ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Õ±è±è±ð±¹´Ç°ù³¾i kirjeldus

• Kestus: 2 aastat
• Õ±è±è±ð±¹´Ç°ù³¾: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
• Esimesel õppeaastal toimuvad kuuepäevased hajutatud praktikad, teisel aastal kuuajalised praktikad. Ãœhe praktika võib sooritada ka täiskasvanuõppes.
• Õppekavas on tasakaalus kasvatusteaduslike ning erialadidaktika ja eriala keele ja kultuuri õpingud, hõlmates erinevaid tahke õpetajale vajalikest teadmistest.
• Õppekava edukalt läbinutele antakse Ãµpetajakutse tase 7, mis on eluaegne.
• ձ辱²Ô²µ³Ü»å lõpetab magistritöö kaitsmine.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained valmistavad ette õpetajatööks üldhariduskooli kõikides astmetes ja täiskasvanuõppes. Eesmärgiks on saavutada ainedidaktiline pädevus õpiprotsessi juhtimiseks vene keele õpetamisel, anda ülevaade kaasaegse võõrkeeleõpetuse teooriatest ja nende rakendusvõimalustest õpikeskkonnas. Ainealaste ja didaktiliste teadmiste ühendamise abil luuakse terviklik süsteem võõrkeeleõppe kavandamiseks, läbiviimiseks ja analüüsiks.

Kasvatusteaduslike ainete moodulis toetatakse õpetajaks kujunemist läbi erinevate üldkasvatusteaduslike ja psühholoogia ainete, mis loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi iga õppija arengu toetamiseks õppeprotsessis ning enda kui õpetaja professionaalse arengu kavandamiseks. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega.

Tagamaks teooria ja praktika sidusus on üliõpilastel võimalik kohe õpingute alguses vaadelda, kuivõrd ülikoolis õpetajakoolituses õpitu on nähtav reaalses koolipraktikas ning seda seminarides analüüsida. Ãœliõpilase ülesanded praktikal kasvavad koos oskuste ja teadmistega.

Teisel õppeaastal toimuval ±èõ³ó¾±±è°ù²¹°ì³Ù¾±°ì²¹±ô antakse tunde juba pikema perioodi vältel töötades juhendava õpetaja kolleegina. Teisel õppeaastal võib soovi korral ühe praktika teha täiskasvanuõppes.

Valitud keele erialaainete kaudu täiendatakse teoreetilist ja praktilist võõrkeeleoskust ja lingvistikaalaseid teadmisi ning süvendatakse oskust valitud kultuuriruumi tutvustada ja analüüsida. Olulisel kohal on üliõpilase kui tulevase õpetaja arengu toetamine ja suunamine valitud keele ja kultuuri vahendaja ja esindajana. Õpingute kaudu luuakse esmased kontaktid erialaringkondadega ning süvendatakse neid. Eriala uurimusliku tegevuse raames toimub uurimisseminar, mille raames toetatakse teadustöö kirjutamise kompetentsi ning tutvutakse tänapäevaste uurimismeetoditega oma erialal.

• Erialaaineid alaliselt õpetav õppejõudude koosseis on suurte kogemustega ja tunnustatud ning tihedalt seotud Eesti ja rahvusvahelise akadeemilise kogukonnaga. See aitab üliõpilastel leida kontakte uurimistööks ja edasisteks õpinguteks.
• Erialal on Erasmuse Ã¼liõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega, mis pakuvad tudengitele võimaluse õppida ja praktikat sooritada teistes Euroopa riikides ja Lähis-Idas.
• Vene keele õpetaja eriala jaoks on väga oluline lai võrgustik ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likooliga koostööd tegevatest praktikakoolidest nii ÌìÃÀÓ°ÊÓs kui ka väljaspool seda. Praktika kaudu on võimalik leida sobiv tulevane töökoht: väga tihti on just õpingute jooksul praktikakoolina omaseks saanud kool esimeseks tööandjaks.
• Meie ülikoolis õppides on tudengitel kasutuses raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad õppimiseks ja sõpradega suhtlemiseks ning uute teadmiste üle arutamiseks.
• ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav.

Merilyn Meristo on võõrkeeleõpetaja õppekava juht. Lisaks prantsuse keele dotsent ning ta koolitab tulevasi õpetajaid. Tema doktoritöö uuris algajate

õpetajate töömotivatsioon, tööga rahulolu ja koolikliima tajumist. Sellega seonduvalt on tema uurimisvaldkondadeks jätkuvalt algajate õpetajate kohanemine koolis. Lisaks õpetajakoolitusele on Merilyn Meristo peamisteks uurimisvaldkondadeks võõrkeeleõppe didaktika (sh õpetajate digipädevused), erialane inglise keel, CLIL ja ja erinevad uurimismetoodikad. Ta on mitme õpetajauuringute valdkonna teadusajakirja retsensent.

Kapitolina Fedorova on spetsialiseerunud sotsiolingvistikale ja lingvistilisele antropoloogiale. Teda huvitab mitte niivõrd keel kui reeglite kogum, vaid pigem see, kuidas keelt kasutatakse suhtlemisel. Tema uurimishuvid hõlmavad rahvustevahelist suhtlust, linnade mitmekeelsust, piiri- ja rändeuuringuid, keelekontakte, lingvistilise maastiku uuringuid, veebisuhtlust ja sotsiaalset varieerumist.

Ta lõpetas Sankt-Peterburgi Riikliku Ãœlikooli (PhD 2002) ning töötas 15 aastat Euroopa Ãœlikooli antropoloogia teaduskonnas (S.-Peterburg). Enne ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli jõudmist töötas ta Hankuk Välisuuringute Ãœlikoolis (Seoul, Lõuna Korea).

Natalia Tšuikina on vene keele dotsent. Ta on lõpetanud Peterburi riikliku ülikooli ning samast ülikoolist on saanud filoloogia teaduste kandidaadi kraadi. Rahvusvaheliste programmide abil on ta ennast täiendanud Euroopa ülikoolides, nt Kaarli ülikoolis Prahas, Roma Tre ülikoolis ja Milaano ülikoolis Itaalias, Salzburgi ülikoolis Austrias jmt. Tema publikatsioonide hulka kuuluvad artiklid nii vene keele metoodika kui ka kaasaegse vene keele funktsioneerimise alalt.

Tema peamine uurimisvaldkond on vene keele õpetamine. Senine uurimistöö on hõlmanud erinevate innovaatiliste meetodite kasutamist keeleõppes, sealhulgas ka nende rakendamist vene keele õpetamisel kakskeelsetele (vene-eesti) õppijatele. Teadustöös on ta uurinud küsimusi, mis on seotud ilukirjandusliku teksti lingvistilise analüüsiga. Viimastel aastatel on ta huvitatud ka vene onomastikast ja õigekirjast. Natalia TÅ¡uikina on oma valdkonna populariseerija: esineb teles, raadios ja trükimeedias. Ta on Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) juhatuse liige. 

Ekaterina Batrakova on vene keele didaktika nooremlektor.

• Võõrkeeleõpetaja magistrikavale õppima asujalt eeldatakse bakalaureusekraadi või sellele vastavat ettevalmistuse astet.
• Võõrkeeleõpetaja õppekaval on aineid nii eesti, vene kui kui ka inglise keeles. Vene keele (ja teise keele) õpetaja erialale astumiseks peab vene keele oskus olema C1-tasemel ja teise keele oskus vähemalt B1-tasemel. Kui teise keelena soovitakse õpetada inglise keelt, siis on nõutav selles keeles vähemalt C1-tase.
• Vajaliku keeletaseme tõestamiseks tuleb esitada tõend või sertifikaat. Kui kandidaat ei ole tasemeeksamit sooritanud, tehakse keeletase kindlaks vastuvõtueksamil. 

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾ koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjaliku osana esitavad kandidaadid motivatsioonikirja koos sisseastumisdokumentidega SAIS-is. Motivatsioonikirja pikkus on u 3500 tähemärki, faili nimi sisaldab kandidaadi nime. Motivatsioonikiri on valitud peaeriala keeles ja näitab kandidaadi sügavat huvi valitud eriala vastu (varasem õppimis- ja õpetamiskogemus, erialavaliku põhjendus, teadmised haridusvaldkonna praegusest olukorrast). Tsiteeritud allikatele tuleb korrektselt viidata. Kui kandidaat kandideerib kahe keele õpetajaks, tuleb motivatsioonikirjas ära näidata ka see, mis on teine keel. Suulise osa eksam keskendub kandidaadi keelelisele pädevusele ja kutsesobivusele. Juhul kui kandidaadil ei ole keeletaset tõendavat dokumenti, kontrollitakse vajaliku keeletaseme olemasolu vastuvõtueksami käigus. Inglise keele õpetaja erialale kandideerijad teevad kirjaliku keeletesti, millele järgneb suuline vestlus. Teistes keeltes toimub testimine suulise vestluse alusel. Kui kandidaat on valinud kahe keele peaeriala, siis tuleb osaleda mõlema keele eksamil.

Vestlust on võimalik läbi viia ka veebi kaudu, välja arvatud inglise keele õpetaja erialal. Palun vastavast soovist teada anda SAISis avaldust esitades. 

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾i osakaalud: motivatsioonikiri 30%, keeleline pädevus 35%, kutsesobivus 35%.

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾i hindamiskriteeriumid. Motivatsioonikirjaga hinnatakse lisaks valmisolekule õpetajaks saada ka kandidaadi akadeemilist küpsust ja eneseväljendusoskust. Keelelise pädevuse kontrollimisel hinnatakse kandidaadi keeleoskust Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemete alusel (inglise keel ja vene keel C1; araabia, hiina, hispaania, itaalia, jaapani, prantsuse, saksa ja soome keel B2). Kutsesobivusvestluse puhul hinnatakse kandidaadi motivatsiooni õpetajaõpinguteks, keele- ja kultuurialast silmaringi, kursisolekut haridusteemadega ja selget eneseväljendust.

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾i hindamine. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel. Motivatsioonikirja puhul hindavad kõik komisjoniliikmed kandidaate esitatud materjalide alusel hindamiskriteeriumitest lähtudes ja tekib komisjoni konsensuslik hinnang. Peaeriala keeles kirjutatud motivatsioonikirja tekst peab sisaldama infot kandidaadi haridusalase tausta ja teadmiste kohta, näitama selgelt, miks soovitakse valida just antud eriala ning väljendama kandidaadi väärtushinnanguid hariduse teemal. Keelelist pädevust hinnatakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemekirjelduste alusel. Peaeriala keeles toimuval kutsesobivusvestlusel osalevad komisjoniliikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Vestlus viiakse läbi grupiintervjuu vormis, kandidaadil on võimalik reageerida teiste kandidaatide öeldule ja näidata kuulamise ja seostamise oskust. Kõik komisjoni liikmed võivad küsida küsimusi. Kandidaadi situatsioonile vastav eneseväljendusoskus erialakeeles on üks kriteerium, samuti soovib komisjon tutvuda kandidaadi arengusoovide ja hoiakutega. Komisjon võib küsimusi esitada nii valitava eriala keeles kui eesti keeles. Kandidaadil on samuti võimalus esitada komisjonile küsimusi õppekava kohta. Intervjuu järel toimub komisjoni arutelu ja antakse konsensuslik hinnang. Vajadusel lepitakse kokku ainete valikus, mida on vaja võtta puuduvate teadmiste tasandamiseks BA tasemel.

Võõrkeeleõpetaja magistrikava lõpetanud on kõikjal hinnatud ja oodatud spetsialistid. Tööd on võimalik leida üldhariduskoolides üle kogu Eesti, samuti erinevates kutse-, kõrg- ja keeltekoolides. Samuti on võimalik leida väärtustatud spetsialistidena tööd nii avalikus, era- kui ka kolmandas sektoris.