����Ӱ��

Õ���𱹴ǰ���i kirjeldus

• Kestus: 2 aastat
• Õ���𱹴ǰ���: ��ä�𱹲�õ���
• Kahe aasta jooksul osaleb üliõpilane aktiivselt ingliskeelses õppetöös ja praktikas ning kirjutab magistritöö.
• Kahel esimesel semestril toimuvad mitmed kursused, mis aitavad tudengil endale leida sobiva magistritöö teema.
• Teisel ja kolmandal semestril lisandub õppepraktika, mis on korraldatud koostöös ����Ӱ�� juhtivate rahvusvaheliste kirjandus-, filmi- ja kunstifestivalidega.
• Kolmanda semestri alguses valib üliõpilane magistritöö teema ja juhendaja.
• Viimane semester on täielikult pühendatud magistritöö kirjutamisele, mida toetab magistriseminar. Töö kaitstakse avalikult viimase semestri lõpus. 

Kultuurianalüüsi põhimõisted

• Seminar kirjandusest, visuaalkultuurist ja filmidest I, II, III

Interdistsiplinaarsed kursused lähenevad erinevatele kirjandustekstidele, filmidele ja visuaalkultuuri objektidele temaatilise fookuse vaatenurgast. Olenevalt aastast on teemadeks: Düstoopia filosoofias, kirjanduses ja filmis; Ökokriitilised käsitlused kirjandusele ja filmile; Mälu ja traumad kirjanduses ja visuaalkultuuris; Postkoloniaalsed uuringud.

• Kriitilise teooria ja visuaalkultuuri võtmemõisted

Kursuse eesmärk on tutvustada visuaalkultuuri mõisteid ja meetodeid, mis toetuvad sotsiaalsele ja kriitilisele analüüsile. Kursus on üles ehitatud viisil, mis peaks kätte näitama tööriistad nn “uue kunstiajaloo” ja sellele järgnenud autorite kriitiliste tekstide lugemiseks ja mõistmiseks.

• Narratoloogia ja filmianalüüs

Kursuse eesmärk on tutvustada narratoloogia ja filmi analüüsi põhimõisteid ja -meetodeid ning harjutada nende rakendamist konkreetsete kirjandustekstide ja filmide analüüsimisel.

• Filmiadaptsioon

Seminar tutvustab erinevate kirjanduslike tekstide filmitöötluste analüüsi kaudu keskseid kriitilisi ja kultuurilisi debatte filmianalüüsist. Filmi adaptsiooni uuritakse ajaloolise ja kultuurilise konteksti, autorluse, žanri jne seisukohalt. Filmide valik varieerub semestrite kaupa.

Erialaaineid toetab ü���岹���Ա�&�Բ�����;humanitaarteaduste metodoloogia ja , mis arendab meeskonnatööoskust ja erialade vaheliste probleemide lahendamist.

• Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad tudengitele võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.
• Üliõpilastel on võimalus osa võtta ����Ӱ��s toimuvatest kirjanduse- ja kultuuriüritustest, nagu ����Ӱ�� Kirjanike Maja , mille raames toimub koostöös Eesti Kirjanike Liiduga üritustesari "TÜHI saal“, kirjandusfestivalist HEADREAD, kontsertidest, kunstinäitustest, külastada Eesti muuseume jm. Samuti toimuvad õppeaasta jooksul mitmed seminarid ja konverentsid.
• ����Ӱ�� Ülikoolis on tudengitele avatud rikkalik mitmekorruseline raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad sõpradega uute teadmiste üle arutamiseks.
• ����Ӱ�� Ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Eneken Laanes on ����Ӱ�� Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor ja projekti „Mälu ja keskkond“ juht: Tema teadustöö käsitleb rahvusülest kirjandust, filmi ja mälu postsovetlikus Ida-Euroopas. Laanes õppis Tartu Ülikoolis võrdlevat kirjandusteadust. Ta on töötanud Juris Padegsi teadurina Yale'i ülikoolis (2013–2014) ja Kone stipendiaadina Helsingi Kolleegiumis (2019).

Laanese uurimisvaldkonnad on kultuurimälu, traumauuringud, kriitiline teooria ja kultuurianalüüs, kaasaegne kirjandus, subjektsuse teooriad, autobiograafia, maailmakirjandus, rahvusülene kirjandus ja mitmekeelsus, visuaalne ajalugu.

Tutvu tema teadustegevusega :

Mari Laaniste on kunstiteadlane, kes uurib erinevaid visuaalkultuuri ja audiovisuaalkultuuri vorme, eeskätt filmi, animatsiooni, koomikseid, sõna ja pildi vahekordi nüüdiskultuuris. Ta on kaitsnud magistrikraadi EKAs kunstiteaduse erialal ning publitseerinud rea teadusartikleid Eesti animatsioonist ja mängufilmist. Praegu kirjutab doktoritööd Priit Pärna nõukogudeaegsest loomingust.

Lisaks teadustööle õpetab Mari Laaniste EKAs ja ����Ӱ�� Ülikooli humanitaarteaduste instituudis visuaalkultuuri ja filmiga seotud kursuseid. Samuti kirjutab ta kultuurikriitikat, on korraldanud konverentse ning toimetanud artiklite kogumikke.

Daniele Monticelli on itaalia uuringute ja semiootika professor. Ta on õppinud, õpetanud ja teadurina töötanud Itaalias, Saksamaal, USAs ja Eestis nii ����Ӱ�� kui ka Tartu Ülikoolis. Ta õpetab eesti, itaalia ja inglise keeles kursusi tänapäeva itaalia ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast, keelefilosoofiast, võrdlevast kirjandusteadusest, tõlkimisest ning kureerib mitu uurimisseminari nii BA-, MA- kui ka doktoriõppe tasemel. Ta on osalenud ja osaleb mitme nõukogu ja komisjoni töös nii Eesti ülikoolides kui ka ühiskonnas ning on oluliselt panustanud romanistika ja tõlke programmide arengusse ����Ӱ�� Ülikoolis. Ta on aktiivne ka ilukirjanduse tõlkijana eesti-itaalia suunal ning panustab kultuurilisse ja poliitilisse arutelusse Eesti meedias ja ühiskonnas. 

Daniele Monticelli teadustegevust iseloomustab lai interdistsiplinaarne haare. Ta uurib tõlkimise ja tõlgete kultuurilist ja ideoloogilist aspekti, eriti seoses rahvusliku identiteedi kujunemise, sotsiaalsete muutuste ning totalitaarsete režiimide ja tsensuuriga. Tema teoreetilised huvid seostuvad kõigepealt kultuurisemiootika, poststrukturalismi ning kriitilise teooriaga, eriti Giorgio Agambeni, Jacques Rancière’i ja Alain Badiou' poliitiliste kontseptsioonidega. Ta on analüüsinud poliitilisi kujutelmaid ehk utoopiaid ja düstoopiaid ning tunnete, kirede ja aistingute konstrueerimist ilukirjanduses. Ta esindab Eestit Euroopa teadusvõrgustiku HERA (Humanities in the European Research Area) juhatuses. Ta on juhtinud ja koordineerinud mitut uurimisrühma ja teadusprojekti tõlke ja lingvistika valdkonnas.

• 2018. aastal pälvis Daniele Monticelli Eesti Vabariigi presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Loe .
• Loe Daniele Monticelli artiklit , Keel ja Kirjandus
• Kuula  Lennart Meri raamatu "Hõbevalge" tõlkimisest itaalia keelde.
• Vaata tema ühe minuti loengut "".
• Daniele Monticelli oli saatekülaline saates .

Julia Kuznetski (Tofantšuk) on anglistika professor. Oma doktoritöös uuris ta identiteedi konstrueerimist tänapäeva inglise naiskirjanike loomingus. Tema arvukad rahvusvahelised publikatsioonid käsitlevad tänapäeva ingliskeelset kirjandust ja kultuuri, soouurimust, ökokriitikat, ökofeminismi, diasporaa- ja migratsiooni kirjandust ning kirjandusteooriat.

Oma teadus- ja õppetöös keskendub Julia Kuznetski päevakajalistele teemadele, sh kliimamuutus, inimese ja keskkonna põimumine, õiglus ja võrdõiguslikkus ning nende peegeldus kirjanduses ja kultuuris (sh kunst ja film). Ta on õpetanud ka kõiki briti kirjanduse ajaloo perioode renessansist tänapäevani, kirjandusteaduse metodoloogiat, maailmakirjandust ning praktilist inglise keelt.

Ta on juhendanud bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid ning on panustanud mitme BA-, MA- ja PhD õppekavade arengusse. Julia Kuznetski on mitme erialase seltsi liige ja valiti 2019. aasta üheks parimaks õppejõuks. 

• Julia Kuznetski tutvustab õppekava humanitaarblogis&�Բ�����;��ä��𳾲�����.

Julia Kuznetski meedias:

• ""
• ""

•  

Andres Kurg on Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi vanemteadur. Ta uurib oma teadustöös 1960. ja 70. aastate lõpu Nõukogude Liidu arhitektuuri ja disaini, keskendudes tehnoloogia ja igapäevaelu muutustele, samuti nende kokkupuutepunkte alternatiivsete kunstivooludega. Ta on õppinud kunstiajalugu Eesti Kunstiakadeemias ja arhitektuuri ajalugu Londoni ülikoolis.

Ta on avaldanud artikleid väljaannetes AA Files, ArtMargins, Journal of Architecture, Home Cultures ning on panustanud mitmete kogumike ja näitusekataloogide ilmumisse. 2008. aastal ilmus tema kaastoimetamisel raamat "Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid. ����Ӱ�� kooli arhitektid 1972-1985". Hiljuti kureeris ta näitust "Me metamorfne tulevik. Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitektuur Nõukogude Liidus 1960-1980" Vilniuse Rahvusgaleriis ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis. 2015. aastal töötas ta ��ü�����������ٱ𲹻�ܰ�ina Getty Instituudis, 2017. aasta kevadel töötas ta Euroopa uuringute külalisvanemteadurina Yale’i ülikooli MacMillani keskuses.

Emilia Diana Popa on filmiteadlane ja ����Ӱ�� Ülikooli teadur. Diana alustas tööd ����Ӱ�� Ülikoolis 2020. aastal järeldoktorina Euroopa Teadusnõukogu (ERC) stardigrandi projektis "Translating Memories: The Eastern European Past in the Global Arena“. Varem oli ta ERC järeldoktor Edinburghi ülikoolis projektis "Illuminating the ‘Grey Zone’: Addressing Complex Complicity in Human Rights Violations” project (2018-2020). Ta on saanud doktorikraadi filmiteaduse erialal Šotimaa St Andrews'i ülikoolist (2018) oma doktoritööga aegluse esteetika eripärast tänapäeva (2000. aasta järgses) Rumeenia filmis.

Sellest ajast peale on Diana välja töötanud interdistsiplinaarse uurimiskava, mis asub audiovisuaalsete arhiivide, filmi- ja kultuurimälu uuringute ristumiskohas. Oma uurimistöös keskendub ta sellele, kuidas audiovisuaalne meedia tõlgendab ja esitleb Ida-Euroopa ajalugu ja kollektiivset mälu kohalikus, piirkondlikus ja rahvusvahelises raamistikus. Tema teadusartiklid on ilmunud väljaannetes Slavic & Eastern European Journal, Law, Culture and the Humanities, Journal of European Studies ning Short Film Studies.

Regina-Nino Mion on filosoof ja kunstiteadlane, kelle peamised uurimissuunad on fenomenoloogia (Husserl), kunstifilosoofia ja esteetika, ning pildiline representatsioon. Ta on kaitsnud bakalaureusekraadi (2002) Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri erialal, magistrikraadi (2008) ����Ӱ�� Ülikoolis filosoofia erialal ning doktorikraadi (2014) Fribourg’i Ülikoolis Šveitsis samuti filosoofia erialal. Ta on saanud oma uurimistöö läbiviimiseks mitmeid teadusgrante: Sciex-NMSch stipendium (Fribourg’i Ülikool), TÜBITAK teadusgrant (Istanbuli Tehnikaülikool) ja Mobilitas Pluss järeldoktoritoetus (Eesti Kunstiakadeemia). Ta on andnud loenguid Islandi Ülikoolis, Helsingi Ülikoolis, Istanbuli Tehnikaülikoolis ja Ca’ Foscari Ülikoolis Veneetsias. Ta on avaldanud mitmeid teadusartikleid ning teinud koostööd kogumikele „The Pleasure of Pictures: Pictorial Experience and Aesthetic Appreciation“ (2018, ilmunud sarjas Routledge Research in Aesthetics) ja „The Iconology of Abstraction: Non-figurative Images and the Modern World“ (2020, ilmunud sarjas Routledge Advances in Art and Visual Studies).

• Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon.
• Kandidaadil peab olema inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel
  vastavalt .
• Vastuvõtulävend on 70 palli.

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ������� koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

• Kirjalikult esitatakse kandidaadi koostatud vähemalt 10-leheküljeline ingliskeelne uurimistöö (nt väljavõte bakalaureusetööst või akadeemiline essee) ja võimalikud uurimisteemad koos sisseastumisdokumentidega -i keskkonnas.
  Kui kandidaadi BA ei lõppenud bakalaureusetööga, aktsepteeritakse kirjatöö näidisena ka akadeemilisi ingliskeelseid esseesid ja ilmunud teadusartikleid. Kui kirjatöö näidis ei ole inglise keeles, tuleb originaaltekstile lisada tõlge inglise keelde. Tõlke inglise keelde võib teha ise, see ei pea olema notariseeritud.
• Suuline osa on vestlus. Vestluse kellaaeg teatatakse kandidaadile e-posti teel. Vastuvõtuperioodil kohapeal toimuva intervjuu aega muuta ei saa. NB! Vestlusele kutsutakse kandidaadid, kes on saanud uurimistöö plaani ja eelneva uurimistöö näidise eest minimaalsed vajalikud punktid.

Mida me hindame
Uurimistöö plaan (30%; 30 punkti, minimaalne nõutav 21 punkti): Oskust põhjendada õppekava valikut, uurimishuvide haakumist õppekavaga, oskust näha tulevikuperspektiive.
Eelneva uurimistöö näidis ja eelnevad õppetulemused (30%; 30 punkti, minimaalne nõutav 21 punkti): Eelneva hariduse sobivust ja tulemuslikkust, kirjatöö näidise struktuuri, argumentatsiooni ja sekundaarallikate kasutust, akadeemilist inglise keele oskust (juhul kui töö on inglise keeles, muul juhul akadeemilist kirjalikku eneseväljendust).
Intervjuu (40%; 40 punkti, minimaalne nõutav 28 punkti): Kandidaadi motivatsiooni, uurimishuvide haakumist õppekavaga, üldist eruditsiooni, oskust näha tulevikuperspektiive.

Kuidas me hindame
Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamikriteeriumide alusel. Komisjoni liikmed tutvuvad uurimistöö plaani, eelneva uurimistöö näidise ja eelnevate õppetulemustega, ning otsustavad konsensuslikult kandidaadi kutsumise või mittekutsumise vestlusele. Vestlusel osalevad komisjoni liikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Kõik komisjoni liikmed võivad küsida küsimusi. Intervjuu järel toimub komisjoni konsensuslik arutelu, punktid nii kirjaliku kui suulise osa eest sisestatakse tabelisse, mis kalkuleerib kandidaatide eksamiosade tulemused ja summaarse lõpptulemuse.

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������ite ajakava

Millistel erialadel võib tööd leida?

Õppekava lõpetanud on valmis töötama väga paljudel erialadel, mis nõuavad head kriitilist mõtlemist, visuaalse analüüsi, kirjutamis- ja esinemisoskust. Lõpetajad saavad oma oskusi ja teadmisi rakendada uurija, õpetaja, kultuuriajakirjaniku ja –korraldaja, muuseumispetsialisti, kirjastaja või kultuuridiplomaadina. Pakume üliõpilastele huvitavaid praktikavõimalusi, et nad saaksid avastada oma huvisid ja tööeelistusi juba õpingute ajal. 

���岹����õ��辱��������õ���������ܲ����

Üliõpilasi valmistatakse ette õpingute jätkamiseks doktorantuuris. Magistrikava läbimine loob head eeldused jätkata näiteks ����Ӱ�� Ülikooli kultuuride uuringute doktorikaval.