ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Juba kuuendat korda toimunud Õ±è±ð³Ù²¹Âá²¹³Ü³Ü°ù¾±³¾³Ü²õ 2024 on osa ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Haridusjuhtimise Akadeemia poolt korraldatavast kooliuuringust. Varasemad Õ±è±ð³Ù²¹Âá²¹³Ü³Ü°ù¾±³¾³Ü²õed on toimunud 2016., 2017., 2019., 2021. ja 2023. aastal. Paralleelselt ja hiljem ka vahepealsetel aastatel (2016, 2017, 2020, 2022, 2024) toimusid ձ辱±ô²¹²õ³Ü³Ü°ù¾±³¾³Ü²õed.

Õ±è±ð³Ù²¹Âá²¹³Ü³Ü°ù¾±³¾³Ü²õe eesmärk on anda koolidele tagasisidet nende õpetajate arusaamade ja suhtumise kohta tänase koolielu aktuaalsetel teemadel ning teadlastel  tulemuste põhjal tehtud märkamisi ühiskonnas jagada.

Seekordne küsimustik koosnes neljast uuest  teemast: koolikultuur (õppimist toetavad juhtimisviisid), õpetajate töö ja õppimisega seotud motivatsioon, tehisaru kasutamine ning soolised uskumused. Lisaks varasematest kordadest olid järgmised teemad: koolikultuur (õpetajate valmidus võtta koolis eestvedaja rolli ning andmete kasutamine kooli juhtimisel), õppija autonoomia toetamine, õpetajate uskumused enesereguleeritud õppimise suhtes, tööga seotud läbipõlemine ja üldine rahulolu.

Uurimuses osalemine oli vabatahtlik ja osalema olid oodatud kõik Eesti koolid. Uurimuses osalemine oli tasuline – 280 EUR (+km). Kooli registreerumine uuringusse toimus Qualtricsi keskkonnas oktoobris 2024. Küsimustikule vastamine toimus 4. november kuni 13. detsembrini 2024.

Kasutati ankeetküsimustikku nii kinniste kui avatud küsimustega. Õpetajad said vastata üheksale taustaküsimusele (nt sugu, vanus, töökogemus õpetajana), valikvastustega küsimustele ja kolmele avatud küsimusele (nt Kuidas olete kasutanud tehisaru oma töös õpetajana?).

Personaalne küsimustiku link saadeti iga kooli kontaktisikule, kes jagas seda õpetajaskonnaga. Küsitlus viidi läbi Qualtricsi keskkonnas. Vastamiseks kulus umbes 30 minutit.

Osalejad

Kokku osales uuringus 133 kooli, nendest 80 põhikooli, 26 täistsüklikooli ja 27 riigigümnaasiumit. Põhikoolide grupis on koolid, kus õpitakse näiteks 1.-6., 1.-9. või ka 7.-9. klassides. Täistsüklikoolide all mõeldakse koole, kus õpitakse näiteks 1.-12. või ka 7.-12. klassides. Riigigümnaasiumiteks on riigi poolt hallatavad koolid, kus õpitakse 10.-12. klassides. Linnakoole oli 80 ning maakoole 53.

Kokku vastas 3853 õpetajat. Põhikoolis õpetas neist 2182 õpetajat, täistsüklikoolis 781 ning riigigümnaasiumis 890 õpetajat. Eesti emakeelega õpetajaid oli 3364, vene emakeelega 390 ning muu emakeelega 99.

Õpetajatest 86,3% ehk 3326 olid naised, 12,3% ehk 472 olid mehed. 55 õpetajat ehk 1,4% ei soovinud oma sugu avaldada.

Vastanute keskmine vanus oli 47,5 (SD = 13). Noorim vastanu oli 20-aastane ning vanim 84-aastane. Õpetajate keskmine töökogemus oli 18 aastat (SD = 14,3). Kõige kauem õpetajana töötatud aeg oli 64 aastat.

Tabel 1. Õpetajate hariduslik taust

Tabel 2. Õpetajate koormus koolis

Tabel 3. Õpetajate jaotumine õppeainete alusel

Õpetajate arv kooliastmeti jagunes järgmiselt: 

I kooliastmes õpetas 1736 õpetajat, II kooliastmes 2784 õpetajat, III kooliastmes 2611 õpetajat ja gümnaasiumi 1421 õpetajat.

Koolid, kes uuringus osalesid

Koolides 35, 49, 69, 96, 109, 110, 117, 126, 130, 138, 141, 145 vastas küsimustikule alla poole õpetajaskonnast, seetõttu ei pruugi tulemused kajastada kogu kooli õpetajaskonna arvamusi.

Tulemuste esitamisel on koolid tähistatud numbritena – iga kool teab ainult oma numbrit. Joonistel on eraldi toodud põhikoolide, täistsüklikoolide ja riigigümnaasiumite tulemused.

Kuidas jooniseid lugeda?

Tulemused on grupeeritud viie teema kaupa ning enamus uurimuses kasutatud näitajad on esitatud nn pilvejoonistel, kus iga joonis kirjeldab vastava kooli õpetajate vastuste keskmist väärtust kahe näitaja alusel. Jooniste eesmärk on lisaks aritmeetilisele keskmisele pakkuda koolile ka võrdlust teiste sama tüüpi koolidega. Põhikoolide, keskkoolide ja riigigümnaasiumite tulemused on esitatud eraldi värvidena. 

Joonistel on välja toodud vastuseid nii üksikküsimustele ning samuti nende kokkuliitmisel saadud koondnäitajaid – näiteks nelja väite kokkuliitmisel tekkinud õpetajate läbipõlemise skaala. Näitajate kirjeldused on lisatud jooniste juurde.

Erinevate koolitüüpide keskmised on joonistel tähistatud lühenditega: PK (põhikoolide keskmine), TS (täistsüklikoolide keskmine), GÜ (gümnaasiumite keskmine).

Iga teemalehe lõpus on välja toodud ka antud teema koondtunnuste (ja/või üksikväidete) keskmised võrkdiagrammil. Valides rippmenüüst oma kooli numbri, saab iga kool vaadata oma tulemusi antud teema raames.

Iga koondtunnuse juures on välja toodud ka selle sisereliaabluse näitaja (Cronbachi alfa), mis näitab kuivõrd ühte ja sama nähtust (nt andmete kasutamist kooli juhtimisel) mõõtvad väited on omavahel kooskõlas. Mida lähemal on see näitaja arvule 1, seda suurem reliaablus ehk usaldusväärsus.

Joonistel on kasutatud erinevaid skaalasid: nt 7-palline Likerti skaala (1-üldse ei nõustu, 2-ei nõustu, 3-pigem ei nõustu, 4-nii ja naa, 5-pigem nõustun, 6-nõustun, 7-nõustun täielikult). Samas ei ole joonistel välja toodud vahemikke ühest seitsmeni, vaid näites 3,5 – 5,5. Seega peab jooniste lugemisel olema tähelepanelik!

Liikudes kursoriga kooli numbrile, avaneb eraldi aken, kus on kirjas antud kooli väidete või koondtunnuste aritmeetilised keskmised (M), standardhälbed (SD), vastajate arv ja statistiliselt oluline erinevus vastava kooli tüübi keskmisest. 

Mida aga tähendab statistiliselt oluline erinevus?

Statistiliselt oluline erinevus tähendab, et konkreetse kooli tulemused erinevad kogu antud kooli tüübi (nt kõikide põhikoolide) keskmisest sellisel määral, et see erinevus ei ole tõenäoliselt juhuslik. See tähendab, et kooli tulemus on märkimisväärselt kõrgem või madalam võrreldes üldise tasemega. Oluline erinevus ei tähenda automaatselt, et olukord on hea või halb, vaid et see erineb üldisest mustrist. See on vihje vaadata sügavamale ja mõista, miks kool erineb teistest. "Oluline erinevus" = "Pane tähele!", mitte alati "Hea" või "Halb".

Kuidas tulemusi tõlgendada?

• Kõige olulisem on meeles pidada, et selle uuringu andmed ei ole normeeritud ehk ei paku norme. Seega ei saa oma kooli kohta teha järeldust, et ühes või teises kohas paiknemine joonisel on hea või halb.
• Tulemused annavad võimaluse võrrelda ennast teiste osalenud koolidega ning sama tüüpi koolide keskmisega. 
• Lisaks aritmeetilisele keskmisele on võimalik analüüsida ka standardhälvet ehk vastuste hajuvust keskmise ümber, mis annab aimu, kui sarnased on antud kooli õpetajate vastused. Standardhälve alla 1,0 viitab sellele, et õpetajate vastused koonduvad pigem keskmise ümber, mis tähendab, et nad hindavad nähtust ühtlasemalt või sarnaselt. Kui standardhälve ületab 1,0, näitab see suuremat hajuvust vastustes, viidates sellele, et õpetajate arvamused antud näitaja osas erinevad rohkem.
• Oluline on arvestada ka nii oma kooli kui teiste koolide konteksti, võttes arvesse kooli tüüpi, suurust, aga ka vastajate arvu. Oma tulemusi võite üldistada kogu õpetajaskonnale juhul, kui küsimustikule vastas suurem enamus õpetajaskonnast. Koolid, kus õpetajate arv on 20 või alla selle, peaks tulemuste üldistamiseks õpetajaskonnale olema vastanud vähemalt 80% õpetajatest.

Siit leiad allalaetavad õpetajauurimuse andmed teemaplokkide kaupa