002.a  siis juba Pedagoogilises Seminaris ning magistrikraadi alushariduses ����Ӱ�� Ülikoolis 2014.a. Magistritöö raames valmis mäng 6-7-aastaste laste sotsiaalsete oskuste hindamiseks. Koostöös on valminud ka arengu jälgimise mäng “Mina oskan juba”, mida paljud lasteaiad kasutavad laste arengu kaardistamiseks. 2022a taotlesin meisterõpetaja, tase 8 kutse ning enne seda oli mul aastaid pedagoog-metoodiku ametijärk. Lisaks igapäevasele põhitööle lasteaia sobitusrühmas olen olnud ����Ӱ�� Ülikoolis praktikate juhendaja, viinud läbi koolitusi erinevates lasteaedades nii töötajatele kui ka lastevanematele nii projektõppe, õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise, lapsest lähtuva keskkonna kui ka viimasel ajal järjest enam kaasava hariduse ja sellega seotud väljakutsete teemadel. Viin igakuiselt läbi ATH tugigruppi Viimsis.”

"Olen haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia õppejõud ning ülikooliga seotud aastast 2006, mil asusin siia informaatikat õppima. Magistrikraadi omandasin informaatika instituudis multimeedia ja õpisüsteemide erialal. 2013. aastal jätkasin õpinguid doktorantuuris, kus uurimisteemaks väikelaste (0–3 eluaastat) nutiseadmete kasutus ja vanemlikud juhendamisstrateegiad. Praegu õpetan haridustehnoloogiaga seotud aineid, kus fookus on digivahendite rakendamisel õppeprotsessis. Digivahendite kasutamise kõrval on rõhk just õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste arendamisel. Igapäevaselt olen ka seotud Varbola lasteaed-algkooliga, kus õpetan kooliõpilasi ja viin läbi tegevusi koolieelikutega. Eelkõige nõustan õpetajaid haridustehnoloogilise poole pealt – kuidas õppetöös lastega IKT vahendeid kasutada, hinnata digivahendite kasulikkust, leida tasakaal digivahendite ja traditsioonilise õpetamise vahel? Ühtlasi juhendan õpetajaid, kuidas toetada ja nõustada lapsevanemaid laste digimängus.

Ained, mida annan nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes on: "Haridustehnoloogia õppeprotsessis", "Informaatika didaktika", "Haridustehnoloogia ja digipädevused", "IKT-põhised õppemängud", "Veebipõhised õpikeskkonnad ja võrgustikud" ning "IKT juhtimine lasteasutuses". Juhendan eelkõige meediakasvatuse ja haridustehnoloogiaga seotud teemasid, mille kohta uuri lisa ."

"Sattusin alusharidusse läbi juhuse ning elukutset vahetades 20. sajandi viimase aasta algul. Sellest ajast olen olnud lasteaiaõpetaja ja õppealajuhataja ning alates 2005.aastast õppejõud. Baasteadmised ja –oskused alusharidusest sain ����Ӱ�� Pedagoogilisest Seminarist (TPS), mille lõpetasin 2003. Õpinguid jätkasin ����Ӱ�� Ülikoolis hariduse juhtimise (lõpetasin 2007) ja haridustehnoloogia (lõpetasin 2014) magistriõppekavadel ning hetkel olen lõpusirgel kasvatusteaduste doktoriõppes.

Haridustehnoloogia valdkonda jõudsin aastal 2007, kui pakkusin TPS-is tulevaste lasteaiaõpetajate õppekavasse aine „Arvuti lasteaias“, mis keskendus eelkõige tehnoloogia võimalustele õppeprotsessi kavandamisel ja õpetaja töös. Tänaseks on digitehnoloogia areng olnud hüppeline ning pakub erinevaid võimalusi töös lastega. Nii ongi minu eest vedada erinevad ained nii bakalaureuse- kui magistriõppes, mille sisuks on õpetaja ja õppija digipädevus, digivahendite rakendamine õppeprotsessis, multimeediumite loomine ja rakendamine, organisatsiooni digiküpsuse hindamine ja digivaldkonna arendamine ning õpianalüütika. Juhendan nii bakalaureuse- kui magistritöid, mis on seotud digitehnoloogia võimaluste ja väljakutsetega hariduses ning mis on eelkõige läbi viidud tegevus- või arendusuuringuna."

“Mul on muusikaõpetaja eriala haridusteaduste magistrikraad ����Ӱ�� Ü������ǴDZ������� ja hetkel olen samas ülikoolis doktorantuuris. Minu uurimistöö fookus on õppimisse kaasatus lasteaia muusikategevustes ja põhikooli esimese astme muusikatundides. Lisaks oma doktoriõpingutele töötan ����Ӱ�� Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis ning Haridusteaduste instituudis muusikadidaktika nooremlektorina. Õpetan tudengeid nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes ning juhendan muusikaõpetajate praktikat. Mul on rikkalik töökogemus lasteaia ja kooli muusikaõpetajana ning minu panust on tunnustatud mitmete auhindadega, sealhulgas ����Ӱ�� haridusasutuste kvaliteediauhinnaga "Hea õpetaja 2010", samuti ����Ӱ�� Haridusameti aukirjadega "Hea õpetaja 2013" ja " ����Ӱ�� aasta põhikooli aineõpetaja 2020".”

"Lõpetasin 2018. aastal haridustehnoloogia magistriõppe ja alates 2020. aastast olen HTI kasvatusteaduste doktorant ja nooremteadur. Olen juhtinud mitmeid uuringuid ja projekte ning töötanud välja e-hindamisvahendeid. Alusharidusega olen seotud alates 2017. aastast, kui hakkasin juhtima OECD rahvusvahelist alushariduse ja laste heaolu uuringut IELS Eestis. IELSi ajal oli mul harukordne võimalus teha koostööd ligikaudu kolmandiku Eesti lasteaedadega, mis andis mulle nii toreda kogemuse, et otsustasin just selle valdkonna arendamisse ka edaspidi panustada. 2019. aastal alustasin meeskonnaga viieaastaste laste arengu hindamise e-vahendi LAHE väljatöötamist ning juhtisin selle arendust kuni LAHE valmimiseni 2023. aasta alguses. 2023. aastal juhtisin ka ����Ӱ�� ja Tartu ülikoolide koostööprojekti LapsEST, mille raames koostasime lasteaedadele 100 tehnoloogiaga rikastatud mängu eesti keele õppeks.

Minu uurimisvaldkonnaks on eelkooliealiste laste areng ja selle seosed kodukeskkonnaga. Keskendun laste oskustele viies valdkonnas: kognitiivsed protsessid, kõne ja keel, matemaatika, õpipädevus ja sotsiaalne pädevus ning vanemate hoiakutele ja tegevustele. Õpetan peamiselt uurimistöö kirjutamise ja kvantitatiivsete uurimismeetoditega seotud aineid nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes: “Uurimistöö alused ja meetodid”, “Uurimisseminar”, “Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid”. Juhendan bakalaureuse- ja magistritudengeid.”

“Alushariduse valdkonnas olen töötanud alates 2008. aastast. Kaksteist aastat lasteaiaõpetajana Padise lasteaias, poolteist aastat Padise kloostri külastuskeskuses haridusprogrammide koordinaatorina ning seejärel jätkasin kodust kaugemal Tabasalu Teelahkme lasteaias õppelajuhatajana.

����Ӱ�� Ülikooli alushariduse pedagoogika magistri taseme lõpetasin aastal 2021. Nii bakalaureuse kui ka magistri uurimistöö fookus on olnud seotud projektidel põhineva õppimisviisiga.  Õpingute ajal osalesin Erasmus+ programmis kahel korral, välispraktikal ja välismaa ülikooli juures magistritööd kirjutamas, mõlemad õpiränded toimusid Portugali. Minu magistritöö oli seotud projektõppe raamatu koostamisega, raamat “Projektõpe lasteaias” ilmus trükist 2021. aasta augustis.

Alates 2023. aasta sügisest õpin doktoriõppes ����Ӱ�� Ülikooli Haridusteaduste instituudi kasvatusteaduste erialal, täites samal ajal ka nooremteaduri ametikohustusi ning jätkates osalise koormusega õppealajuhatajana Tabasalu Teelahkme lasteaias. Nooremteadurina olen kaasõppejõuks bakalaureuse ja magistri „Uurimisseminarides“ ning aines „Erinevaid pedagoogilisi lähenemisviise“. Lisaks sellele juhendan kolme magistranti uurimistöö tegemisel.”

Emeriitprofessorid

“Olen lõpetanud ����Ӱ�� Ülikoolis alushariduse pedagoogi eriala ja kaitsnud oma doktorikraadi Soomes. Minu teadustöö on keskendunud laste õppimisele ja mängule, õpetaja professionaalsele arengule ja lastevanemate kasvatusväärtustele. Lisaks olen koos kolleegidega uurinud õpetajate hinnanguid riiklikele õppekavadele, õpetajaks õppivate üliõpilaste professionaalset identiteeti ja õpetajate pedagoogilisi uskumusi. Koos välismaa kolleegidega oleme korraldanud mitmeid rahvusvahelisi võrdlevaid uurimusi, mille eesmärk oli välja selgitada õpetajate käsitused professionaalsest arengust ja lapsekesksest õpetamisest. Teadustöö tulemusi olen tutvustanud rahvusvahelistel konverentsidel, teadusajakirjades  ning erinevates foorumites. Olen olnud aastaid Euroopa Alushariduse Ühenduse (EECERA) liige ja samuti Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) toimetaja.

Õpetan bakalaureuseõppes erialaaineid, mille sisuks on eelkoolipedagoogika ja mäng, viin läbi uurimisseminare ning  juhendan magistri- ja doktoritöid.”

"Olen lõpetanud ����Ӱ�� 44. Keskkooli. Seejärel lõpetasin Tartu Riiklikus Ülikoolis 1973. aastal eripedagoogika ja kõrghariduse baasil 1981. aastal psühholoogia eriala. Magistritöö psühholoogias kaitsesin ����Ӱ�� Ülikoolis 1994. aastal ja ��ǰ�ٴǰ�����öö Rootsis Göteborgi Ülikoolis 2000. aastal. Olen töötanud logopeedina, koolipsühholoogina, haridusministeeriumis metoodikakabineti juhatajana ja 31 aastat ����Ӱ�� Ülikoolis õppejõuna. Professoriks olen valitud kolmel korral ja 2016. aastal atesteeritud. Alates 2019. aastast olen emeriitprofessor. Olen juhendanud seitse ��ǰ�ٴǰ�����ööd, 50 magistritöö ja üle 100 diplomi- ja �����첹�����ܰ���ܲ����öö. Olen juhtinud ETF granti ja sihtfinantseerimisprojekti, koordineerinud IEA ja Seepro-R projekte, milles Eesti osales ning osalenud veel mitmes muus rahvusvahelises projektis. Olin IUT projekti, mis keskendub õpetaja professionaalsuse uurimisele, põhitäitja. 2001.–2011. aastani olin alushariduse BA ja MA õppekava juht, Tartu ja ����Ӱ�� Ülikooli doktorikooli juht ning aastatel 2006–2019 kasvatusteaduste doktorinõukogu esimees. Olen kirjutanud kokku ligi 200 publikatsiooni, neist 57 on ilmunud rahvusvahelistes kogumikes ja ajakirjades. Olen toimetanud või koostanud 19 kogumikku, neist kümme on ilmunud rahvusvahelistes kirjastustes. Emeriitprofessorina olen viie viimase aasta jooksul osalenud Läti Vabariigi õppekavade akrediteerimisel aastatel 2019–2023, alates 2021. aastast rahvusvahelise projekti Seepro-3 täitmisel. Samuti kirjutasin monograafia pikaajalisest laste ja noorte arengu uuringust.

Olen abielus, meil on poeg ja tütar ning viis lapselast. Vabal ajal reisin, käin sageli teatris ja kontsertidel, loen ilukirjandust ja teaduslikku kirjandust. Minu erihuviks on mõisakultuur. Olen Eesti Kultuuri Koja liige."

Meie vilistlased on edukad – nad on armastatud õpetajad ja hariduselu uuendajad, keda on märgatud ja autasustatud nii lasteaia, kohaliku omavalitsuse kui ka riiklikul tasandil. 

Eriala vilistlane ning Tallina Kullatera lasteaia õpetaja Signe Liblikmanni �����첹�����ܰ���ܲ����öö pälvis äramärkimist Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursil 2021.aastal loodusteaduste valdkonnas rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes.

Eriala lõpetanule omistatakse haridusteaduste bakalaureuse kraad alushariduse pedagoogi erialal ja õpetaja kutse (tase 6). Alushariduse pedagoogid saavad töötada õpetajatena nii riiklikes kui ka erasektorisse kuuluvates koolieelsetes lasteasutustes. 

Alushariduse pedagoogi eriala bakalaureusekraadiga lõpetanutel on võimalik jätkata õpinguid magistriõppes. Kandideerida saab pedagoogilist haridust nõudvatele osaliselt avatud õppekavadele ning kõikidele avatud magistriõppekavadele. Hea ettevalmistus ja tugev pedagoogiline haridus loovad võimalusi ka põnevates projektides osalemiseks – näiteks on õpitut võimalik rakendada õppemängude loomises ja pedagoogilise materjali koostamises.

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ja kasvatusteaduse, kaasava hariduse, elukestva ja mitteformaalõppe ning haridusjuhtimise ja -innovatsiooni, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

• ����Ӱ�� Ülikooli haridusteaduste instituudil on rohkem kui saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
• Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
• Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
• Haridusteaduste instituudis on 19 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.

• Meil on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

• Ülikoolis asub uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja.

• Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.

• Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, paindlikkust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
• Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
• Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
• Sind ootavad ees ligi 1500 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
• Loengutevälist tudengielu aitab organiseerida haridusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu -  ning ülikooli . 
• Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.