Soo-temaatika

Väidetega uuriti, millised on juhtide arusaamad soost. Sotsiaalkonstruktsionistliku käsituse järgi kujuneb arusaam soost igapäevase suhtluse, keele ja kultuuri kaudu. Essentsialismi käsituse järgi on erinevast soost inimestel kaasasündinud loomus, mistõttu peetakse meeste ja naiste erinevusi loomulikeks ja ajas muutumatuteks. Skaala on tõlgitud ja kohandatud Schudson ja Gelman (2023) uuringu põhjal ja koosneb kahest alaskaalast: sotsiaalkonstruktsionistlik (Cronbachi alfa = 0,67); essentsialistlik (Cronbachi alfa = 0,66).

Kontakt: Berit-Silvia Vaikre (berit_silvia.vaikre@tlu.ee) ja Eve Eisenschmidt (eve.eisenschmidt@tlu.ee).

Sotsiaalkonstruktsionistlikud uskumused soo kohta (1)

  • See, kuidas me ühiskonnas soost räägime, mõjutab seda, mida sugu tähendab.
  • Kui inimesed koos selle nimel töötavad, saavad nad mõjutada, mida tähendab olla tüdruk või poiss.
  • Kui ühiskond oleks teistsugune, võiksid kategooriad „tüdrukud“ ja „poisid“ olla väga erinevad sellest, millised need praegu on. 

Essentsialistlikud uskumused soo kohta (2)

  • Soolised erinevused algavad varajases eas ja ei muutu arengu käigus.
  • Inimese põhiolemus ei muutu – tema sugu mõjutab teda alati, olenemata sellest, mida ta teeb.

Tulemuste esitamisel on koondtunnuste nimed lühendatud vastavalt:

  • Soo uskumus 1
  • Soo uskumus 2

Koodide selgitused:

  • 555 = koolijuhtide keskmise kood

  • 666 = õppejuhtide keskmise kood

  • 777 = õppekorraldusjuhtide keskmise kood

  • 888 = arendusjuhtide keskmise kood

  • 999 = huvijuhtide keskmise kood

  • 1000 = haridustehnoloogide keskmise kood

  • 1001 = muu ameti esindajate keskmise kood