����Ӱ��

Õppekava ja õppevormi kirjeldus

• Õ���𱹴ǰ���: ����������ǴDz�õ���
• Õ�����Ǵǰ����ܲ�: osakoormus

Osakoormusega õppes kogub üliõpilane semestris õppekavajärgseid õppeaineid 15-22 EAPd. Osakoormsuel õppimine on tasuline. Tasuda tuleb semestri õpingukavasse registreeritud õppeainete mahu ja senati kehtestatud ainepunktitasu, juhendamistasu ning lõputöö/lõpueksami tasu alusel.

Õppetöö toimub ��������ä�岹�����������, neljatunniste loengutsüklite kaupa. Erialane õppetöö toimub neljapäeva ja reede õhtuti, alates kell 17.00. Laupäeval algavad loengud kell 10.00 ja/või 14.00. Keeleõppe loengud ning vabaained võivad toimuda ka tavapärase õppetsükli välisel ajal.

Organisatsioonikäitumise põhieriala jaguneb kolmeks suunaks:

• ü������ܳܲԻ�;
• spetsialiseerumine militaarsetele ja paramilitaarsetele organisatsioonidele;
• spetsialiseerumine tervishoiuorganisatsioonidele.

Kõigil kolmel suunal on ühised kohustuslikud erialaained ning eriala valikained, näiteks:

• Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia organisatsioonis
• Organisatsiooniteooriad
• Juhtimise alused
• Personalijuhtimine
• Motivatsioon ja heaolu organisatsioonis
• Karjääri planeerimine ja juhtimine
• Organisatsiooni ressursside arvestamise erikursus
• ��õ��ܲ��ٲ����������ü���DZ��ǴDz�����
• Tööalane heaolu

Lisaks eriala kohustuslikele ja valikainetele leiab õppekavas
spetsialiseerumise mooduli, kuhu on kursused valitud 
vastavalt spetsialiseerumise suuna eripära arvesse võttes. 

Organisatsioonikäitumise üldsuund:

• ��ä������ää�쾱���������
• ����������������ü���DZ��ǴDz�����
• Organisatsiooni suhtes sidusrühmadega
• Tööturg ja tööhõive
• Sotsiaalse kompetentsuse eriseminar

Spetsialiseerumine tervishoiuorganisatsioonidele:

• Hälbiv käitumine ja kriisiabi
• Nõustamise alused
• Tervishoiukorraldus

Spetsialiseerumine militaarsetele ja paramilitaarsetele organisatsioonidele:

• Hälbiv käitumine ja kriisiabi
• Antisotsiaalne käitumine
• ���ܳܰ�����ܲ����ü���DZ��ǴDz�����
• Militaar- ja paramilitaarpsühholoogia

Üldised kandideerimise eeldused organisatsioonikäitumise MA õppekavale:

• bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon;

• inglise keele oskus A2 tasemel, kuna iga magistriastme üliõpilane peab läbima õpingute jooksul vähemalt ühe inglise keelse aine ja lisaks erialase võõrkeele aine (inglise keel minimaalselt tasemel B2);

Kandideerimise eelduseks on ka korrektselt täidetud avaldus SAISis. 

Koos avaldusega palume SAISi lisada:

• pildiga CV
  

• varasemalt läbitud haridust tõendav diplom (dokumentide koopia või hea kvaliteediga foto)
• varasemalt läbitud haridust tõendav akadeemiline õiend (dokumentide koopia või hea kvaliteediga foto)

Kandideerimisel tuleb sooritada �������ٳܱ�õ�ٳܱ�������, mis koosneb kahest osas: kirjalikust ülesandest ning individuaalsest vestlusest vastuvõtu komisjoniga. 

Kirjaliku ülesande sisuks on eksamil etteantud organisatsioonikäitumise teemal uurimisprojekti koostamine (näitab oskust koostada uurimistöö projekti). 

Suulises osas arutletakse ka magistritööga seotud plaanide üle ja hinnatakse kandi­daadi motivatsiooni. Hinnatakse kandidaadi valmisolekut õpinguteks ja sobivust erialale.

Vastuvõtu katse koondtulemus esitatakse 100-punktilisel skaalal. Mõlema eksamiosa tulemus peab olema vähemalt 51%. Koondskoorist moodustab proportsionaalselt kirjalik ülesanne 30% ning vestlus 70%. 
Vastuvõtulävend on 70 punkti.

Kirjaliku ülesandega hinnatakse valmisolekut uurimuste mõistmiseks ja läbiviimseks. Suulises osas hinnatakse motivatsiooni selgust ja seotust õppekavaga,  arutlus- ja väljendusoskust, enese ja teiste käitumise reflekteerimist.

Kirjalikku tööd hindavad sõltumatult mitu komisjoni liiget, arvesse läheb keskmine hinnang 100-punkti skaalal. Vestlusel hindab iga komisjoni liige kandidaati hindamiskriteeriumite alusel. Lõpphinnang vestlusele on konsensuslik (100-punkti skaalal). 

Soovitav on tutvuda õppekavaga ning varem erialal kaitstud magistritöödega.

Aleksander Pulver

Uurimise ja õpetamise valdkond on isiksusepsühholoogia ja psühhomeetria.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist . 

Antek Kasemaa

Uurimise ja õpetamise valdkond on  juhtimispsühholoogia ja militaarpsühholoogia.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist .

Arno Baltin

Uurimise ja õpetamise valdkond on  läbirääkimiste psühholoogia ja grupiprotsessid.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist .

Kadi Liik

Uurimise ja õpetamise valdkond on  organisatsioonipsühholoogia ja uurimismeetodid.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist .

Katrin Kullasepp

Uurimise ja õpetamise valdkond on suhtlemispsühholoogia ja identiteedi kujunemine.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist .

Kristiina Uriko

Uurimise ja õpetamise valdkond on tervisepsühholoogia ja nõustamispsühholoogia.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist . 

Kristjan Kask

Uurimise ja õpetamise valdkond on juriidiline psühholoogia ja kriminaalpsühholoogia.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist .

Kristjan Port

Uurimise ja õpetamise valdkond on spordibioloogia ja tervislik eluviis.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist .

Mati Heidmets

Uurimise ja õpetamise valdkond on sotsiaalpsühholoogia ja keskkonnapsühholoogia.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist .

Piret Jamnes

Uurimise ja õpetamise valdkond on juhtimispsühholoogia ja karjäärinõustamine.

Tiina Hiob

Uurimise ja õpetamise valdkond on reklaamiteooria ja reklaamipsühholoogia.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist .

Mittekoosseisuliste õppejõududena

- uurimise ja õpetamise valdkond on tervishoiukorraldus.

- uurimise ja õpetamise valdkond on personalijuhtimine.

- õpetamise valdkond on avalik esinemine.

- õpetamise valdkond on kehtestamine.

Tiiu Meres - uurimise ja õpetamise valdkond on kriisiabi ja hälbiva käitumise psühholoogia.

Janno Pajupuu - õpetamise valdkond on hälbiva käitumise psühholoogia.

- õpetamise valdkond on tööturg ja tööhõive.

 - õpetamise valdkond on organisatsiooni suhted sidusrühmadega.

- õpetamise valdkond on organisatsiooni ressursside arvestamine.

Silmapaistvad vilistlased

Aleksei Gaidajenko 

Lääne- ����Ӱ�� Keskhaigla õendusjuht                                                                                                                

„Organisatsioonikäitumise magistriõpingud võimaldasid mul senised kogemused ja teadmised struktureerida ning näha tervikpilti organisatsioonide toimimisest ja juhtimisest. Õpingute käigus kujunes selgem arusaam süsteemsetest seostest ning süvenes oskus analüüsida keerukaid juhtimissituatsioone teaduspõhiselt. Väga väärtuslikuks osutus interdistsiplinaarne õpikeskkond – koos õppisid eri valdkondade professionaalid, mis avardas oluliselt arutelude haaret ja süvendas mõistmist. Magistritöö kirjutamine oli küll vaimselt intensiivne, kuid ka erakordselt arendav – justkui akadeemiline tipphetk kogu õppeperioodile. Kaitsmise järel kogetud vabanemistunne ja uhkus tehtu üle jäävad kauaks meelde.

Tervishoius on üha enam vajadust juhtide järele, kes mõistavad süsteemi sisemisi toimemehhanisme, oskavad arvestada sektori spetsiifikaga ning suudavad viia ellu muutusi, mis lähtuvad nii teadmistest kui ka väärtustest. Magistriõppe lõpetanutena oleme valmis panustama ja rakendama omandatut, et toetada tervishoiu arengut – nii organisatsioonide kui kogu süsteemi tasandil."

Timo Kark

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja

„Kooliajast võtan kaasa kindlasti head sõbrad, kellega oleme ka pärast kooli lõppu edasi suhtlema jäänud. Mulle tundub, et see eriala tõmbab ja koondab suhtumiselt väga sarnaseid inimesi, kes on targad, töökad, mitmekülgsed ja ambitsioonikad. Ikka ja jälle ma imestasin, kui võimekad inimesed meie erialal on. See innustab ja sunnib ka ennast rohkem pingutama.

Mulle väga meeldis õppejõudude suhtumine tudengitesse. Suur osa meie grupist olid juba märkimisväärse elu- ja töökogemusega ning õppejõud suhtusid meisse ka vastavalt. Olid väga põnevad arutelud. Pärast kõiki neid aastaid, mis õppejõud ülikoolis õpetanud on, suudavad endiselt innukalt loenguid läbi viia, huviga kuulata tudengite mõtteid ja küsida õigeid küsimusi, mis arutelusid edasi arendavad. Ausalt ei olnud ühtegi õppejõudu, keda oleks olnud igav kuulata!"

Tarvo Kruup

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri juht

„Minu jaoks oli TÜ-s õppimine suur väljakutse, sest elu ja töö oli kaugel ����Ӱ��st. Seda enam tuli panna proovile oma tahtejõud selleks, et püsida joonel kodutöödega, et teha eksamid õigeaegselt ja et lõpetada kool nominaalajaga. Viimast ei õnnestunud minul saavutada, ent õnneks ei jäänud magistritöö esitamine ka liigselt lohisema. Organisatsioonikäitumise õppekava läbimisel sai minule selgeks see, et vaatamata mitme ka väga praktilise kursuse läbimisele, ei ole võimalik võtta organisatsioone lahti ja panna neid kokku manuaali abil. Vähemalt mitte selliselt, et saad iga organisatsiooni puhul kasutada ainult ühte konkreetset manuaali, mille viielise kombel pähe tuupisid. Seetõttu peangi ehk organisatsioonikäitumise õppekava kõige suuremaks väärtuseks seda, et ta õpetab mõtlema organisatsioonist kui väga dünaamilisest ja väga paljude muutujatega organismist. Õppekava läbimise järel olen kindlasti paremini valmis oma tiimi ja organisatsiooni juhtima, sest ma tean, kui tähtis on oma intuitsioone ja eeldusi kontrollida ja tänu koolis saadud teadmistele suudan kindlasti paremini oma otsuste tagamaid ennustada."

Maria Kütt

Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja

„Olin töötanud personalijuhina juba mõnda aega, kui sain aru, et lisaks majandusteadmistele vajaksin ka süsteemset arusaama inimkäitumisest. Organisatsioonikäitumise eriala magistriõpe täitis ja ületas kõik minu ootused. Personalijuht on tippjuht, kes vastutab organisatsiooni kõige olulisema vara – inimeste – eest. Need kunagi Milvi Teppi loengust kõlama jäänud sõnad on saatnud mind läbi kogu tööelu. Olles praegu ise personalijuhtimise õppeaine lektor, püüan seda mõtteviisi edasi anda ka uutele tudengitele."

Piret Jamnes

Fontes PMP juhatuse liige ja arendustiimi juht
LTI karjäärinõustamise külalislektor

„Organisatsioonikäitumise magistriõpe tuli minu ellu just õigel ajal ja oli mulle karjääri arendamise juures abiks. Peale lõpetamist liikusin psühholoogi ametikohalt personaliarenduse peaspetsialistiks ja sealt edasi Fontesesse konsultandiks. Õppeained tundusid mulle väga huvitavad, käisin alati kohal ja tundsin õppimisest suurt rõõmu. Mõne kursuse sisu avanes täielikult küll alles siis, kui hakkasin konsultandina tegutsema – palgakorraldus, kandidaatide hindamine jms. Mis oli minu karjäärinõustamise-teemalise magistritöö puhul erilist? Kirjutasin töö inglise keeles, minu juhendaja oli soomlane (tervitused Timo Spangarile!) ja selle kaitsmisel, mis kestis 2 tundi ja kus olin ainus kaitsja, oli 2 oponenti, kes mõlemad ka kohapeal sõna võtsid. Minu aukartus õppejõudude suunal oli väga suur ja siis poleks ma kunagi arvanud et kuulun kunagi nende hulka."

Jaanus Jõgis

Saku Õlletehase tootmisjuht  

„Nii töös kui eraelus puutume me kõik vähemal või rohkemal määral kokku teiste inimestega. Tänu õpingutele on vähemalt minul olulisemalt kergem mõtestada enda tööelus – kokku mitmesaja inimesega kollektiiv – nii seda, mis asi on ühe organisatsiooni kultuur ning millised on füüsilised ja sotsiaalsed struktuurid koos neid ümbritseva keskkonnaga. See kõik omakorda on mind aidanud päris hästi ka igapäevaelus ja -töös, planeerida protsesse ja reageerida tekkivatele olukordadele.

Henry Ford on kunagi edukusest ja enesekindlusest rääkides öelnud järgmist – õigus on nii temal, kes arvab, et ta ei suuda, kui ka temal, kes arvab, et ta suudab. Olen veendunud, et organisatsioonikäitumise magistriõppekava läbides saad täie kindlusega enda kohta öelda seda teist – sa suudad!"

Karmen Paul

Viimsi Gümnaasiumi koolijuht,
�ճ�Ü&�Բ�����;Haridusjuhtimise Akadeemia arenguprogrammide konsultant

„Koolijuhina astusin 2014. aastal mitte hariduse juhtimise, vaid organisatsioonikäitumise erialale just kaastudengite erinevate kogemuste ja töövaldkondade tõttu. Olin oma elus parasjagu ristteel, kas jätkata hariduse või muus valdkonnas. Väärtuslikuks tegi õppimise see, et saime kursusekaaslastega jagada oma kogemusi, õnnestumisi ja õppetunde erinevatelt elualadelt. Ma sain kaasa tugeva vundamendi ja laiapõhjalised teadmised, mida eriala valides otsima läksin. Ma nautisin seda, et sain olla osa esimesest kooliuuringust, millest tänaseks on saanud väga oluline tööriist paljudele Eesti koolidele. Õ������õ�ܻ�udest on kõige eredamalt meelde jäänud Mati Heidmets, Kadi Liik, Aleksander Pulver, Arno Baltin, Maria Kütt ja Piret Jamnes. Peale lõpetamist jätkasin õpinguid Fontese mentorprogrammis. Tänaseks on minust saanud mentor, coach ja superviisor. Oma magistritöö uuringute alusel sain nullist üles ehitada kooli - Viimsi Gümnaasiumi. Mulle väga meeldis see viis, kuidas me suurema uurimisrühmaga koos viisime läbi uuringu ja saime ka nii üksteisele toeks olla. Eraldi väikese tiimiga saime mõtestada, mis on muutunud õpikäsitus. See oli väga-väga põnev! Mis mind enim mõjutas on vast see, et tänaseni naudin uuemate teadusuuringute lugemist ja tõendite kasutamist oma kooli arendamisel."

Ülle Pind

Swedbank AS endine pikaaegne personalijuht

„Õppides töötava praktikuna organisatsioonikäitumise erialal, aitas see mul laiendada oma teadmisi ning luua olulist suhtevõrgustikku personalijuhtide ja juhtidega."

Liina Põld

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler

„Organisatsioonikäitumise eriala andis mulle laialdaselt teadmisi inimeste juhtimisest ning oskusi mõista organisatsioonis töötavate inimeste käitumist ja hoiakuid, et toetada nende professionaalset arengut ja koostöövõimet organisatsiooni paremaks toimimiseks.“

Andra Puusaare

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla õde-brigaadijuht
Eesti Kaitseväe vanemõde

„Kui astusin erialale, oli mul keeruline kirjeldada kõigile, kes küsisid "mis organisatsiooniasja sa nüüd õpid siis?" - sest ma ei teadnud veel, mis mind täpselt ees ootab. Nüüd, mitu aastat hiljem ei oska ma samale küsimusele ikka vastata, sest seda on keeruline sõnadega ja lühidalt edasi anda, kui laiapõhjaline ja silmiavav kogemus on olnud õppida just sellel erialal."

Hanna Roll

Turundusagentuur Sweep.Agency kommunikatsioonijuht

„Organisatsioonikäitumise magistrikraad on minu karjääri mõjutanud üllatavalt palju. Ühelt poolt on mu tutvusringkond nüüd palju laiem - ja just see, et erialal nii üld-, militaar- kui meditsiinisuund koos on. Olen vähemalt kümnekonna oma kursakaaslasega väljaspool kooli (kas siis töiselt või muudel põhjustel) kokku puutunud või koostööd teinud ja see on hästi tore! Karjääri mõttes konkreetselt otsiti mind minu lõputöö teema pärast üles ja tehti tööpakkumine - ei oleks osanud kunagi arvata, et asjad nii lähevad!

Pulveri loengud jäävad ilmselt elu lõpuni meelde! Kindlasti mulle endale isiklikult meeldis kommunikatsiooni aine, kus meil olid roteeruvad õppejõud, Kaja Sepp oli minu jaoks väga väga märgiline."

Millistel erialadel võib tööd leida?

Organisatsioonikäitumise magistriõppekava vilistlased töötavad juhtivatel või võtmeametikohtadel ja ekpertidena nii avalikus kui erasektoris, samuti õppejõududena erinevates ülikoolides ja kõrgkoolides.

Akadeemilised töötajad ja haridusjuhid – TLÜ, TalTech, Sisekaitseakadeemia, Tervishoiukõrgkool, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, ����Ӱ�� Tehnikakõrgkool, Haridus ja Noorteamet, Viimsi Keskkool, Pirita Gümnaasium jne.

Tippjuhid ja tippspetsialistid –

• Äriorganisatsioonides –Swedbank AS, LHV, Valio Eesti AS, Telia, Coca-Cola Eesti, Rasa Trading Company, Saybolt Eesti, CVO,  Fontes PMP, HR Factory, GoWorkaBit jpm.
• Riigi- ja valitsusasutustes – Euroopa Komisjoni esindus, Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Tööinspektsioon, Eesti Töötukassa, erinevad linnavalitsused, Maksu- ja Tolliamet, Maanteeamet, ����Ӱ�� Linnakantselei jpm.
• Militaar- ja paramilitaarsed organisatsioonides – Eesti Kaitseväe peastaap, Eesti Kaitseatašee, Politsei- ja Piirivalveamet, ����Ӱ�� Vangla, Päästeamet jpm.
• Tervishoiuorganisatsioonides – Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne- ����Ӱ�� Keskhaigla, Ida- ����Ӱ�� Keskhaigla, ����Ӱ�� Kiirabi, Verekeskus, Roche Eesti, Semetron jpm.

���岹����õ��辱��������õ���������ܲ����

Teadustööst huvitatud ja edukamatel lõpetajatel on võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes avatud doktoriõppe õppekavadel. Näiteks tervisekäitumine ja heaolu&�Բ�����;��ǰ�ٰ���õ����첹������.

Organisatsioonikäitumise kaitstud tööde nimekiri

Vaata kaitstud magistritööde nimekirja SIIN (pdf)

EXU Akadeemia saated:

• (Kristjan Port)
•  (Piret Jamnes ja Siim Sarapuu)
• (Aleksander Pulver)

Ekspert eetris:

• Kadi Liik: "Kui lähedal on töötajad kaugtöö ajal?"

• Aleksander Pulver: "Psühholoogilisest haavatavusest pandeemilistel aegadel"

• Mati Heidmets: "Kuidas hinnata Eesti arengut?"

• Organisatsioonikäitumise eriala vilistlane Viola Murd: “Meie tänapäeva riskid ja kriisid”

Saatesari "Ekspert eetris" teised osad SIIN

Ühe minuti loengud:

•  (Avo-Rein Tereping)
•  (Avo-Rein Tereping)
• (Avo-Rein Tereping)
• (Arno Baltin)
• (Arno Baltin)
•  (Tiina Hiob)
• (Kristjan Kask)
• (Kristjan Port)
• (Kristjan Port)

Terve eluviis ����Ӱ�� Ülikooliga:

•  (Arno Baltin)
  

• ​�ċ�ċ�ċ (Aleksander Pulver)

•  (Piret Jamnes)
• (Katrin Kullasepp)
• (Kristjan Port)

Huvitavaid artikleid ja taskuhäälinguid:

• (Kadi Liik ja Katrin Noormägi)

•  intervjuu Antek Kasemaaga.

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd

• Kasemaa, Antek; Liik, Kadi; Meerits, Artur (2016). Research Report: The Initial Results of Adopting the Transformational-Transactional Leadership Inventory in the Estonian Context. Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies), 1, 74−95. 
• Liivamägi-Hitrov, A. & Kask, K. (2016). Tallinn: Justiitsministeerium.
• Lauri, Liia; Heidmets, Mati; Virkus, Sirje (2016). The information culture of higher education institutions: the Estonian case. Information Research, 21 (3), 722
• Kattai, Karel; Kask, Kristjan (2016). Ajateenistuse keskkond kohanemise toetajana. Sõjateadlane, 1, 133−164.

Eriala õppejõudude ja teadurite publikatsioonide ning saadud teadus- ja rakendusprojektide täisviited on kättesaadavad andmebaasis .

Õppekava juht: kadi liik

Õ�����õ�ܲ��ٲ��Ჹ-�����ٲ�������������:&�Բ�����;greete horn