Õppimine ja õpetamine
Skaala on kasutuses alates 2021. aasta Õ±è±ð³Ù²¹Âá²¹³Ü³Ü°ù¾±³¾³Ü²õest. Stsenaariumitel põhinev skaala aitab hinnata õpetajate teadmisi sellest, milliste tegevuste abil on efektiivne erinevates õppeprotsessi olukordades toetada õpilaste motivatsiooni, mis on kohandatud toetudes Aelterman jt. (2019) uuringule. Skaala loomise aluseks on isemääramisteooriale, kus kirjeldatakse õpetajate erinevaid suhtlusviise õpilastega, mis on kas siis psühholoogilisi baasvajadusi toetavad (autonoomse motivatsiooni soodustamine) või pärssivad (kontrollitud motivatsiooni soodustamine) (Vansteenkiste et al. 2006).
Skaala koosnes kahest alaskaalast: kontrollitud motivatsiooni (Cronbachi alfa = 0,75) ja autonoomset motivatsiooni soodustava õpetamise tõhusaks pidamine (Cronbachi alfa = 0,62).
Kasutati 5-pallist skaalat, kus 1 = ei ole üldse tõhus, 2 = pigem ei ole tõhus, 3 = nii ja naa, 4 = pigem on tõhus, 5 = on kindlasti tõhus.
Kontakt: Kati Aus (kati.aus@tlu.ee) ja Elina Malleus-Kotšegarov (elina.malleus@tlu.ee)
Kontrollitud motivatsiooni soodustava õpetamise tõhusaks pidamine
-
Õpetaja väljendab oma pettumust, lootes panna õpilasi töösse tõsisemalt suhtuma panna.
-
Õpetaja ütleb, et tuleb uue teemaga edasi minna, kuid järgmisel korral tehakse selle teema peale tunnikontroll. Õpilastel jääb niiviisi piisavalt aega järgmiseks tunniks õppida.
-
Kui õpilased tundi tulevad, on nende kohus olla ette valmistunud. Õpetaja rõhutab, et ilma selleta on tunnis istumine raisatud aeg ning kui teemad tõesti rasked on, tuleb käia konsultatsioonides.
-
Õpetaja planeerib selle teemaga seoses teadlikult rohkem hindelisi ülesandeid, et õpilasi aktiivsena hoida.
-
Õpetaja rõhutab tunni alguses õpilastele, et tegemist on teemadega, mida kindlasti kontrolltöödes ja/või eksamil teadma peab.
Autonoomset motivatsiooni soodustava õpetamise tõhusaks pidamine
-
Õpetaja palub õpilastel esmalt küsimuste üle väikestes rühmades arutleda - mitu pead on ikka mitu pead.
-
Õpetaja arutab õpilastega, miks on mõnikord raske õpitut meenutada, ning suunab õpilasi mõtlema, mida võiks teha, et meeldejätmist tõhusamaks muuta.
-
Õpetaja planeerib tundidesse teadlikult rohkem tegevusi, mille käigus õpilased omavahel arutleda saaksid.
Joonisel on koondtunnuste nimed lühendatud järgnevalt:
- Kontrollitud mot. tõhus
- Autonoomne mot. tõhus
Enesereguleeritud õppimine
Kontakt: Katrin Poom-Valickis (katrin.poom-valickis@tlu.ee), Kati Aus (kati.aus@tlu.ee), Õnne Uus (onne.uus@tlu.ee).
Enesereguleeritud õppimist uuriti esmakordselt Õ±è±ð³Ù²¹Âá²¹³Ü³Ü°ù¾±³¾³Ü²ões 2021. Skaala on loodud põhinedes Lombaertsi ja kolleegide (2009) Self-regulated Learning Teacher Belief Scale küsimustikule. Skaala koosneb kahest alaskaalast: õpetaja skeptiline hoiak enesereguleeritud õppimise suhtes (Cronbachi alfa = 0,66) ning hinnete ja hindamise tähtsustamine (Cronbachi alfa = 0,73).
Kasutati 7-pallist skaalat, kus 1 = üldse ei nõustu, 2 = ei nõustu, 3 = pigem ei nõustu, 4 = nii ja naa, 5 = pigem nõustun, 6 = nõustun, 7 = nõustun täielikult.
Õpetaja skeptiline hoiak enesereguleeritud õppimise suhtes
- Enesereguleeritud õppimist saab eeldada vaid akadeemiliselt võimekamatelt õppijatelt.
- Õpioskuste harjutamine ei tohiks vähendada aega, mis kulub ainealaste teadmiste omandamisele.
- Teadmised õppimisest ja eneseregulatsioonist omandab õpilane oma kogemuste põhjal, need ei vaja eraldi õpetamist.
Hinnete ja hindamise tähtsustamine
- Hinnetest loobumisel kaob enamikul õpilastest soov tõsiselt pingutada.
- Hinded on õpilaste jaoks kõige olulisemaks motivaatoriks.
- Teiste hinnete teadmine motiveerib õpilasi ka ise rohkem pingutama.
Joonisel on koondtunnuste nimed lühendatud järgnevalt:
- Skeptilisus
- Hinnete tähtsustamine