Bioloogia (kõrvalerialaga), BSc
Bioloogia (kõrvalerialaga) õppekaval õppides saad loodusteadusi lõimiva hariduse, mille kujundamisel oleme jätnud tudengile valikuvabaduse. Bioloogia peaeriala saad kombineerida keemia, infotehnoloogia õ Ծõٳܲe kõrvalerialaga. Meil õppides saad süvendatud teadmisi eluslooduse toimimise ja mitmekesisuse kohta.
Keda ootame õppima?
"Gümnaasiumist tulles jäi just Ӱ Ülikooli bioloogia õppekava silma, kuna paistis paindlik oma kõrvalerialadega. Tol hetkel ma veel ei teadnud, mida üldse kõrgharidusega teha tahan. Lootsin, et leian veel midagi, mis bioloogiaga seondudes huvitab ja kõrvalerialaga saan seda täiendada." Loe Siimu lugu.
Bioloogia eriala sobib just sulle kui:
- sind huvitavad eluslooduse protsessid ja mitmekesisus;
- sind huvitavad rakkude sees toimuvad biokeemilised protsessid ja organismide mitmekesisus erinevates kooslustes ja ökosüsteemides;
- oled huvitatud loogilise mõtlemise ja iseseisva töö oskuste arendamisest;
- soovid, et õppekava ülesehitus annaks vabaduse ja ei piiraks paika pandud eesmärkide saavutamist.
Miks tulla meile õppima?
- Ӱ Ülikool on ainuke koht Ӱs, kus saab õppida bakalaureuseastmes peaerialana bioloogiat.
- Õppekava on tehtud nii, et see õmaldab kombineerida peaeriala endale sobiva kõrvalerialaga. Kõrvaleriala saab valida järgnevatest valdkondadest: keemia, infotehnoloogia õ Ծõٳܲ (psühholoogia ja haridusteadused).
- Õppetöös on suur osatähtsus ka laborites toimuvatel praktikumidel. Kolme suvise välipraktikumi ajal õpid põhjalikult tundma peamisi Eesti looduses esinevaid liike ning süvendad loengutel omandatud teadmisi nende praktilise rakendamise käigus. Eriala omandamiseks on loodud toetav õppekeskkond. Õppekavas on juba bakalaureuse astmes labori- ja välipraktikumid kogenenud teadurite juhendamisel.
- Sõbralik õpikeskkond.
- Õppekavas on ka interdistsiplinaarne , kus mitme eriala tudengid panustavad ühiste eesmärkide õ ühise probleemi lahendamisse.
- Ӱ Ülikool pakub häid õmalusi oma keeletaseme tõstmiseks. Igal õppekaval on õmalik lisaks tasemest tulenevale keeleõppele valida ka inglise keeles õpitavaid aineid.
Molekulaarteaduste praktika toimub molekulaar-ja rakubioloogia, mikrobioloogia ja bio- ja geenitehnoloogia ainete raames. Kaasaegselt sisustatud molekulaarteaduste laborites saavad üliõpilased praktikas tundma õppida tänapäevastes teadusuuringutes rakendatavat kõrgetasemelist teadusaparatuuri.
ELU projekti “Kes kardab ülikooli?” raames uuriti TLÜ tudengitelt ja vilistlastelt nende hirmude, ootuste ja lootuste kohta, mis valdasid neid enne ülikooli astumist. Milline on aga tegelik kogemus?
üܲtele vastab Kadri Saluri – Ӱ Ülikooli analüütilise biokeemia doktoriõppe tudeng. Vaata intervjuud
Heida pilk meie molekulaarteaduste laboritele
Loengutegevusse on kaasatud peale Ӱ Ülikooli õppejõudude ka külalisõppejõud Eesti ja välisriikide teistest ülikoolidest ja instituutidest. Tudengitel on õmalik osaleda Erasmus+ vahetuses meie partnerülikoolide ja -instituutide juures Rootsis, Tšehhis, Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Türgis, Kreekas ja mujal.
Õppimist toetab ka üldine keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on õmalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja.
Ülikooli elule lisab värvi ning annab jõudu ka . Samuti on igal instituudil ka oma üliõpilasnõukogu. Ӱ Ülikooli üliõpilased osalevad laialdaselt ülikooli juhtimises ning on teadlikud oma hariduslikest, sotsiaalsetest, kultuurilistest ja ühiskondlikest õmalustest ning kasutavad neid aktiivselt.
eesmärk on muuta üliõpilaste elu värvikaks, mugavaks, heaks ning meeldejäävaks. LTI ÜN korraldab temaatilisi üritusi nagu talvepidu, vastlapäev, kevad- ja sügismatk, rebaste ristimine ning paljud muid kultuuri- ja vaimuvärskenduse üritusi.
Õppekava ja -ained
Õ𱹴ǰi kirjeldus
- Kestus: 3 aastat
- Õ𱹴ǰ: ä𱹲õ
Õppetöö toimub päevaõppe vormis iganädalaselt esmaspäevast reedeni.
Olulised erialaained, kõrvalerialad
Peaerialaks on bioloogia. Õppekava läbimiseks tuleb valida endale kõrvaleriala. Valik tuleb teha esimese õppeaasta kevadsemestri jooksul. Kõrvaleriala läbimine bakalaureuse astmel õmaldab jätkata õpinguid vastavate erialadega seotud magistriõpetes. Samuti annab see pärast õpetajakoolituse magistriõpingute lõpetamist õiguse õpetada vastavat õppeainet põhikoolis. Kõrvaleriala saab valida loodus- õ täppisteaduste valdkonnast (keemia, infotehnoloogia õ Ծõٳܲ), sest nii on lihtsam siduda seda bioloogiaga ning kasu õpingutest on seetõttu suurem.
ղٳܱõٳܳپԲܲ
- ղٳܱõٳܱ 100%.
- Vastuvõtulävend on 65 palli.
Kandidaadil peab olema keskharidus õ sellele vastav kvalifikatsioon.
ղٳܱõٳܱ
Bioloogia (kõrvalerialaga) ja integreeritud loodusteaduste vastuvõtueksam toimub koos. Kui soovitakse kandideerida nii bioloogia kui integreeritud loodusteaduste õppekavale, siis tuleb teha sellekohane märge SAISis.
Kandidaadid jagatakse väiksematesse gruppidesse (kell 10.00, 10.30, 11.00, 11.30 jne), täpse aja saab teada SAISis pärast avalduse esitamist. Bioloogia ja integreeritud loodusteaduste jaoks on koostatud ühine küsimuste nimistu bioloogia, geograafia, keemia ja füüsika erialaküsimustega. Kui kandideeritakse bioloogia õppekavale õ mõlemale õppekavale, valitakse nimekirjast üks bioloogia eriala küsimus ja kaks nimekirjast vabalt valitud küsimust.
100% suuline eksam, millele eelneb kirjalik eriala küsimuste vastuste ettevalmistuse aeg. Suulisel vestlusel hinnatakse ka õppija eesti keele oskuse taset (väljendus, arusaamine) ja motivatsiooni.
Hinnatakse protsendipunktidega. Pingerida kujuneb kõigi komisjoni liikmete hinnete keskmistamise ja järjestamise tulemusel. Juhul kui tudeng on tõestanud erialase vabatahtliku töö kogemust, lisatakse 5 punkti. Tudeng on erialast tööd tõendava tõendi eelnevalt üles laadinud SAISi keskkonda.
Hinnatakse erialateadmisi keskkooli programmi mahus. Ettevalmistuseks korrata loodusteaduste teemasid keskkooli riikliku õppekava mahus.
Vt ka eritingimused: /eritingimustel-vastuvott
Õõܻ
Kairi Koort
Bioloogia õppekava juht ja süsteemibioloogia lektor.
Ta on õppinud Karolinska Instituudis, Stocholmis ning ligi kümme aastat tegelenud teadustööga Euroopa Bioinformaatika Instituudis ja Cambridge Ülikoolis, Suurbritannias.
Kairi Koorti teaduslikud huvid on seotud biomeditsiini ja bioinformaatikaga. Viimaste aastate projektid on keskendunud neuroloogiliste haiguste, nagu näiteks Parkinsoni tõbi, geneetiliste aluste uuringutele ning inimese mikrobioomi uurimisele. Nende kompleksete süsteemide uurimiseks kasutab ta järgmise põlvkonna sekveneerimise tehnoloogiaid ja ülegenoomseid ning bioinformaatika meetodeid. Kairi Koorti teadustöö on ka täna seotud erinevate rahvusvaheliste teadusasutustega - tema tähtsamateks koostööpartneriteks on Luksemburgi Ülikooli Biomeditsiinisüsteemide Keskus, Uppsala Ülikool ja Karolinska Instituut Rootsis, Cambridge Ülikool, Imperial College ja Euroopa Bioinformaatika Instituut Suurbritannias. Eesti-sisesed koostööprojektid on seotud Ida- Ӱ Regionaalhaigla, Synlab Eesti, Põhja- Ӱ Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusega.
Lisaks teadustööle tegeleb ta loodusteaduste populariseerimisega olles kaasatud Ӱ Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskuse ning Looduse Akadeemia tegevusse. Kairi Koort annab regulaarselt genoomika ning biomeditsiini teemadega seotud avalikke loenguid nii Eestis kui välisriikides.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Tiina Elvisto
Taimeökoloogia dotsent.
Tiina Elvisto on lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogina ning bioloogia ja keemia õpetaja kutsega ning kaitsenud samas doktorikraadi ökoloogiast. Loodusteaduslikud huvid on olnud seotud roostike, puisniitude ja soolakute aineringe ning taimekoosluste struktuuriga. Käesoleval ajal tegeleb jäätmaade taimekooslustega. Tema kogemused on seotud osavõtuga kahe Eesti soontaimede levikuatlase välitöödest (XX sajandi kolmas veerand ja aastad 2015-2016) ning Matsalu Rahvuspargi taimkatte suuremõõtmelisest kaardistamisest. Väljaspool Eestit on teinud välitöid mujal Euroopas ja Aasias, täiendanud end välislähetuste raames rea Euroopa riikide ja USA ülikoolide juures.
Lisaks ökoloogia-alastele uurimustele on tegelenud loodusteaduslike ainete õpetamise metoodika küsimustega ning võtnud osa õpetajate uuringutest. Kirjutanud loodusõpetuse õpikuid 1.-4. klassini. Õpetanud üldhariduskoolis loodusõpetust ja bioloogiat. Käesoleval ajal kureerib LTI-s bioloogiaõpetaja ning bioloogia kõrvaleriala õppekavu.
Samuti on Elvisto rahvusvaheline koostöövõrgustiku Ӱ Ülikooli poolne koordinaator. Võrgustik pakub tasuta koolitusõmalusi nii õppejõududele, doktorantidele ja tudengitele.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Tõnu Ploompuu
Botaanika ja mükoloogia õpetaja.
Eesti parim botaanik mükoloogide seas ja parim mükoloog botaanikute seas. On hästiuuritud elustikuga Eestile leidnud juurde nii soontaimede, sammalde kui seente uusi liike ja tähelepanuvärseid vorme. Floristiliste ja fungistiliste käsitluste kõrval armastab uurida ka Eesti kooslusi – omadega rappa minna, pärandkooslusi lahata, teiste rikutud elupaikades selgust saada, inimeste jäetud kaudseid jälgi otsida. Viimastega seostub ka inimese elukeskkonna mõtestamine, linnaruumi toimimise käsitlemine.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Stela Stefanova Kalinova Koch
neurobioloogia lektor
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Kalle Truus
Anorgaanilise ja üldkeemia emeriitdotsent.
Kalle Truus on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia erialal ja kaitsnud doktorikraadi Orgaanilise Keemia Instituudis Moskvas.
Kalle Truusi teaduslikud huvid on seotud erinevate looduslike ühendite keemilise struktuuri ja analüüsi probleemidega. Ta on uurinud Läänemere ja Vaikse ookeani vetikate polüsahhariidide struktuuri, taimealkaloide ja jälgelementide sisaldust merevees. Ta on tegelnud keemianomenklatuuri arendamisega ja kirjutanud (enamasti koos kaasautoritega) mitmeid raamatuid, sealhulgas ülikooliõpiku „Elementide keemia“. Ta on juhtinud Riiklikku vetikaprogrammi ja olnud mitmete Eesti Teadusfondi grantide hoidja. Viimastel aastatel on Kalle Truus keskendunud psühhoaktiivsete seente ja jugapuu vähivastaste alkaloidide analüüsi probleemidele.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Andrus Rinde
IT kõrvaleriala juht, multimeediumi teenekas lektor.
Eesti Teadusinfosüsteemis: .
Kert Martma
Keemia kõrvaleriala juht ning üld- ja anorgaanilise keemia lektor.
Kert Martma Ӱ Ülikooli keemia kõrvaleriala juht ning üld- ja anorgaanilise keemia lektor. Kert Martma (PhD) töötab lisaks Ӱ Ülikoolile ka noorte jalgrattasportlaste treenerina (EKR 7 – meistertreener) ning kuulub Eesti Jalgratturite Liidu treenerite kutsekomisjoni. Kert Martma on läbiviinud mitmeid spordialaseid koolitusi nii erialatreeneritele kui üldisemale publikule. Lisaks omab koolitaja alaliidu tegevsportlase M-Eliit litsentsi õsteldes tulemussportlasena Eestis.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Elle Rajandu
Ökoloogia-brüoloogia lektor.
Elle Rajandu on Ӱ Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi ökoloogia-brüoloogia lektor.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Kadi Liik
Inimeseõpetuse kõrvaleriala ning psühholoogia õppekava juht, organisatsiooni- ja arengupsühholoogia teenekas lektor.
Kadi Liik on Ծõٳܲe kõrvaleriala ning psühholoogia eriala juht. Tema uurimise ja õpetamise valdkond on organisatsioonipsühholoogia ja uurimismeetodid.
Eesti Teadusinfosüsteemis: .
Andrus Kaldma
geneetika lektor
Eesti Teadusinfosüsteemis: .
Kuhu edasi?
Millistel erialadel õb tööd leida?
- Bioloogialaborandina uurimisasutustes ja biotehnoloogiat rakendavates ettevõtetes, samuti ka üldharidus- ja kõrgkoolis.
- Bakalaureuse õppekava lõpetanutel on oskused töötada loodusgiidina loodusretki ja loodusõpet korraldavates ettevõtetes.
- Keskkonnakaitsespetsialistina nii riigiasutustes kui ka looduskeskkonna kasutamisega seotud ettevõtetes.
- Botaaniku-floristina taimede kasvatamise ja müügiga tegelevates ettevõtetes.
- Loomakaitsespetsialistina.
Edasiõppimine magistriastmel laiendab õmalike erialade loetelu veelgi.
Edasiõppimisõmalused
Bakalaureuseõppe lõpetajat ootame edasi magistriõpingutesse. Eelkõige oled oodatud jätkama oma õpinguid Ӱ Ülikooli Molekulaarse biokeemia ja ökoloogia õ Loodusteaduste õpetaja magistriõppes. Loodusteaduse kõrvaleriala läbimisel on õmalik õpinguid jätkata sama eriala magistriõppes. Inimeseõpetuse kõrvaleriala võtnutel on õmalus minna magistritasemel õppima ka ǰԾٲǴDzԾäٳܳ. Magistrikraadiga lõpetanud saavad jätkata õpinguid doktorantuuris.
Lisaks on õmalik õpinguid jätkata paljudel osaliselt avatud õppekavadel ja kõikidel avatud õppekavadel. Meie lõpetajad on olnud väga edukad oma õpingute jätkamisel nii teistes Eesti ülikoolides kui ka välismaa ülikoolides.
Meie silmapaistvad vilistlased
Siim Iskül
Põhja-Eesti Regionaalhaigla laboratooriumi biokeemia ja immunoloogia laborispetsialist
"Gümnaasiumist tulles jäi just Ӱ Ülikooli bioloogia õppekava silma, kuna paistis juba enne paindlik oma kõrvalerialadega. Siis veel ei teadnud, mida üldse kõrgharidusega teha tahan. Lootsin, et leian veel midagi, mis bioloogiaga seondudes huvitab ja kõrvalerialaga saan seda täiendada." Loe pikemalt meie blogist.
Sander Paekivi
Ӱ Ülikooli füüsika doktorant ja .
Sander võttis enda kõrvalerialaks füüsika ning läks edasi magistri ja doktori astmes füüsikat õppima.
Bioloogia õpingud rajasid vundamendi, millel toimetan ka nüüd. Meenutan rõõmuga oma õppejõude, kes kõiki soovijaid suunasid ning väljendist "pole olemas rumalat küsimust" raudselt kinni pidasid, vältimaks kellegi huvil trampimist (minu puhul ääretult vajalik). Jään neile alati tänulikuks.
Artiklid ja uuringud
Tehtud lõputööd
Vaata loodus- ja terviseteaduste instituudis tehtud lõputöid TLÜ digitaalraamatukogus .
Huvitavad videod:
- Kairi Koort - ning
- Madis Metsis -
- ja .
- Tiit Land - ja
- Tiina Elvisto -
Valik erialaseid kõrgkooli õpikuid
- Townsend, C. R., Begon, M., Harper, J.- L. 2003. Essentials of Ecology. Blackwell (saadav TLÜ raamatukogust nii paberkandjal kui ka e-õpikuna).
Masing, V. (koost.). 1992. Ökoloogialeksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus - Kukk. T. 1996 Soontaimede anatoomia väike praktikum; Ingerpuu, N.; Vellak, K. (koost.) 1998 Eesti sammalde määraja; Kalda, A. (toim.) 1979 Botaanika II; Krall, H.; Kukk, T.; Kull, T jt. 1999 Eesti taimede määraja. Tartu.
- Hickman, C. P, Roberts L. S., et.al. 2008. Integrated Principles of Zoology, 14th ed. McGraw-Hill.
- Biology: concepts & connections. San Francisco, CA [etc.]: Benjamin/Cummings, N. A. Campbell, J. B. Reece....[et al.] (2003). (valitud peatükid, CD)
- Plant Physiology. Sunderland: Sinauer Associates.Taiz, L., Zeiger, E. (1998, 2002).
- .
Võta ühendust!
Õppekava juht: Kairi koort
ÕõܲٲᲹ-ٲ:&Բ;Marianne Paapstel
Sarnased erialad
Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia, MSc
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Meie teaduspõhine ja distsipliinidevaheline õppekava ühendab erinevaid biokeemia ja -tehnoloogia ning molekulaarbioloogia valdkondi ja nende rakendusi erinevates kliinilistes süsteemides õ keskkonnaökoloogias, pakkudes üliõpilasele õmaluse oma huvidest lähtuvalt läbi valikainete täpsemale teemale spetsialiseeruda.
Loodusteaduste õpetaja, MA
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Õpetajana on õmalik anda edasi oma ideid Eesti koolihariduse paremaks muutmiseks ja kujundada kool kohaks, kus õpilased ennast arendades mõnusalt tunnevad ehk olla teenäitaja ja suunaja. Õppekaval saab õppida bioloogia-, füüsika-, geograafia- ja keemiaõpetaja suunal, nii põhikooli kui gümnaasiumi õpetajaks. Õpetaja eriala omandajatele on olemas rahalised stipendiumid.
Integreeritud loodusteadused, BSc
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Kas sind huvitavad erinevad loodusteadused õ soovid spetsialiseeruda mõnes kindlas loodusteaduste vallas? Sellel õppekaval ei pea Sa enne ülikooli sisseastumist teadma, milline on Sinu unistuste loodusteaduslik suund. Piisab sellest, kui näed oma tulevikutegemisi üht- õ teistmoodi seotuna loodusteadustega (füüsika, keemia, geograafia, bioloogia jne) ning tead, et õpingute käigus saad neid omavahel kombineerida.