����Ӱ��

Taastav õigus on selline konfliktide ja õigusrikkumiste käsitlemise viis, mis võimaldab tekkinud kahju heastada, kaasates ja  tervendades mõjutatud osalisi ning luues turvalise keskkonna. 

Kui aga taastav õigus on oma lähenemiselt nö reageeriv, siis taastav praktika on mh ka ennetav. Taastav praktika on suunatud (töö)kultuuri loomisele, kus inimesed on kaasatud neid puudutavate otsuste langetamisel, nende mõtteid, tundeid ja vajadusi soovitakse teada ja võimalusel ka arvestatakse. Taastava praktika puhul räägime sellest, et me ei reageeri vaid siis, kui erimeelsused või konfliktid tekivad, vaid tegeleme teadlikult kaasava ja toetava kultuuri loomisega, kus igaühe hääl ja mõtted on olulised.

Ülikooli keskkonnas taastavad praktikad toetavad avatud suhtlemist, edendades usaldust ja austust ülikooli liikmete vahel, mis omakorda loob keskkonda, kus inimesed tunnevad end väärtustatuna ja ära kuulatuna. Kui erimeelsused/konfliktid tekivad, siis lahendatakse neid osapooli kaasates, võttes arvesse poolte mõtteid, tundeid ja vajadusi.

Taastava õiguse teemade tulek ����Ӱ�� Ülikooli

2021 aasta kevadel tegi Arno Baltin algust Lepitamise psühholoogia kursusega psühholoogia magistritudengitele. Kuulajad said selle käigus ettekujutuse vaidluste kohtuvälise lahendamise peamistest võimalustest sh taastavast õigusest. Kursuse jaoks õnnestus saada kokkuleppele Iiri filmitootjaga filmi vaatamiseks. Selles filmis kirjeldatakse raske vägivallateo tagajärgede lahendamist kurjategija ja ohvri kohtumisel taastava õiguse võtmes. 

Filmi põhjal kirjutasid tudengid esseed, kust pärinevad järgnevad väljavõtted: “Õppisin sellest filmist, et mediaator ei pea aktiivselt pidevalt juhtima vestlust. Ta võib kuulata, istuda, olla kohal ja lasta osapooltel end väljendada nii nagu nad olid kokku leppinud.”, “Taastav õigus on minu jaoks midagi, mis aitab mõlemal osapoolel välja murda tardumusest ning enda aeg uuesti käima lükata.”, “Esiteks olin väga üllatunud, et see film oli tehtud nii tundlikule teemale ning samuti oli uskumatu, et osapooled olid vabatahtlikult kokku tulnud, et juhtunust julgelt rääkida.”

Külalisena aitas filmis toimuvat mõtestada selle valdkonna üks parimaid asjatundjaid, Annegrete Johanson. Annegrete käis abiks filmi lahti rääkimas ka 2022 ja 2024 aastal ning tutvustas ka eesti praktikaid. 

2021 aasta sügisest käivitus TLÜs mikrokraad “Vaidluste lahendamine – lepituse õiguslik ja psühholoogiline käsitlus”, kus üheks mooduliks on 3 EAP mahus taastav õigus. Õppejõuks on taastava õiguse teema kauaaegne eestvedaja Jaanus Aurelius Kangur. Jaanus on kutsumuselt ja hariduselt religiooniantropoloog, õppinud taastavat õigust maailma eri paigus ülikoolides ja on seda rakendanud õigussüsteemis. 2024/25 kursuse kuulajad on oma õpipäeviku aruannetesse kirjutanud muu hulgas: “tegemist on väga kaasahaarava õppejõuga, kelle esitatu on huvitav ja põhineb nii teoorial kui ka praktilistel näidete”, “ ”...taastav õigus on teema, millest ma varem ei teadnud, kuid õppejõud suutis näidetega selle väga põnevaks teha.”, “... olenemata sellest, kui keerulise kaasusega on tegemist, siis hea tahtmise juures on alati võimalik leida lahendusi ja neid tulekski otsida taastava õiguse abil.”, “... taastavas õiguses lähenetakse konflikti lahendamisele kannatanu perspektiivist ning taastava õiguse praktikad on vahendus/lepitus (mediation), taastav nõupidamine (conference) ning ring (circle).”

2022 aastal käis Jaanus taastavat õigust tutvustamas ka psühholoogia magistrantidele Lepitamise psühholoogia kursuse raames.  

Taastavad praktikad toetamas ülikooli koostöist töö- ja õpikeskkonda

2023 suvel tuli TLÜsse võrdse kohtlemise volinikuks Monica Klaas-Kütt kelle üheks esimeseks ülesandeks oli luua ülikoolile tüliküsimuste lahendamise juhend. Kuulates tema poole pöördunud inimeste muresid lähemalt, jõudis ta arusaamisele, et lisaks ametlikule kaebuste lahendamise protsessile on ülikoolil vaja ka vabamat konfliktide lahendamise viisi, mis aitaks luua ja hoida sõbralikku ja koostöist töö- ning õpikeskkonda. Uurides erinevaid meetodeid, mida kasutavad teised organisatsioonid, sealhulgas ka paljud ülikoolid, leidis Monica tee taastava õiguse ja taastavate praktikateni. Teemasse süvenedes võttis ta ühendust Annegrete Johansoniga, kes on valdkonna eestvedaja Eestis. Soovituste ja omavahelise suhtluse tulemusena leidis Monica, et “oleks tore tuua teemat ka laiemalt ülikooli - ühest küljest selleks, et neid põhimõtteid tutvustada aga ka selleks, et luua mõttekaaslaste ring, kellega teemat aktiivselt ülikoolis edasi arendada” Sellest sündis esimene sissejuhatav koolitus (16h) mis alustas jaanuaris 2024 ja jätkukursus (24h) sama aasta sügisel. 

3 taastava õiguse põhimõtet Annegrete Johansoni kujunduses:

Järgnevalt kolme õpperühma liikme muljed. Avo-Rein Tereping: “Isiklikust kogemusest võin lisada, et taastav õigus on meetod, mille tulemus on hoopis sügavam ja osalisi rohkem mõjutav kui mistahes muu õigusemõistmine - kas kohtus või mujal. See erineb õigusemõistmisest, samuti ka tavapärasest nõustamisest (näiteks juriidilisest), kus osapooltel on mõnevõrra passiivne roll - tulemuse kuulutab ju välja kohtunik, ja juriidiline nõustaja annabki nõu sõna otseses mõttes. Siin teevad tegelikult kogu vastastikuse, ühisele meelele  jõudmise, töö ära konfliktis olevad/olnud osapooled. Vahendaja osa näib olevat tagasihoidlik, kuid see on seesmiselt tohutult pingeline, sest sa pead pidevalt hoidma ennast tagasi, et mitte jagada tavapäraselt nõuandeid või hinnanguid, kuid samas ülimalt tähelepanelik ja minimaalselt sekkuv, et juhtida osapooled ühise mõistmise suunas.” 

Arno Baltin: “Kõige raskem oli omaks võtta uus viis osapooli kuulata. Psühholoogi, nõustajana aga ka nö tavapärases lepitaja rollis oodatakse mult aktiivse kuulamise teada-tuntud võtete kasutamist. See tähendab avatud küsimusi, tunnete peegeldamist, ümbersõnastamist ja kokkuvõtete tegemist. Taastavas võtmes töötav vahendaja esitab viis läbivat küsimust kohe alguses ja juhib osalejad neile järgemööda vastama. Vastuse peale ta noogutab ja tänab rääkijat.”  

Greete Horn: “Lisaksin veel enda poolt, et taastava praktika juures näengi kõige olulisemana just turvalise, struktureeritud ning kaasava ruumi loomist. Ruumi, kus ei anta hinnanguid, kus kõik osapooled saavad võimaluse olla nähtud ja kuuldud. Vahendaja roll on selles äärmiselt oluline. Ja Annegrete on ise suurepäraseks eeskujuks sõbraliku, turvalise ja kaasava ruumi loomises - usun, et seda saavad kinnitada kõik koolitusel osalejad!”

Väljaõppe tulemusena on ülikoolil nüüd 7 vabatahtlikku vahendajat. 

2025 a jaanuaris alustas uus grupp sissejuhatava koolitusega ja kui huvilisi on piisavalt, siis ehk tuleb ka jätkukoolitus ja seejärel suureneb ka vabatahtlike hulk. Ülikool on võtnud endale pikemaks ������ä���������, et igas akadeemilises üksuses ning tugiüksustes on 1-2 inimest, kellel on oskused ning tahtmine TÕ põhimõtteid kasutades vahendada konfliktis olijaid. 

2024 aasta mais (29.-31.) toimus TLÜ katuse all rahvusvaheline taastava õiguse konverents: 12th International Conference of the European Forum for Restorative Justice. Selle kaaskorraldajaks olid MTÜ RuaCrew, Justiitsministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet. Peamiseks eestipoolseks kontaktisikuks korraldamisel oli Annegrete Johanson, kes on ühtlasi ka Taastava Õiguse Euroopa Foorumi juhatuse liige.

Näide konverentsi ettekandest:

 

Konverentsi raames oli 28. mail Monica sõnul ”kavas väike ümarlaud, et mujal maailmas, ülikoolides, taastavaid praktikaid kasutavad osalejad saaksid oma kogemusi meiega jagada. Lisaks TLÜ rahvale olid kohal inimesed TalTechist ja TÜ-st. Väikesest ümarlauast sai väga suur, pea 50 osalejaga, ring. Teema osutus vägagi aktuaalseks :) Oli huvitav kuulata juba praktiseerivate ülikoolide kogemusi.”

Monica esindab TLÜd ülikoolide koostöövõrgustikus ERUN (European Restorative Universities Network), mis tegeleb taastavate praktikate rakendamisega ning selleteemaliste kogemuse jagamisega ülikoolides. Protsess on alguses, eest veavad seda Londoni Bruneli ülikool,  Gloucestershire ülikool ja Oberta de Catalunya ülikool. Loodetavasti saab see olema huvitav ning annab meile palju uusi ideid taastavate praktikate kasutamiseks.

2024 sügisest on Monica eestvedamisel meie ülikoolis regulaarselt (kord kuus) toimunud õpilõunad taastavate praktikate olemuse ja põhimõtete tutvustamiseks. Lähemalt on juttu olnud taastavast vestlusest. See pakkus kasvavalt huvi ja novembriks olid meil juba registreerimisele järjekorrad. Õpilõunatega jätkab Monica ka sel aastal, märtsis on tulemas ja aprillis . Kellel huvi, siis pange end julgelt kirja.

Lõpetame selle loo tunnustusega Annegretelt: "Olles aastaid taastava õiguse ja praktikate teemadel koolitanud, näen üha enam, kuivõrd oluline on, et igas asutuses oleks kompetents olemas. Selliselt jõuab erimeelsuste ja konfliktide tekkimisel võimalikult kiirelt ja tõhusalt läheneda ning inimesi toetada luues neile turvalise keskkonna. ����Ӱ�� Ülikool on olnud üheks positiivseks eeskujuks paljude asutuste, eriti aga kõrgkoolide seas."

 

Allikad

SKA kodulehel

Taastavad praktikad TLÜ kodulehel

Justiits ja -digiministeeriumi koduleht

Johanson, A. (2024) Taastav lähenemine. Konfliktide lahendamisest kogukondliku sidususeni. Müürileht 13.08.2024