ÌìÃÀÓ°ÊÓ

• Avatud teadus ja teadusandmete poliitika (3 EAP) SÃœGIS 2023. Kursus käsitleb avatud teaduse väljakutseid, praktikaid ja mõju uurimistööle, ühiskonnale ja uurijale. Analüüsitakse teadusandmetega seotud poliitikaid Eestis, Euroopas ja mujal maailmas.
• Teadusandmete säilitamine ja taaskasutamine (4 EAP) SÃœGIS 2023. Kursus arendab teadmisi ja oskusi teadusandmete haldamisest, kasutamisest ja taaskasutamisest. Õpitakse tundma erinevaid andmesäilituse strateegiaid, tööriistu, meetodeid ja platvorme teadusandmete haldamiseks ning teadusandmete haldamise parimaid tavasid. 
• Teadusandmete metaandmete loomine ja haldamine (3 EAP) SÃœGIS 2023. Kursus käsitleb metaandmete olemust ja tähtsust teaduslikus uurimistöös, metaandmete standardeid ja nende rakendamist eri tüüpi teadusandmete haldamisel. Keskendutakse metaandmete loomise ja haldamise olulisematele tööriistadele, platvormidele ja tarkvara võimalustele.
• Teadusandmete kvaliteet, privaatsuse, turvalisuse, eetika ja õiguslikud aspektid (3 EAP) KEVAD 2024. Kursus keskendub teadusandmete kvaliteedile, privaatsusele, turvalisusele, eetilistele ja õiguslikele aspektidele ning eri tööriistadele ja platvormidele vastavalt õiguslikele ja eetilistele raamistikele. 
• Teadusandmete esitamine, analüüsi vahendid ja tehnikad (4 EAP) KEVAD 2024. Kursus käsitleb teadusandmete analüüsi põhimõtteid ja meetodeid, sh statistilise analüüsi, masinõppe ja tehisintellekti rakendamist, et tuvastada seoseid, mustreid ja erinevusi andmetes. Keskendutakse andmete analüüsi ja visualiseerimise meetoditele ja vahenditele, et esitada uurimisandmeid eri vormingutes ja visuaalsetes stiilides. 
• Teadusandmete haldamine eri kontekstis: humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteadustes (3 EAP) KEVAD 2024. Kursus käsitleb erinevaid andmetüüpe ja andmehalduspraktikaid, mis on spetsiifilised humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteadustes ning nende eripärasid. Õppijad õpivad rakendama parimaid tavasid ja tööriistu eri kontekstides, mis aitavad neil tagada vastavuse asjakohastele standarditele ja parimatele tavadele ning võimaldavad maksimeerida teadusandmete taaskasutamist.

Õ±è±è±ðÂáõ³Ü»å ja koolitajad, kellega puutud õppekavale õppima asudes kokku on järgnevad:

Aile Möldre, Digitehnoloogiate instituudi dotsent, PhD

Aile Möldre on kaitsnud filoloogiakandidaadi kraadi 1992. a Leningradi Kultuuriinstituudis (praegune St Peterburi Riiklik Kultuuri- ja Kunstiülikool) ja 2005. a filosoofiadoktori kraadi TLÜ-s. Aile töötab TLÜ-s alates 1991. a, tema õppe, teadus- ja arendustegevuse fookuses on aastaid olnud raamatu ajalugu, 20. sajandi raamatulugu ning nüüdisaegne kirjastustegevus ja raamatulevi. Ta on avaldanud ühe 60 teadusartikli, juhendanud üle 20 magistritöö, panustanud rahvusvahelistesse teadus- ja arendusprojektidesse. Aile on viimastel aastatel keskendunud metaandmete loomise ja haldamisega ning teavikute indekseerimise ja sisuanalüüsiga seotud õppeainete väljatöötamisele ja õpetamisele infoteaduse bakalaureuse- ja magistriõppekaval.

Aira Lepik, Digitehnoloogiate instituudi lektor, PhD

Aira Lepik on kaitsnud pedagoogikakandidaadi kraadi 1983. a Leningradi Kultuuriinstituudis (praegune St Peterburi Riiklik Kultuuri- ja kunstiülikool) ja töötanud alates samast aastast TLÃœ-s erinevatel akadeemilistel ja administratiivsetel ametikohtadel. Aira õppe, teadus- ja arendustegevus keskendub infotegevuse ja –vahendamise tulemuslikkuse analüüsimisele ja hindamisele ning infoteenuste turundusele. Ta on avaldanud ühe 90 teadusartikli, juhendanud üle 40 magistritöö, panustanud rahvusvahelistesse teadus- ja arendusprojektidesse ning Erasmus Mundus rahvusvahelise magistriõppekava väljatöötamisse ja arendamisse. Aira on kaasatud rahvusvaheliste infoteaduse valdkonna erialakonverentside korraldusmeeskondades ning programmitoimkondades ja olnud kutsustud esineja rahvusvahelistel erialakonverentsidel. 

Elviine Uverskaja, Digitehnoloogiate instituudi teenekas lektor, MSc

Elviine Uverskaja on kaitsnud 2003 a teadusmagistri kraadi TLÜ-s. Tema õppe, teadus- ja arendustegevus keskendub organisatsiooni, sh riigiasutuste, inforessursside ja infoteenuste efektiivsuse küsimustele. Ta on töötanud õppejõuna üle viiekümne aasta, tema loengukursuste hulka kuuluvad infopoliitika ja -strateegia, infoteenindus digitaalses keskkonnas, infojuhtimise strateegia, infootsing: allikad ja meetodid, infoarhitektuur, veebisisu analüüs ja vahendamine ning infoanalüüs ja refereerimine. Ta on avaldanud mitmeid teadusartikleid, juhendanud üle 20 magistritöö, panustanud rahvusvahelistesse teadus- ja arendusprojektidesse ning erialaterminoloogia arendamisesse.

Kädi Riismaa, Digitehnoloogiate instituudi lektor, PhD

Kädi Riismaa on kaitsnud 1987 a ajalookandidaadi kraadi ETA Ajaloo Instituudis. Tema õppe, teadus- ja arendustegevus keskendub organisatsiooni, sh riigiasutuste dokumendihalduse efektiivsuse küsimustele. Ta on töötanud erinevates riigiasutustes dokumendihalduse valdkonnas (nt Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, 1993-2000; Siseministeerium, 2000-2001; Riigikantselei dokumendihalduse osakonna juhendaja, 2003-2012 jt). Ta on töötanud õppejõuna üle kahekümne aasta, tema loenguteemade hulka kuuluvad dokumendihalduse teooriad ja põhimõtted, õiguslik regulatsioon, süsteemid, teenused ning rakendused eri valdkondades. Ta on avaldanud mitmeid teadusartikleid, juhendanud üle 25 magistritöö ning panustanud rahvusvahelistesse teadus- ja arendusprojektidesse.

Marianne Paimre, Digitehnoloogiate dokumendihalduse lektor, PhD

Marianne Paimre on kaitsnud doktorikraadi 2013. a. ajakirjanduses Jyväskylä Ãœlikoolis Soomes ja töötanud alates 2018. aastast TLÃœ Digitehnoloogiate instituudis dokumendihalduse lektorina. Ta on töötanud lektorina Tartu Ãœlikooli Õigusteaduskonnas (2010-2019) ning alates 2021. aastast ÌìÃÀÓ°ÊÓ Tervishoiu Kõrgkooli Elukestva õppe keskuses teadus- ja arendustegevuse koordinaatorina. Marianne õppe, teadus- ja arendustegevus keskendub terviseinformatsioonile ning terviseinfokäitumisele veebikeskkonnas. Viimase temaatikaga on seotud ka Marianne teine valmiv doktoritöö. Ta on avaldanud ligi 40 teadusartiklit ning hulgaliselt populaarteaduslikke artikleid, juhendanud 24 magistritööd ning panustanud rahvusvahelistesse teadus- ja arendusprojektidesse. Ta on oma teadustöö tulemusi tutvustanud paljudel rahvusvahelistel erialakonverentsidel.

Merle Laurits, Digitehnoloogiate instituudi lektor, MSc

Merle Laurits on kaitsnud 2004. a teadusmagistri kraadi TLÃœ-s, töötanud alates 2001.a lektorina mitmetes ülikoolides ja kõrgkoolides ( ÌìÃÀÓ°ÊÓ Tehnikaülikool, ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool, Eesti ·¡³Ù³Ù±ð±¹Ãµ³Ù±ô³Ü²õkõrgkool Mainor), infoteaduse lektorina TLÃœ-s töötab Merle alates 2007. aastast. Merle õppe-, teadus- ja arendustegevus on keskendunud info- ja teadmusühiskonna käsitluste, tehnoloogiate ja nende rakendamise analüüsidele ning e-teenuste kasutusega seotud temaatikale. Merle on viimastel aastatel keskendunud veebimeetriaga seotud õppeainete väljatöötamisele ja õpetamisele infoteaduse bakalaureuseõppekaval.

Sigrid Mandre, Digitehnoloogiate instituudi ²¹²Ô²¹±ôüü³Ù¾±°ì, MSc 

Sigrid Mandre töötas aastatel 2000 kuni 2022 ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Akadeemilises Raamatukogus, alates 2022. septembrist töötab ta TLÃœ Digitehnoloogiate instituudis ²¹²Ô²¹±ôüü³Ù¾±°ìuna. Alates 2008. aastast oli tema põhiliseks tegevusvaldkonnaks teadusinfo, selle otsing ja kasutamine. Alates 2015. aastast lisandus teadusandmete haldamine. Sigrid on teinud aastatel 2008–2022 teadusinfo otsingu ja haldamise koolitusi nii üliõpilastele kui õppejõududele. Aastatel 2018–2022 on ta viinud läbi teadusandmete haldamise ja avatud teaduse koolitusi õppejõududele. Paralleelselt infospetsialisti tööga on Sigrid õpetanud ka infoteaduste õppesuunal infoteaduse ja avatud ühiskonna tehnoloogiate magistriõppe kavade kursusi, mis on seotud  ava-, suur- ja linkandmetega. Sigrid on juhendanud infoteaduste bakalaureuse- ja magistritöid.

Silvi Metsar, Digitehnoloogiate instituudi teenekas lektor, MSc

Silvi Metsar on kaitsnud 2000. a teadusmagistri kraadi TLÃœ-s, tal on pikaajaline töökogemus infosektoris (Eesti Rahvusraamatukogu, ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Akadeemiline Raamatukogu), infojuhtimise lektorina TLÃœ-s töötab Silvi alates 2007. aastast. Ta on avaldanud üle 30 artikli, juhendanud üle 20 magistritöö ning panustanud rahvusvahelistesse arendusprojektidesse. Silvi peamine fookus õppetegevuses on infoeetika ja teaberessursside õiguslikud aspektid ning intellektuaalse omandi kaitse, samuti infotegevuse juhtimine, mida ta õpetab infoteaduse bakalaureuse- ja magistriõppekaval.

Sirje Virkus, Digitehnoloogiate instituudi infoteaduse professor, PhD

Sirje Virkus on kaitsnud filosoofiadoktori kraadi 2011. a Manchesteri Metropoli Ãœlikoolis Ãœhendkuningriigis ja töötanud alates 1985. aastast TLÃœ-s erinevatel akadeemilistel ja administratiivsetel ametikohtadel. Sirje õppe, teadus- ja arendustegevus keskendub infokäitumisele ja infokultuurile, andme- ja infopädevusele, info- ja teadusjuhtimisele, andmepõhisele otsustamisele ning tehnoloogia rakendamisele koolituses. Ta on avaldanud ligi 200 teadusartiklit, juhendanud 10 doktori- ja 60 magistritööd, panustanud arvukatesse rahvusvahelistesse teadus- ja arendusprojektidesse ning Erasmus Mundus rahvusvahelise magistriõppekava väljatöötamisse ja arendamisse. Sirje on kaasatud paljude rahvusvaheliste teadusajakirjade toimetuskolleegiumitesse, rahvusvahelistesse õppekavade hindamise ekspertkomisjonidesse ning konverentside korraldusmeeskondadesse ja programmitoimkondadesse ning olnud kutsustud esineja rahvusvahelistel konverentsidel. 

Tiiu Tarkpea, Tartu Ãœlikooli Raamatukogu teadusandmete peaspetsialist, MSc

Tiiu Tarkpea on töötanud Tartu Ãœlikooli (TÃœ) raamatukogus alates 1983. aastast raamatukoguhoidjana,  referendina, liigitajana, märksõnastajana, osakonna juhatajana ning alates 2014. aastast teadusandmete peaspetsialistina. Ta on olnud ELNET Konsortsiumi liigitamise ja märksõnastamise töörühma juht, IFLA Liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni alalise komitee liige ja  IFLA Teadus- ja ülikooliraamatukogude sektsiooni alalise komitee liige. Alates 2007 on ta panustanud Eesti Märksõnastiku loomisesse ja toimetamisesse. TÃœ raamatukogu teadusandmete peaspetsialistina nõustab ta teadusandmete haldamise, säilitamise ja publitseerimise teemadel ning õpetab TÃœ teadlastele ja doktorantidele kursusi andmehaldusest. Tiiu juhtimisel on TÃœ raamatukogu avatud teaduse ja avatud juurdepääsu propageerimisega tegelenud üle 10 aasta ja muutunud sellealase tegevuse juhtivaks keskuseks Eestis. Raamatukogu osaleb paljudes avatud teadusega seotud projektides, viib läbi koolitusi ning on loonud osakondade ülese maatriksjuhtimisel toimiva avatud teaduse töörühma. 

30.08 kell 16:00 - 17:00 Teadusandmete haldamise mikrokraadi infotund 

19.09 kell 16:00 – 18:30 Avatud teadus ja teadusandmete poliitika 
03.10 kell 16:00 – 18:30 Avatud teadus ja teadusandmete poliitika  
17.10 kell 16:00 – 18:30 Avatud teadus ja teadusandmete poliitika 

31.10 kell 16:00 – 19:15 Teadusandmete säilitamine ja taaskasutamine 
14.11 kell 16:00 – 19:15 Teadusandmete säilitamine ja taaskasutamine 
28.11 kell 16:00 – 19:15 Teadusandmete säilitamine ja taaskasutamine 
12.12 kell 16:00 – 19:15 Teadusandmete säilitamine ja taaskasutamine 

01.11 kell 16:00 – 19:15 Teadusandmete metaandmete loomine ja haldamine 
08.11 kell 16:00 – 19:15 Teadusandmete metaandmete loomine ja haldamine 
15.12 kell 16:00 – 19:15 Teadusandmete metaandmete loomine ja haldamine 

dti täienduskoolituse juht

Kersti Maidra

Olen puhkusel 17.07.-13.08. Vastan küsimustele alates 14.08.2023.

Programmi sisuga seotud küsimustes võib pöörduda mikrokraadiprogrammi juhi Sirje Virkuse poole: sirje.virkus@tlu.ee