ÌìÃÀÓ°ÊÓ

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli jaoks on oluline luua ning hoida keskkonda, kus kõigil ülikooli liikmetel on hea õppida, õpetada, teadust teha ja töötada. Sellise keskkonna loomisel toetume taastava õiguse põhimõtetele, et luua ja hoida sõbralikku ja koostöist töö- ning õpikeskkonda. Taastava lähenemise aluseks on koostöö, teineteisest lugupidamine ning vastutuse võtmine.

Taastavad praktikad toetavad avatud suhtlemist, edendades usaldust ja austust ülikooli liikmete vahel, mis omakorda loob keskkonda, kus inimesed tunnevad end väärtustatuna ja kuulatuna.

Taastav lähenemine toetub ideele, et organisatsioon on tugevam ja jätkusuutlikum, kui selle liikmed teevad koostööd ja toetavad üksteist.

Samas on pinged (ja vahel ka konfliktid) osa elust. Just siin on oluline oskus neid olukordi lahendada viisil, mis kaasab kõiki osapooli ja keskendub suhete parandamisele. Taastavad praktikad aitavad luua ning toetada ausat ja avatud dialoogi – seda nii iseenda kui ka teise inimesega. Mida varem tekkinud pingetega tegeleda, seda lihtsam on vältida nende süvenemist. 

Taastav vestlus

Praktik, koolitaja ja Euroopa Taastava Õiguse Foorumi juhatuse liige Annegrete Johanson on kirjeldanud taastavat vestlust kui koostööl põhinevat lähenemisviisi, mis keskendub ausale ja avatud suhtlusele, hinnanguvabale kuulamisele ja tulevikku suunatud lähenemisele. Selle eesmärk on luua turvaline keskkond, kus inimene saab oma mõtteid, tundeid ja vajadusi väljendada, leides samal ajal uusi vaatenurki ning lahendusi. ().

Taastav vestlus on struktureeritud protsess, kus erapooletu vestluse läbiviija aitab inimesel läbi mõelda enda sees tekkinud dilemma või pinge ning leida sealtsamast enda seest ka edasi liikumiseks vajalikud lahendused. See tööriist on väärtuslik nii juhirollis kui ka igapäevaselt kolleegina. Samuti saab seda lähenemist edukalt kasutada sõbrana, partnerina ja lapsevanemana, et olla toeks, aidata keerulistes olukordades ning tugevdada omavahelisi sidemeid.

Kevadel on tulemas kolm lühikest õpilõunat, kus on võimalik lähemalt tutvuda taastava vestluse käsitlusega ning kust saad kaasa kasuliku tööriista mida ka hiljem praktiliselt järele proovida. Kui oled huvitatud, registreeri end kindlasti osalema.

Konfliktivahendus

Konfliktid ja pinged on elu loomulik osa, kuid mõnikord jõuavad need sellisesse punkti, kus osapooled ise enam lahendust ei leia. Just selliste keeruliste olukordade lahendamiseks oleme ülikoolis kokku kutsunud vabatahtlikud kolleegid, kes aitavad konfliktides ja pingelistes olukordades lahendusi leida ning edasi liikuda. Need kolleegid on läbinud põhjaliku koolituse taastava lähenemise põhimõtetel konfliktivahenduse läbiviimiseks ning on valmis aitama osapooltel jagada juhtunut läbi enda vaatenurga ja kogemuse. Vajaduste abil saavad osapooled leida viisi, kuidas ühiselt edasi minna ja suhteid parandada.

Konflikti vahendaja on neutraalne osapool, kes loob konfliktis osalenutele ühise keele ja lahenduste leidmiseks turvalise ruumi. Meie ülikoolis juhivad protsessi 2 vabatahtlikku kolleegist vahendajat, kelle ülesanne on hoida arutelu konstruktiivsena ning tagada kõigile võimalus olla kuulatud. Vahendajad kasutavad eri vahendeid, et osalejad saaksid oma mõtteid, tundeid, vajadusi ja muresid selgelt väljendada. Vahendamine on abiks nii tööalaste konfliktide puhul kolleegide või juhi ja tiimiliikme vahel, aga ka muudes koostöistes olukordades, kus pinge on tekkinud, näiteks üliõpilaste vahel või üliõpilase ja õppejõu vahel.

Konfliktivahenduse protsessis osalemine on vabatahtlik ning kõik, mida protsessi käigus jagatakse, jääb osalejate vahele.

Kui tunned, et konfliktivahendus võiks olla abiks, võta ühendust Monica Klaas-Küttiga, kes saab aidata hinnata, kas vahendamine on olukorras sobilik lahendus, ja ka pakkuda sulle sobivaid vahendajad. Loomulikult võid ka alati pöörduda otse ükskõik millise alltoodud kolleegi poole.