ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Õ±è±è±ð±¹´Ç°ù³¾i kirjeldus

• Kestus: 2 aastat

• Õ±è±è±ð±¹´Ç°ù³¾: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
• Esimesel õppeaastal toimuvad kuuepäevased hajutatud praktikad, teisel aastal kuuajalised praktikad. Ãœhe praktika võib sooritada ka täiskasvanuõppes.
• Õppekavas on tasakaalus kasvatusteaduslike ning erialadidaktika ja eriala keele ja kultuuri õpingud, hõlmates erinevaid tahke õpetajale vajalikest teadmistest.
• Õppekava edukalt läbinutele antakse Ãµpetajakutse tase 7, mis on eluaegne.
• ձ辱²Ô²µ³Ü»å lõpetab magistritöö kaitsmine.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained valmistavad ette õpetajatööks üldhariduskooli kõikides astmetes ja täiskasvanuõppes. Eesmärgiks on saavutada ainedidaktiline pädevus õpiprotsessi juhtimiseks hispaania keele õpetamisel, anda ülevaade kaasaegse võõrkeeleõpetuse teooriatest ja nende rakendusvõimalustest õpikeskkonnas. Ainealaste ja didaktiliste teadmiste ühendamise abil luuakse terviklik süsteem võõrkeeleõppe kavandamiseks, läbiviimiseks ja analüüsiks.

Kasvatusteaduslike ainete moodulis toetatakse õpetajaks kujunemist läbi erinevate üldkasvatusteaduslike ja psühholoogia ainete, mis loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi iga õppija arengu toetamiseks õppeprotsessis ning enda kui õpetaja professionaalse arengu kavandamiseks. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega. 
Tagamaks teooria ja praktika sidusus on üliõpilastel võimalik kohe õpingute alguses vaadelda, kuivõrd ülikoolis õpetajakoolituses õpitu on nähtav reaalses koolipraktikas ning seda seminarides analüüsida. Ãœliõpilase ülesanded praktikal kasvavad koos oskuste ja teadmistega.

Teisel õppeaastal toimuval ±èõ³ó¾±±è°ù²¹°ì³Ù¾±°ì²¹±ô&²Ô²ú²õ±è;antakse tunde juba pikema perioodi vältel töötades juhendava õpetaja kolleegina. Teisel õppeaastal võib soovi korral ühe
praktika teha täiskasvanuõppes. Valitud keele erialaainete kaudu täiendatakse teoreetilist ja praktilist võõrkeeleoskust, lingvistikaalaseid teadmisi ning süvendatakse oskust valitud kultuuriruumi tutvustada ja analüüsida. Olulisel kohal on üliõpilase kui tulevase õpetaja arengu toetamine ja suunamine valitud keele ja kultuuri vahendaja ja esindajana. Õpingute kaudu luuakse esmased kontaktid erialaringkondadega ning süvendatakse neid. Eriala uurimusliku tegevuse raames toimub uurimisseminar, mille raames toetatakse teadustöö kirjutamise kompetentsi ning tutvutakse tänapäevaste uurimismeetoditega oma erialal.

• Erialaaineid alaliselt õpetav õppejõudude koosseis on suurte kogemustega ja tunnustatud ning tihedalt seotud Eesti ja rahvusvahelise akadeemilise kogukonnaga. See aitab üliõpilastel leida kontakte uurimistööks ja edasisteks õpinguteks.
• Erialal on Erasmuse Ã¼liõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega, mis pakuvad tudengitele võimaluse õppida ja praktikat sooritada Hispaanias ja mujal Euroopas.
• Hispaania keele õpetaja eriala jaoks on oluline võrgustik ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likooliga koostööd tegevatest praktikakoolidest nii ÌìÃÀÓ°ÊÓs kui ka väljaspool seda. Praktika kaudu on võimalik leida sobiv tulevane töökoht: väga tihti on just õpingute jooksul praktikakoolina omaseks saanud kool esimeseks tööandjaks.
• Meie ülikoolis õppides on tudengitel kasutuses raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad õppimiseks ja sõpradega suhtlemiseks ning uute teadmiste üle arutamiseks.
• ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav.

Merilyn Meristo on võõrkeeleõpetaja õppekava kuraator. Lisaks prantsuse keele dotsent ning ta koolitab tulevasi õpetajaid. Tema doktoritöö uuris algajate õpetajate töömotivatsioon, tööga rahulolu ja koolikliima tajumist. Sellega seonduvalt on tema uurimisvaldkondadeks jätkuvalt algajate õpetajate kohanemine koolis. Lisaks õpetajakoolitusele on Merilyn Meristo peamisteks uurimisvaldkondadeks võõrkeeleõppe didaktika (sh õpetajate digipädevused), erialane inglise keel, CLIL ja ja erinevad uurimismetoodikad. Ta on mitme õpetajauuringute valdkonna teadusajakirja retsensent.

Juan Carlos Monroy on hispaania keele õpetaja. Ta on pidanud loenguid hispaania kultuuri teemadel Eestis ja Hispaanias. Ta on saanud magistrikraadi sotsioloogia erialal Salamanca ülikoolis ja on õppinud ÌìÃÀÓ°ÊÓ pedagoogikaülikoolis programmi Baltic Studies raames ning UNED ülikoolis hispaania keele ja õpingute erialal. Ta on end täiendanud Birmingham City ülikoolis ja Helsingi ülikoolis. Lisaks on läbinud kursuseid Alcalá de Henarese ja Varssavi Cervantese instituudis. Samuti on ta DELE-eksamite eksaminaator, hindaja ning korraldab DELE-tasemeeksameid. On koostanud hispaania keele õpikuid ja eesti-hispaania sõraraamatuid. Ta on Rahvusvahelise Mitmekeelsuse Ãœhingu liige ning Hispaania Sotsioloogide Liidu liige. Praegu kirjutab doktoritööd hispaania keele omandamisest.

Merilin Kotta on kaitsnud humanitaarteaduste bakalaureuse kraadi ajaloos ( ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likool), magistri- ja doktorikraadi hispaania filoloogias (Tartu ülikool). Vahetusüliõpilasena õppis ta kaks ja pool aastat katalaani filoloogiat Girona, Valencia ja Baleaari saarte ülikoolides. Tema doktoritöö keskendus kirjutamisprotsessi kujutamisele tänapäeva katalaanikeelses lühijutus. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likoolis töötab ta hispaania kultuuri lektorina. On õpetanud ka hispaania keelt, tõlkimist ja katalaani kultuurilugu. Ta on tõlkinud katalaani (Riera, Sarrià), baski (Uribe, Atxaga) ja mehhiko (Fuentes) kirjandust.

Rafael Luis Salieto Gámez on hispaania keele külalislektor. Enne praegust ametikohta on ta töötanud nii Eesti avalikus kui ka erasektoris ning õpetanud mitmes teises riigis, sealhulgas Ameerika Ãœhendriikides ja Usbekistanis. Tal on kaks bakalaureusekraadi – tõlkimise erialal Granada Ãœ±ô¾±°ì´Ç´Ç±ô¾±²õ³Ù ja hispaania keele erialal Burgose Ãœ±ô¾±°ì´Ç´Ç±ô¾±²õ³Ù – ning magistrikraad hispaania keele õpetamise alal Cádizi Ãœ±ô¾±°ì´Ç´Ç±ô¾±²õ³Ù.

³Ò³Ü¾±±ô±ô±ð³¾&²Ô²ú²õ±è;°ä²¹²õ³Ù²¹Ã±²¹°ù on hispanistika lektor. Enne ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli saabumist on Guillem töötanud mitmel pool maailmas, sealhulgas Pekingis, TaÅ¡kendis, Belgradis ja Helsingis. Peamiselt on ta olnud keeleõpetaja, kuid tal on olnud võimalus ka teadustööd teha. Eelmisel aastal oli ta Tartu Ãœlikooli ja Eesti Kirjandusmuuseumi teadur ning hetkel osaleb ta Euroopa Liidu rahastatud uurimisprojektis, mis keskendub huumorile ja kirjaoskusele.

• Võõrkeeleõpetaja magistrikavale õppima asujalt eeldatakse bakalaureusekraadi või sellele vastavat ettevalmistuse astet.
• Võõrkeeleõpetaja õppekaval on aineid nii eesti keeles kui ka peaeriala keeles, samuti toimuvad mõned loengud inglise keeles. Hispaania keele (ja teise keele) õpetaja erialale astumiseks peab hispaania keele oskus olema B2-tasemel ja teise keele oskus vähemalt B1-tasemel. Kui teise keelena soovitakse õpetada inglise või vene keelt, siis on nõutav selles keeles vähemalt C1-tase.
• Kui hispaania keelt soovitakse õpetada teise keelena, siis on nõutav hispaania keele oskus vähemalt B1-tasemel. 
• Nõutud keeletaset saab tõestada sertifikaadi või keeletõendiga. Kui kandidaat ei ole tasemeeksamit sooritanud, tehakse keeletaseme sobivus kindlaks vastuvõtueksamil.

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾ koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjaliku osana esitavad kandidaadid motivatsioonikirja koos sisseastumisdokumentidega SAIS-is. Motivatsioonikirja pikkus on u 3500 tähemärki, faili nimi sisaldab kandidaadi nime. Motivatsioonikiri on valitud peaeriala keeles ja näitab kandidaadi sügavat huvi valitud eriala vastu (varasem õppimis- ja õpetamiskogemus, erialavaliku põhjendus, teadmised haridusvaldkonna praegusest olukorrast). Tsiteeritud allikatele tuleb korrektselt viidata. Kui kandidaat kandideerib kahe keele õpetajaks, tuleb motivatsioonikirjas ära näidata ka see, mis on teine keel. Suulise osa eksam keskendub kandidaadi keelelisele pädevusele ja kutsesobivusele. Juhul kui kandidaadil ei ole keeletaset tõendavat dokumenti, kontrollitakse vajaliku keeletaseme olemasolu vastuvõtueksami käigus. Inglise keele õpetaja erialale kandideerijad teevad kirjaliku keeletesti, millele järgneb suuline vestlus. Teistes keeltes toimub testimine suulise vestluse alusel. Kui kandidaat on valinud kahe keele peaeriala, siis tuleb osaleda mõlema keele eksamil.

Vestlust on võimalik läbi viia ka veebi kaudu, välja arvatud inglise keele õpetaja peaerialal. Palun vastavast soovist teada anda SAISis avaldust esitades. 

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾i osakaalud: motivatsioonikiri 30%, keeleline pädevus 35%, kutsesobivus 35%.

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾i hindamiskriteeriumid. Motivatsioonikirjaga hinnatakse lisaks valmisolekule õpetajaks saada ka kandidaadi akadeemilist küpsust ja eneseväljendusoskust. Keelelise pädevuse kontrollimisel hinnatakse kandidaadi keeleoskust Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemete alusel (inglise keel ja vene keel C1; prantsuse, saksa, itaalia, soome, araabia, hiina ja jaapani keel B2). Kutsesobivusvestluse puhul hinnatakse kandidaadi motivatsiooni õpetajaõpinguteks, keele- ja kultuurialast silmaringi, kursisolekut haridusteemadega ja selget eneseväljendust.

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾i hindamine. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel. Motivatsioonikirja puhul hindavad kõik komisjoniliikmed kandidaate esitatud materjalide alusel hindamiskriteeriumitest lähtudes ja tekib komisjoni konsensuslik hinnang. Peaeriala keeles kirjutatud motivatsioonikirja tekst peab sisaldama infot kandidaadi haridusalase tausta ja teadmiste kohta, näitama selgelt, miks soovitakse valida just antud eriala, ning väljendama kandidaadi väärtushinnanguid hariduse teemal. Keelelist pädevust hinnatakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemekirjelduste alusel. Peaeriala keeles toimuval kutsesobivusvestlusel osalevad komisjoniliikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Vestlus viiakse läbi grupiintervjuu vormis, kandidaadil on võimalik reageerida teiste kandidaatide öeldule ja näidata kuulamise ja seostamise oskust. Kõik komisjoni liikmed võivad küsida küsimusi. Kandidaadi situatsioonile vastav eneseväljendusoskus erialakeeles on üks kriteerium, samuti soovib komisjon tutvuda kandidaadi arengusoovide ja hoiakutega. Komisjon võib küsimusi esitada nii valitava eriala keeles kui ka eesti keeles. Kandidaadil on samuti võimalus esitada komisjonile küsimusi õppekava kohta. Intervjuu järel toimub komisjoni arutelu ja antakse konsensuslik hinnang. Vajaduse korral lepitakse kokku ainete valikus, mida on vaja võtta puuduvate teadmiste tasandamiseks BA-tasemel.

Võõrkeeleõpetaja magistrikava lõpetanud on kõikjal hinnatud ja oodatud spetsialistid. Tööd on võimalik leida üldhariduskoolides üle kogu Eesti, samuti erinevates kutse-, kõrg- ja keeltekoolides. Samuti on võimalik leida väärtustatud spetsialistidena tööd nii avalikus, era- kui ka kolmandas sektoris.