ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Antud uuringus keskendusime koolikultuuri uurimisel kolmele juhtimisega seotud aspektile: kuivõrd õpetajad hindavad oma valmidust võtta kooliarenduses rohkem vastutust, kuidas nad tajuvad andmete kasutamist kooli juhtimisel ning õppimist eestvedavaid juhtimisviise.

Õpetajate valmidus võtta eestvedaja rolli

Kontakt: Piret Oppi (piret.oppi@tlu.ee) ja Eve Eisenschmidt (eve.eisenschmidt@tlu.ee)

Kooli arengu seisukohalt on oluline, et õpetajad oleksid kaasatud arendustegevustesse ning nad tunneksid, et nende tegevustel on mõju. Ãœks võimalus teada saada, kuivõrd õpetajad hindavad oma valmidust võtta eestvedaja rolli, on kasutada alljärgnevat skaalat. Õ±è±ð³Ù²¹Âá²¹³Ü³Ü°ù¾±³¾³Ü²ões 2023 esimest korda kasutatud skaala on eesti keelde tõlgitud ning Eesti kooli konteksti kohandatud Õpetajate eestvedamisvalmiduse skaala (Oppi et al., 2022) lühendatud versiooni, mis on originaalis loodud Katzenmeyer ja Molleri (2009) poolt (ingl. k. Teacher Leadership Readiness Scale). Lühendatud skaala sisereliaabluse näitaja ehk Cronbachi alfa = 0,74.

Antud uuringus kasutati nelja väidet:  

• Lisaks tööle õpilastega olen valmis ajaliselt panustama oma kooli arengusse.
• Olen valmis vaatlema ja seejärel tagasisidestama oma kolleegide tunde.
• Tunnen, et kooli juhtkond väärtustab minu panust kooliarendusse.
• Tunnen, et olen võimeline mõjutama oma kolleegide õpetamispraktikaid.

Joonistel on väidete nimetused lühendatud järgnevalt:

• Valmis panustama kooliarengusse
• Valmis vaatlema tunde
• Minu panust väärtustatakse
• Võimeline mõjutama kolleege

Väidete koondtunnuse nimi joonisel on: eestvedamisvalmidus.

Kasutati 7-pallist Likerti skaalat, kus 1-üldse ei nõustu, 2-ei nõustu, 3-pigem ei nõustu, 4-nii ja naa, 5-pigem nõustun, 6-nõustun, 7-nõustun täielikult.

Andmete kasutamine kooli juhtimisel

Kontakt: Piret Oppi (piret.oppi@tlu.ee) ja Eve Eisenschmidt (eve.eisenschmidt@tlu.ee)

Õpetajate hinnangud koolipoolsele andmete kasutamisele erinevate otsuste langetamiseks. Kasutati kohandatud P3DMI (Childress, 2009) ja DDSL (Jingping Sun et al., 2016) küsimustikke. Skaala sisereliaabluse näitaja ehk Cronbachi alfa = 0,88.

Antud uuringus kasutati nelja väidet:

• Kasutame koolis andmeid (nt õpitulemused, rahuloluküsitlused, tunnivaatlused) uute õpetamispraktikate otstarbekuse  hindamiseks.
• Kooli juhtkond on meile eeskujuks andmete (nt õpitulemused, rahuloluküsitlused, tunnivaatlused) kasutamisel.
• Seatud eesmärkide suunas liikumist hinnatakse meie koolis andmetele (nt õpitulemused, rahuloluküsitlused, tunnivaatlused) tuginevalt.
• Kasutame süsteemselt erinevaid andmeid (nt õpitulemused, vaatlused) õpilaste vajaduste väljaselgitamiseks.

Joonisel on skaala koondtunnuse nimi lühendatult: andmepõhine juhtimine.

Kasutati 7-pallist Likerti skaalat, kus 1-üldse ei nõustu, 2-ei nõustu, 3-pigem ei nõustu, 4-nii ja naa, 5-pigem nõustun, 6-nõustun, 7-nõustun täielikult. 

Õppimist toetavad juhtimisviisid

Kontakt: Daniel Reinaru (daniel.reinaru@tlu.ee), Eve Eisenschmidt (eve.eisenschmidt@tlu.ee), Kätlin Vanari (katlin.vanari@tlu.ee)

Õppimist toetavate juhtimisviiside all mõeldakse õppijate õppimisele kõige enam mõju omavad juhtimispraktikaid, mis on olulised Eesti haridusjuhtimise kvaliteedi tõstmiseks. Skaala on kohandatud Principal Instructonal Management Rating Scale’st (Hallinger & Murphy, 1985) õppimist toetavate juhtimisviiside (leadership for learning) lähenemise põhjal (Reinaru & Eisenschmidt, 2025) mõõtma nende väljendumist Eesti koolides. Õppimist toetavate juhtimisviiside skaala jagunes viieks: õppijast lähtuv sihiseade - Cronbachi alfa = 0,91; õppekavaarendus - Cronbachi alfa = 0,90; professionaalse arengu toetamine Cronbachi alfa = 0,73; kooli välise keskkonna (võrgustiku) kujundamine -  Cronbachi alfa = 0,87; ja kooli sisese keskkonna kujundamine - Cronbach alfa = 0,83.

Kasutati 5-pallist skaalat, kus 1 = ei nõustu üldse ja 5 = täiesti nõus. 

Õppijast lähtuv sihiseade

• Meie kooli arengueesmärgid keskenduvad õpilaste õppimise toetamisele.
• Juhtkonna eestvedamisel on meie koolile seatud selged arengueesmärgid.
• Juhtkond kaasab töötajad meie kooli arengueesmärkide seadmisse.
• Juhtkond lepib meie kooli töötajatega kokku nende võimaliku vastutuse kooli arengueesmärkide saavutamisel.
• Juhtkonna eestvedamisel hoiame oma teadmisi õppimise ja õpetamise kohta kaasaegsena.

Õ±è±è±ð°ì²¹±¹²¹²¹°ù±ð²Ô»å³Ü²õ

• Juhtkonna eestvedamisel tegeletakse meie koolis regulaarselt kooli õppekava uuendamisega.
• Juhtkond kaasab meie kooli õpetajad õpitulemustega seotud aruteludesse, et välja selgitada kooli õppekava rakendamise tugevused ja nõrkused.
• Juhtkond tugineb meie kooli õppekavaga seotud otsuste tegemisel erinevatele andmetele (õpitulemused, rahuloluküsitlused, uuringud jt).
• Juhtkond analüüsib koos õpetajatega, kuidas õpetamine meie koolis vastab kooli õppekavale.

Professionaalse arengu toetamine

• Juhtkond on meie koolis loonud tingimused õpetajate koostööks õppemeetodite ja -materjalide arendamisel.
• Meie koolis toimuvad õpetajate vahel regulaarsed tunnivaatlused vastastikuse õppimise toetamiseks.
• Meie koolis viiakse iga õpetajaga läbi regulaarseid arengut toetavaid vestlusi. 

Kooli välise keskkonna (võrgustiku) kujundamine

• Juhtkond loob meie kooli õppeprotsessi rikastamiseks koostöösuhteid teiste haridusasutustega.
• Juhtkond loob meie kooli õppeprotsessi rikastamiseks koostöösuhteid teiste organisatsioonidega (nt praktikute kaasamine, töövarjutamine, ressursside kaasamine jne).
• Juhtkond toetab meie kooli töötajate panustamist piirkonna arendustegevustesse.

Kooli sisese keskkonna kujundamine

• Meie kooli juhtkonna koosseisu kujundamisel on arvestatud kooli hetkeolukorda ja arengueesmärke.
• Meie kooli juhtkond veab eest koolipere kujundamist ühtseks kogukonnaks.

Joonisel on koondtunnuste nimed lühendatud järgnevalt:

• Sihiseade
• Arengu toetamine
• Õ±è±è±ð°ì²¹±¹²¹²¹°ù±ð²Ô»å³Ü²õ
• Sisekeskkond
• ³Õä±ô¾±²õ°ì±ð²õ°ì°ì´Ç²Ô»å