Sind huvitab prantsuse ajalugu, kultuur, kirjandus ja ühiskond? Soovid õppida süvendatult prantsuse keelt? Tahad töötada prantsuse keelt ja kultuuri valdava spetsialistina era- õ riigisektoris?
Õٲ
첹ܰܲõ
Õppe kestus
3 aastat
Õ
Eesti keel
Õppekohtade arv
15
Õ𱹴ǰ
ä𱹲õ
"On asjatu otsida õnne kusagilt kaugelt, kui unustatakse harida iseennast."
Jean-Jaqcues Rousseau
Ootame sind õppima, kui oled laia silmaringi, humanitaarhuvidega, uudishimulik ja keeleõppes õmekas ning soovid pühenduda prantsuse keele ja kultuuri õppimisele ja uurimisele.
Prantsuse keele ja kultuuri peaerialale saad asuda õppima ka ilma prantsuse keele eelneva oskuseta. Varasema keeleoskusega esimese kursuse tudengid alustavad keeleõpet kõrgemal tasemel.
Miks tulla meile õppima?
Ӱ ülikooli Euroopa nüüdiskeelte ja kultuuride bakalaureuseõppekava pakub sulle õmalust valida prantsuse keele ja kultuuri täiemahuliseks peaerialaks, mis õmaldab:
õppida prantsuse keelt kõrgemal tasemel;
õppida mõistma tänapäeva Prantsusmaa kultuuri ja ühiskonna eripärasid ja nende ajaloolist väljakujunemist;
kombineerida oma peaeriala mõne teise keele ja kultuuri õ muu TLÜ-s pakutava õ;
veeta üks õppesemester õ -aasta välisülikoolis.
Õ辱Բܻ prantsuse keele ja kultuuri erialal
toimuvad lahutamatus seoses tänapäeva Prantsuse ühiskonnaga (elulised keeleõppematerjalid, võtmeteemad tänapäeva ühiskonna mõistmiseks, õppimisõmalus Prantsusmaal);
arendavad lisaks kultuuri mõistmisele ja keeleoskusele sinu ettevõtlikkust, enesejuhtivust ja oma vajadustest lähtuva õppimise oskust, mida on vaja edukaks toimetulekuks tänapäeva ühiskonnas;
õmaldavad sul spetsialiseeruda mõnele kitsamale sind huvitavale prantsuse keele, kultuuri õ ühiskonnaga seotud teemale ja saada praktikakogemus;
loovad lõpetajatele eeldused töötada keeleõppe, tõlkimise õ turismi valdkonnas, kultuuriajakirjanduse ja -korralduse alal, kirjastustes, samuti eri riikide asutuste ja välisesinduste juures rahvusvahelistes ja Euroopa Liidu organisatsioonides;
Erasmuse vahetusprogrammi ja teiste stipendiumide toel veedab suur osa meie üliõpilasi õppesemestri õ -aasta Prantsusmaal. Võimalik on osaleda äپ첹 (meie 2024 kevadel toimunud retkest loe siit);
õmaldavad pärast BA-õppekava lõpetamist jätkata süvendatult õpinguid magistritasemel.
Vaata usutlust Ӱ Ülikoolis prantsuse keelt ja kultuuri õppiva Marten Sirendiga.
Prantsuse keele ja kultuuri erialal saad õppida, kui astud TLÜ Euroopa nüüdiskeelte ja kultuuride õppekavale. See õmaldab valida viie täismahulise peaeriala – hispaania, inglise, itaalia, prantsuse õ saksa keele ja kultuuri – vahel ning õppida õna teist enda valitud keelt ja kultuuri õ mõnda muud TLÜ-s pakutavat õ.
Õ𱹴ǰi kirjeldus
Kestus: 3 aastat
Õ𱹴ǰ: ä𱹲õ
Täiskoormusega bakalaureuseõpe toimub peamiselt loengute ja seminaride vormis.
Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb sul läbida õppekava ja sooritada bakalaureuseeksam.
Olulised eriala- ja ü岹Ա
Peaeriala ained õmaldavad jõuda prantsuse keele oskuses B2- õ C1-tasemeni ja uurida Prantsusmaa ajalugu, ühiskonda ja kultuuri (kirjandust, kunsti, teatrit, filmi), et mõista tänapäeva Prantsusmaa kujunemist, selle eripära, meelelaadi ja aktuaalseid probleeme. Loengutes ja seminarides eelistatakse õppijakeskseid meetodeid ning kultuuri ja keele integreeritud õpet.
Eriala uurimuslik moodul arendab individuaalse juhendamise ja tagasisidestamise vormis iseseisvaks teadustööks vajalikke oskusi. Meeskonnatöö oskust arendavad uurimisprojektid koos teiste erialade üliõpilastega ja ühised temaatilised seminarid prantsuse keele ja kultuuri eriala eri aastate üliõpilaste vahel. Iseseisvat uurimistööd valmistavad ette bakalaureuseseminar ja tihe koostöö õppejõududest juhendajatega.
Õppekavas ette nähtud erialapraktika arendab otseselt töötamisele orienteeritud teadmisi ja oskusi ning pakub õmalust esmaseks kokkupuuteks tööturuga. Kõikidel eriala üliõpilastel on õmalus läbida praktika väljaspool ülikooli (Eestis õ välismaal) tõlkimise, võõrkeelte õpetamise, kirjastamise, turismi õ muudes erialaga seotud valdkondades.
Üleülikoolilised ja instituudi ü岹Ա (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid, projekt) annavad sulle õmaluse tutvuda humanitaarse ja humanistliku mõttega laiemas perspektiivis. Need kursused arendavad kriitilise mõtlemise oskusi ja üldkultuurilisi teadmisi, mis on olulised ühiskonna ja kultuuri nähtuste mõtestamiseks ning toimetulekuks tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas.
Vabalt valitud õ raames saad prantsuse keele ja kultuuri õpinguid siduda mõne teise keele ja kultuuri, ajaloo, riigiteaduste, kultuuriteooria, digihumanitaaria õ muu Ӱ ülikoolis pakutava erialaga.
See annab sulle õmaluse omandada mitmekülgseid teadmisi, mis tulevad kasuks nii edasiõppimisel kui ka ameti leidmisel.
Erialaaineid õpetav õppejõudude koosseis on tunnustatud ja rahvusvaheline ning õppetöösse on pidevalt kaasatud ka külalisõppejõude ja -teadlasi välisülikoolidest.
Prantsuse suund teeb tihedat koostööd teiste romaani keelte (hispaania, itaalia) suundadega, samuti kultuuriteooria, maailmakirjanduse ja ilukirjandusliku tõlke erialadega. Korraldame filmiõhtuid, ühisseminare, vestlusringe ja muid koosviibimisi, hoiame end kursis pakutavate kultuuri- ja keeleõppeüritustega.
Koostöös Turu ja Ida-Soome ülikooli ning Prantsuse keele kui rahvusvahelise keele uurimisrühmaga annavad prantsuse uuringute suuna teadlased välja prantsuskeelset teadusajakirja Synergies Pays riverains de la Baltique, milles avaldatakse sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna uurijate kaastöid.
TÜHI-s on suur roll õppetöövälisel tegevusel. Meie aktiivsed üliõpilased osalevad tegevustes.
Meie ülikoolis õppides on tudengitel kasutuses raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad õppimiseks ja sõpradega suhtlemiseks ning uute teadmiste üle arutamiseks.
Ӱ ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav.
Ӱ ülikooli prantsuse suuna õppejõud on oma ala tunnustatud spetsialistid, kes tegelevad prantsuse kultuuri ja mõtteloo vahendamisega ja uurimustega prantsuse keele õpetamise alal rahvusvahelisel tasandil.
Meie õppejõududelt ja vilistlastelt on ilmunud märkimisväärne hulk tõlkeid prantsuse ilukirjandusest, ajalookirjandusest, vanemast ja uuemast mõtteloost, samuti nende teoste mõtestamisele suunatud saatesõnu ja uurimusi.
Meie õppejõudude osalusel on ühistöös Eesti Keele Instituudi ja Pariisi Rahvusvahelise Idakeelte Instituudiga () koostamisel "Suur eesti-prantsuse sõnaraamat".
Kristiina Rebane on Euroopa nüüdiskeelte ja kultuuride õppekava juht ning prantsuse ja itaalia keele dotsent. 2018. aasta kevadel kaitses ta Ӱ Ülikoolis esiletõstmisega oma doktoritöö, mis on Eesti esimene itaalia keeles kirjutatud ja kaitstud italianistika doktoritöö. Ta on õppinud ja elanud Itaalias, samuti täiendanud end vahetusprogrammide raames Prantsusmaal. Keeleõppes peab ta oluliseks nii keele kommunikatiivset kui ka tunnetuslikku aspekti, tasakaalu igapäevase suhtluskeele ja keele kunstilise kasutuse vahel erinevates kultuurikontekstides. Oma teadustöös keskendub ta tegelase kõne ja mõtte refereerimise viisidele kirjanduslikes tekstides, pöörates erilist tähelepanu teadvuse voolule ja siirdkõnele 20. sajandi itaalia modernses romaanis.
Kaia Sisask on prantsuse kirjanduse ja kultuuri lektor, tõlkija ja toimetaja. Ta on tõlkinud prantsuse keelest nii ilukirjandusklassikuid (H. de Balzac, A. Gide, Stendhal, G. Giono) kui ka humanitaarteaduslikke ja filosoofilisi teoseid (M. Foucault. E. Lévinas, G. Bachelard, J. Kristeva, C. Lévy-Strauss, J. Le Goff, J.-P. Schmitt). Kaia Sisask on Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni liige.
Tema teaduslikud huvid puudutavad tõlkeproblemaatikat, kultuuridevahelist kommunikatsiooni ja prantsuse kirjanduse retseptsiooni Eestis. Teda huvitavad ka kultuurisümbolid kollektiivse identiteedi kujundamisel ja rahvusliku/kultuurilise enesemäärtlemise küsimused (vastavalt prantsuse ja eesti) tänapäeva kiiresti muutuvas väärtusteruumis.
Aleksandra Ljalikova on prantsuse keele didaktika dotsent ning juhtivdidaktik TLÜ haridusinnovatsiooni keskuses. Pärast Ӱ pedagoogikaülikooli lõpetamist (2000) on ta omandanud magistrikraadi Rouen’i ülikoolis (2002), seejärel doktorikraadi (cum laude) Jean Monnet' ülikoolis Prantsusmaal (2007) keeleteaduste alal. Tema doktoritöö on seotud väärtushinnangute konfliktidega välishindamises võõrkeeleõppes Eesti riigieksami näitel. Ta on GERFLINT-i liige (Rahvusvaheline Prantsuse Keele Teadus- ja Uuringuühing), kus ta on eelretsentseeritava rahvusvahelise ajakirja Synergies Pays riverains de la Baltique pea- ja/õ kaastoimetaja. Aastal 2009 andis Prantsusmaa talle Prantsuse kunsti ja kirjanduse teenetemärgi rüütlikraadi.
Ülo Siirak on romanistika lektor. Ta on läbi aastate andnud loenguid, mis puudutavad romanistika üldküsimusi ja romaani keelte eelset aega, nagu ladina keel, Rooma tsivilisatsioon ja Rooma kirjandus, sissejuhatus romanistikasse. 2016/2017. õppeaasta kevadest annab ta ka prantsuse keele ajalugu ning maailmakirjanduse kursuse raames loengut ja seminari Apuleiuse "Kuldse eesli" kohta. Prantsuse keele eriala ainetest on ta andnud prantsuse keele morfoloogiat ja süntaksi, prantsuse keele leksikoloogiat ja fonoloogiat, erikursusena ka seminari Prantsuse humanistidest. Läbi aastate on ta andnud kursust Prantsusmaa ajalugu ja ühiskond pärast Prantsuse revolutsiooni.
Ülo Siiraku teaduslikud huvid puudutavad eelkõige Rooma kirjandust ja selle retseptsiooni Prantsuse ja Itaalia humanistide poolt, sellega seoses ka Prantsuse humanismi tervikuna ning humanistide tegevuse mõjul tänapäeva prantsuse keele väljakujunemist. Tema huvide hulka kuulub ka uuem ladinakeelne kirjandus, mille üheks näiteks on Einhardi "Karl Suure eluloo" tõlke ilmumine "Keskaja kirjanduse antoloogias".
Ülo Siirak on olnud aastaid tegev leksikograafina ja teeb aktiivselt kaastööd „Suure eesti-prantsuse sõnaraamatu“ koostamisel. Tegemist on rahvusvahelise projektiga, mille üheks eestipoolseks partneriks on Eesti Keele Instituut. Ta kuulub ka sõnaraamatu projekti elluviimiseks loodud Eesti-Prantsuse Leksikograafiaühingu juhatusse.
Merilyn Meristo on prantsuse keele dotsent. Lisaks prantsuse keelele koolitab ta tulevasi õpetajaid.
Tema doktoritöö uuris algajate õpetajate töömotivatsioon, tööga rahulolu ja koolikliima tajumist. Sellega seonduvalt on tema uurimisvaldkondadeks jätkuvalt algajate õpetajate kohanemine koolis. Merilyn Meristot on mitmel korral kutsutud külalislektoriks Sri Lanka Kelanyia ülikooli, kus ta koolitas tulevasi prantsuse keele õpetajaid ja viis läbi võõrkeeleõpetajate täiendkoolitust. Sri Lankaga seob teda ka teadusuuringute tegemine. Ta on mitme õpetajauuringute valdkonna teadusajakirja retsensent.
Ana Sofia Chermont de Magalhães on portugali keele õpetaja. Pärast keelte, kirjanduse ja kultuuride ning tõlke õpinguid Lissaboni ülikoolis tuli ta koostöös Camõesi instituudiga Eestisse õpetama. Alates 2012. aastast juhib ta Portugali Kultuurikeskust, mis pakub õppetööväliseid tegevusi, näiteks õmalust laulda rahvamuusikakooris, osaleda filmiõhtutel ja näitegrupis ning korraldada üritusi. Ta räägib kõrgtasemel inglise ja prantsuse keelt ning teeb keelespetsialistina koostööd keeleprogrammiga Lingvist.
Kandidaadil peab olema keskharidus õ sellele vastav kvalifikatsioon. Kandidaat peab olema sooritanud eesti keele õ eesti keele kui teise keele riigieksami.
Eesti keele riigieksam õ eesti keele kui teise keele riigieksami osakaal vastuvõtupunktidest on 40%. Eesti keele riigieksami tulemus peab olema vähemalt 40 punkti, eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus vähemalt 60 punkti. Kui kandidaat on lõpetanud kutsekooli õ keskkooli enne 1997. aastat õ välismaal, siis kandideerib ta 100% vastuvõtueksami tulemusega.
Kui kandidaat on sooritanud prantsuse keele DELF B2-taseme eksami, siis ta ei pea vastuvõtueksamit tegema. Vastav tõend tuleb esitada avalduse esitamisel SAIS-is ja saata selle kohta ka info vastuvott.humanitaar@tlu.ee
ղٳܱõٳܱi osakaal vastuvõtupunktidest on 60%, millest kirjalik test on 30% ja vestlus 30%.
Vastuvõtulävend on 65 punkti.
Kandidaat ei pea oskama prantsuse keelt.
ղٳܱõٳܱ
ղٳܱõٳܱ koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Kirjalik osa on ühel ilukirjandusteosel põhinev arutlev vastus, mille kandidaat kirjutab ülikoolis kohapeal käsitsi (kaasa võtta kirjutusvahend, digivahendite kasutamine ei ole lubatud). Kirjalikus osas vastab kandidaat kahele küsimusele, mis on seotud eelkõige loetud teose sisuga, aga õb hõlmata ka laiemaid probleeme, mida raamat tõstatab. Kirjalik osa kestab 90 minutit. Kirjutamisel õb kandidaat kasutada loetud raamatut paberkujul (mitte elektrooniliselt), mille ta on eksamile kaasa võtnud. Vestlusele pääsemiseks peab kandidaat saama kirjaliku osa eest vähemalt 20 punkti 30 punktist. Kirjaliku osa tulemus ja õmalik kutse vestlusele saadetakse kandidaadile kirjalikule osale järgneval päeval.
Kirjaliku osa sooritamiseks tuleb kandidaadil läbi lugeda järgmine prantsuse keelest eesti keelde tõlgitud ilukirjanduslik teos: Roman Gary, "Elu alles ees". Prantsuse keelest tõlkinud Tõnu Õnnepalu. Tänapäev, 2021.
Suuline osa on vestlus vastuvõtukomisjoniga. Vestlus toimub üldkultuurilistel ja päevakajalistel teemadel ning puudutab ka kandidaadi motivatsiooni ja lugemust. Näiteks õb komisjon küsida, milles väljendub kandidaadi huvi valitud eriala vastu, milliseid valitud erialaga seotud teoseid on kandidaat juba lugenud õ vaadanud ning mida kogenud. Samuti õb komisjon küsida, kuidas hoiab kandidaat end kursis sündmustega, mis toimuvad valitud erialaga seotud maades. Vestlus kestab umbes 15 minutit.
Komisjon eeldab, et kandidaat on valitud eriala õppekavaga tutvunud.
ղٳܱõٳܱi hindamiskriteeriumid. Ilukirjandusliku teose analüüsi hindamisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriume: loetud tekstist arusaamine ja vastuste asjakohasus, arutlusoskus ja näidetega põhjendamine, ladus eneseväljendus ja korrektne eesti keel. Suulisel eksamil hinnatakse kandidaadi eneseväljendusoskust ja huvi valitud eriala vastu ning valmidust õppida õppekaval, mis sisaldab intensiivset keeleõpet. Samuti hinnatakse oskust arutleda oma lemmikteemade üle prantsuse kultuuris.
ղٳܱõٳܱi hindamine. Kirjaliku eksamiosa minimaalne positiivne tulemus on 20 punkti. See tagab pääsu suulisele vestlusele. Kandidaadid, kes saavad kirjalikus osas alla 20 punkti, ei pääse vestlusele ja on saanud vastuvõtueksami negatiivse tulemuse. Suulises eksamiosas vestleb kandidaat vastuvõtukomisjoniga, kes hindab kandidaati varem kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel konsensuslikult.
Kandidaadil on õmalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.
Õdz
Prantsuse keele ja kultuuri erialal on 15 õppekohta.
"Õppisin Lääne-Euroopa uuringute suunal ning spetsialiseerusin itaalia ja prantsuse keelele. Mitmekülgne õppekava, palju valikuvabadust ning suurepäraste õppejõudude ja inspireerivate kaastudengite koostöös tekkinud toetav õhkkond on mind julgustanud vastu võtma mitmesuguseid tööalaseid väljakutseid ennekõike hariduse valdkonnas."
Jaanus Valk lõpetas Ӱ ülikooli 2008. aastal bakalaureusetööga "Mallarmé luule: kogelemine". Aastatel 2004–2005 viibis ta vahetusüliõpilasena Tōkyōs Waseda ülikoolis ja õppis jaapani keelt. Aastal 2001 asutas ta koos Hasso Krulliga tõlkeluule internetiajakirja Ninniku. Kalju Kruusa on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti PEN-klubi liige.
"Prantsuse keele erialale sattusin mingil hetke ajel. Olin 1997. aasta kevadel edasiõppimise kavatsuseta viibinud mõned nädalad Pariisis ning koju Ӱsse tagasi jõudes järsku läksin ja andsin paberid sisse. Prantsuse keel nõuab mu meelest romaani keeltest kõige rohkem harjutamist, kuna on kõige kulunum, sõnad sulavad üksteisesse kokku. Kui prantsuse keel on omandatud, on võrdlemisi lihtne saada järje peale itaalia ja hispaania keeleski (vastupidi on hulga raskem). Õppima asumisel oli tähtis osa mu huvil Mallarmé loomingu vastu, mis tundus lähedane. Mu prantslastest õpetajad pidasid teda väga keeruliseks autoriks, aga mulle kummalisel kombel ei tundunud see sugugi nii. Seevastu kippusid mulle kaugeks jääma lihtsamad autorid. Muidugi mitte alati – olen väga rahul osa saamast näiteks Christian Bobini ja Michel Houellebecqi luulest."
"Kui ülikooli sisse astudes oma valikus igaks juhuks pisut kõhklesin, siis üsna kiiresti sai selgeks, et midagi õigemat oleks olnud keeruline valida – seda nii õppesuuna kui ka ülikooli mõttes. Ӱ Ülikool on mulle kinkinud kustutamatu teadmistejanu ning eriala, mis on samal ajal minu suur huviala.
Erialased teadmised saadavad mind nii igapäevatöös kirjastuses kui ka ilukirjanduse tõlkimisel. Ülikoolis omandatud oskused toetavad vaikimisi peaaegu kõiki mu ettevõtmisi. Lisaks romaani keeli ja kultuure puudutavatele teadmistele olen veel eriliselt tänulik oskuse eest suurt infokogust süstematiseerida, ülesandeid ja tegevusi selgelt piiritleda ning erinevat tüüpi tekste luua ja vahendada.
Soovin erialase enesetäiendamisega kindlasti jätkata!"
"Olen eluaeg tundnud, et keeled on minu ala. Teadsin juba enne bakalaureuseõppesse sisse astumist, et minu edasine elu on seotud tõlkimisega, niisiis oli mul kindel soov omandada bakalaureusekraad mõnes Euroopa Liidu keeles. Kuna olin prantsuse keele õpingutega juba keskkoolis alustanud, tundus romanistika eriala prantsuse keele ja kultuuri suund olevat loogiline valik. Ma ei kahetse absoluutselt, et selle kasuks otsustasin. Lisaks sain juurde õppida itaalia keelt ja kultuuri. Pakutavate ainete valik oli mitmekesine ja mul avanes õmalus kustutada oma teadmisjanu keele, kirjanduse, antiikkultuuri ja mitme teise teema vallas. Tõeliselt suure teadmistepagasiga õppejõud mõjusid inspireerivalt ja nendega oli rõõm koostööd teha. Praegu tegelen igapäevaselt tõlkimisega ja annan prantsuse keele eratunde keskkooliõpilastele. Kuna õppisin mitut võõrkeelt, on minu keeltepagas nüüd tõlketööd tehes suurem, mis õmaldab mul võtta vastu rohkem erinevaid pakkumisi. Ülikooliõpingud on minus kinnistanud teisigi vajalikke omadusi, nende seas täpsust, aja planeerimise oskust, info süstematiseerimise oskust ja palju muud. Jään oma õpinguid alati hea sõnaga meenutama."
“Peale keskkooli otustasin prantsuse keelt edasi õppima minna, kuna soovisin oma keelt arendada ja selles paremaks saada. Tegelikult sain lisaks väga heale keeleõpingule palju rohkem elutarkust humanitaarvaldkonnast üldiselt. Avastasin enda jaoks keeleteaduse, kultuuriteooria, sotsioloogia, semiootika ja antropoloogia. Üks põnevamaid momente oli bakatöö kirjutamine, kus sain uurida just täpselt seda, mis mind tol hetkel kõige rohkem kõnetas – analüüsida kaasaja prantsuse autori teoseid kultuuriteooria ja sotsioloogia kaudu.
Ӱ ÜǴDZ siirdusin edasi õppima rahvusvahelist kultuurikorraldust Lyoni ülikooli. Õpingutest olen kõige väärtuslikuma kogemusena kaasa võtnud isikliku arengu. Lisaks akadeemilistele teadmistele on ülikool andnud mulle õmaluse end paremini tundma õppida ning juhatanud teemade juurde, mis mind enim huvitavad. Olen õppimise tõeline fänn.”
Eriala lõpetajad õvad leida tööd väga erinevates valdkondades, mis nõuavad prantsuse keele ja kultuuri põhjalikku tundmist ja selle vahendamist: keeleõpe, tõlkimine, turism, ajakirjandus, kirjastamine, ettevõtlus, välissuhted, Euroopa Liidu ja muud rahvusvahelised organisatsioonid jm.
Prantsuse suuna seniste lõpetanute töökohtade hulgas on esindatud järgmised alad: prantsuse keele õpetaja üldhariduskoolides õ keeltekursustel, töö Prantsuse Instituudis õ Prantsuse saatkonnas, ilukirjanduse, filmisubtiitrite õ tarbetekstide tõlkija, giid, töö Eesti välisministeeriumis, Eestis tegutsevates välisfirmades ja ühisettevõtetes, kirjastustes, ajakirjanduses. Levinud on ka muud avarat silmaringi, võõrkeelteoskust ja Lääne-Euroopa kultuuri- ja ühiskondlikus ruumis orienteerumist nõudvad valdkonnad.
Edasiõppimisõmalused
Kolmeaastased õpingud loovad aluse spetsialiseeruda magistritasemel prantsuse keele õpetamise, kirjandus- ja kultuuriteaduste, kirjaliku tõlke (nii ilukirjandusliku, audiovisuaalse kui ka tarbetekstide tõlke) õ suulise tõlke aladele.
Magistriõpinguid on õmalik jätkata ka teistel (osaliselt) avatud õppekavadega humanitaarteaduste ja muude valdkondade erialadel.
Soovid mõista, kuidas aja- ja mõttelugu, kirjandus ja kunstid on kujundanud tänapäeva Itaalia ühiskonda ja kultuuri? Tahad õppida ennast ja oma kultuuri paremini mõistma läbi elava kokkupuute Itaalia kultuuri uurijate ja esindajatega? Soovid õppida süvendatult itaalia keelt? Tahad töötada itaalia keelt ja kultuuri valdava spetsialistina era- õ riigisektoris?
Ootame sind õppima, kui sulle pakub huvi Hispaania õ teiste hispaaniakeelsete maade ajalugu, kultuur, kirjandus ja ühiskond ning sa soovid õppida süvendatult hispaania keelt ja tahad töötada keelt ja kultuuri valdava spetsialistina era- õ riigisektoris.
Globaliseeruvas maailmas vajavad Eesti koolid võõrkeeleõpetajaid, kes suudavad keele õpetamisega avada uksi teistesse kultuuriruumidesse. Kuna Prantsusmaa on üks võtmeriike Euroopa liidu majanduses ja poliitikas ning Eesti partner, siis vajatakse prantsuse keele oskajaid nii kultuuris, majanduses kui ka poliitikas.
